Hageja: D. L. (isikukood XXX), seaduslik esindaja H. K. (isikukood XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik (e-post [email protected]) Kostja: M. L. (isikukood XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hendrik Mühls (epost XXX)
Asja lahendamise viis
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine, kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada D. L. seadusliku esindaja H. K. ja M. L. poolt 10. juunil 2026 allkirjastatud ja kohtule esitatud alljärgnev kompromiss:
1.1.M. L. maksab D. L. ’le alates 01.04.2026 kuni D. L. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) igakuiselt elatist 318 eurot 62 senti (295 eurot 86 senti (baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot 00 senti (50% Eesti Vabariigi lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (Perehüvitiste seadus § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
1.2.M. L. tasub D. L. elatise H. K. arveldusarvele iga kalendrikuu 15.kuupäevaks. H. K. kohustub M. L. ’d teavitama oma pangakonto andmete muudatustest.
1.3.Lisaks p-s 1 määratud igakuisele elatisele tasub M. L. iga kuu D. L. padelitrenni tasu (hetkel 90 eurot kuus) D. L. telefoniarve ja D. L. mängukonsooli Playstation järelmaksu kuni järelmaksu lõppemiseni.
1.4.M. L. kohustub hiljemalt 31.07.2026 tasuma H. K. arveldusarvele ühekordse elatise makse rahalise hüvitise summas 1000 eurot D. L. uue toa sisustuse eest. D. L. uue toa sisustuse valivad välja D. L. ja H. K. ühiselt.
1.5.D. L. ’d puudutavad suuremad kulud (nt sünnipäevapeo kulud, kooli ekskursioonid, kooliga seotud kulud jne) kooskõlastavad vanemad enne vastava kulu kandmist ning kulu tegemise kokkuleppe korral kohustuvad vanemad vastava kulu kandma võrdsetes osades.
1.6.Pooled on kokku leppinud, et neil puuduvad käesoleva tsiviilasja eseme osas kompromissilepingus nimetamata rahalised nõuded üksteise suhtes.
1.7.Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasja nr 2-26-2853 menetluskulud jäävad Poolte endi kanda.
2.Lõpetada tsiviilasi nr 2-26-2583.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus menetluskulusid seoses vajaduse puudumisega kindlaks ei määra.
EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED
Pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses on D. L. (hageja) hagiavaldus M. L. (kostja) vastu elatise 500 eurot kuus väljamõistmiseks.
2.Asjaolude kohaselt on hageja D. L. alaealine laps, kes elab alaliselt ema H. K. juures. Kostja viibib alates 2025. aasta oktoobrist Soomes, ei ela lapsega koos ega osale lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Kostja lapse ülalpidamiseks elatist ei maksa. Hageja igakuised kulud on kokku 710 eurot, sh eluasemekulu lapse osa 300 eurot, toit 200 eurot, transport 50 eurot, tervishoid 30 eurot, hügieenitarbed 30 eurot, riided ja jalanõud 60 eurot ning muud kulud 40 eurot. Hageja seaduslik esindaja toob välja, et alates 1. aprillist 2026 tuleb tal koos hagejaga senisest elukohast välja kolida, mistõttu suurenevad hageja ülalpidamisega seotud kulud ajutiselt ning lisanduvad püsivad transpordikulud seoses hageja kooli viimise ja toomisega. Hageja seadusliku esindaja igakuine töötasu on 1800 eurot ja toetused 80 eurot, hageja seaduslikul esindajal puudub muu oluline vara peale ostetud korteri, isiklikku sõidukit ega isiklikku sidevahendit tal ei ole. Kostja varalise seisundi kohta märkis hageja, et kostja töötab teadaolevalt Soomes ning tegeleb ettevõtlusega, kuid kostja täpne sissetulek ei ole hagejale teada. Hageja väitel ei ole kostja lapse ülalpidamiseks rahaliselt panustanud ega osale regulaarselt lapse kasvatamises ja hoolduses.
3.Kostja esitas 2.4.2026 hagile vastuse, milles vaidleb hagi osaliselt vastu ja palub jätta hagi rahuldamata vähemalt osas, milles nõutakse elatist üle 300 euro kuus. Kostja leiab, et hageja seadusliku esindaja väited kostja vähese osaluse kohta lapse ülalpidamises ei vasta tõele. Kostja võõrandas 19.12.2025 notariaalse kinkelepinguga hageja seaduslikule esindajale XXX kinnistu, pidades seda varaliseks tagatiseks lapse huvide kindlustamisel. Kostja on kandnud nii kooselu ajal kui ka pärast poolte lahkuminekut üksinda XXX kinnistuga seotud kommunaalkulud, sealhulgas elektri-, vee- ja sidekulud. Kostja tasub igakuiselt ka hageja padelitrenni kulud summas 90 eurot ning on kandnud muid lapsega seotud kulusid. Kostja selgitab, et tema igakuine netosissetulek on viimastel kuudel olnud ligikaudu 2000 eurot ning sissetulek sõltub suurel määral Soomes töötamisest ja päevarahadest. Kostja hinnangul ei ole hageja seaduslik esindaja tõendanud, et lapse igakuised vältimatud kulud oleksid 1000 eurot kuus või et kostjalt nõutav 500 euro suurune elatis oleks põhjendatud. Kostja leiab, et lapse usutavad igakuised kulud on 600 eurot ning mõlema vanema kanda peaks jääma sellest 300 eurot kuus. Seetõttu palub kostja mõista elatis välja maksimaalselt 300 eurot kuus, märkides ühtlasi, et ta on valmis jätkama ka lapse trennikulude kandmist.
4.Asjas toimus 8.6.2026 eelistungina korraldav istung, millisel pooled rääkisid läbi kokkuleppe tingimused ning palusid kohtult aega üks nädal selle vormistamiseks, allkirjastamiseks ja kohtule esitamiseks.
5.Pooled esitatid 10.6.2026 allkirjastatud kompromissi, mille kohaselt kostja maksab hagejale alates 1.4.2026 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 17.2.2030) igakuiselt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kostja tasub elatise hageja seadusliku esindaja arvelduskontole iga kalendrikuu 15.kuupäevaks. H. K. kohustub kostjat teavitama oma pangakonto andmete muudatustest. Lisaks igakuisele elatisele tasub kostja iga kuu hageja padelitrenni tasu (hetkel 90 eurot kuus), hageja telefoniarve ja hageja mängukonsooli Playstation järelmaksu kuni järelmaksu lõppemiseni. Kostja kohustub hiljemalt 31.7.2026 tasuma hageja seadusliku esindaja arveldusarvele ühekordse elatise makse rahalise hüvitise summas 1000 eurot hageja uue toa sisustuse eest. Hageja uue toa sisustuse valivad välja hageja ja H. K. ühiselt. Hagejat puudutavad suuremad kulud (nt sünnipäevapeo kulud, kooli ekskursioonid, kooliga seotud kulud jne) kooskõlastavad vanemad enne vastava kulu kandmist ning kulu tegemise kokkuleppe korral kohustuvad vanemad vastava kulu kandma võrdsetes osades. Pooled on kokku leppinud, et neil puuduvad käesoleva tsiviilasja eseme osas kompromissilepingus nimetamata rahalised nõuded üksteise suhtes. Pooled on kokku leppinud, et tsiviilasja nr 2-26-2853 menetluskulud jäävad poolte endi kanda. H. K. (hageja seadusliku esindajana) ja M. L. paluvad kohtul käesoleva kompromissi kohtuistungit pidamata kinnitada ning käesolevas asjas menetluse lõpetada. Pooled on kokku leppinud, et nad loobuvad käesolevat kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.
7.Kohus selgitab pooltele TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgi, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja
protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled avaldasid kirjalikus kokkuleppes, et menetluse lõpetamise tagajärjed on neile arusaadavad. Kohus rahuldab poolte taotluse ja kinnitab kompromissi kirjalikus menetluses ning lõpetab tsiviilasja nr 2-26-2583 menetluse. Menetluskulud
8.Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Märgitu on kooskõlas ka TsMS § 164 lg-ga 1, mille kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
9.TsMS § 661 lg 4 lubab pooltel kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistasid. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.