Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.05.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-7707
Kohtuasi
Y, C ja X-i hagi Q vastu elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y, C ja X-i apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
hageja I nõue 4 467,42 eurot hageja II nõue 2 803,95 eurot hageja III nõue 2 173,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja/apellant I: Y (isikukood XXX) Hageja/apellant II: C (isikukood XXX) Hageja/apellant III: X (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: W Hagejate lepingulised esindajad: Svetlana Malkova, Vladimir Makarov (e-post XXX) Kostja/vastustaja: Q (isikukood XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Kalju Hanni (e-post XXX)
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 30.04.2026
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 19.12.2025 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Y, C ja X-i apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue
1.Kostja on hagejate isa. Hagejate vanemate kooselu lõppes juunis 2021.a ja nad elavad lahus. Hagejad elavad oma emaga. Kostja ei ole andnud hagejatele piisavalt ning regulaarselt ülalpidamist. Kostja on tasunud elatist kokku 560 eurot kuus, alates 01.04.2025.a. 580 eurot kuus. Hageja I igakuised vajadused on 1 222,77 eurot kuus, hagejal II 853,10 eurot kuus ja hagejal III 733,10 eurot kuus. Hagejad paluvad:
1.1.välja mõista kostjalt hageja I kasuks alates 15.05.2024 kuni täisealiseks saamiseni igakuine elatis 496,38 eurot kuus;
1.2.välja mõista kostjalt hageja II kasuks alates 15.05.2024 kuni täisealiseks saamiseni igakuine elatis 311,55 eurot kuus;
1.3.välja mõista kostjalt hageja III kasuks alates 15.05.2024 kuni täisealiseks saamiseni igakuine elatis 241,55 eurot kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud ülalpidamist nii elatise maksmisega kui vahetult. Hagejad elavad korteris, mis on vanemate kaasomandis ning saavad seonduvalt kasutuseelist. Lisaks sellele on kostja tasunud hageja II eelkooli eest 208 eurot. Kostja on läbivalt osalenud ja osaleb jätkuvalt hagejate elus. Kostja viib lapsi nii (eel)kooli, eripedagoogi konsultatsioonile, treeningutele, kui ka arsti juurde. Kostja osaleb ka lastevanemate koosolekutel ja arenguvestlustel. Hagejate ema saab iga-aastaselt koolitarvete toetust 100 eurot hageja kohta ning hageja II puudetoetust 139 eurot kuus. Kostja ostis 13.11.2025 hagejale I arvuti. Kostja täidab laste vajadused ajal, mil lapsed viibivad temaga. Lisaks viibivad lapsed osa ajast ka kostja vanematega ja on sel ajal nende ülalpidamisel. Kostja vanemad viivad iga kolme-nelja päeva tagant hagejatele kodust toitu. Samuti suunab hagejate ema hagejad eelnevalt kooskõlastamata suuremate ostude tegemiseks kostja vanemate juurde, vältimaks selliselt kulude katmises osalemist. Hagejate vajadused on kunstlikult suurendatud, mis ei vasta nende tegelikele vajadustele, harjumuspärasele eluviisile ja vanemate võimalustele. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud poolte endi kanda.
4.Kostja esitas 17.11.2025 menetlusdokumendi, milles märkis, et esitab vastuväite kohtu tegevusele, mis seisneb selles, et kohus menetleb hagejate nõudeid 14.10.2025 menetlusdokumendis märgitud kujul. Kostja leiab, et hagejad on hagi muutnud, milleks kostja ei andnud nõusolekut. Hagejad muutsid nii hagi alust kui eset, tuginedes asjaoludele, mida ei saanud hagi esitamise ajal olla (2025 hinnatõus, toidu ja tervishoiukulude, huviringide kulu muutused, lisandunud uued kululiigid). Kui
menetlusökonoomia kaalutlustel võiks kohus elatiseasjades hagi muutmist lubada, siis antud juhul soovivad hagejad saavutada olukorra, kus hagi loetakse muudetuks tagasiulatuvalt alates esitamisest. Kostja taotleb vastuväite rahuldamist ja menetleda nõudeid 15.05.2024 hagiavalduses toodud kujul. Kostja märkis samas, et taotleb, et kohus nõuaks välja krediidiasutustelt hagejate ema arvelduskontode väljavõtted viimase kuue kuu kohta. Kostjale teadaolevalt ei ole hagejate emal ligilähedaseltki sellist sissetulekut, mis võimaldaks anda lastele ülalpidamist vastavalt nende väidetud vajadustele. Kuna hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist enamas kui PKS § 101-järgses ulatuses, tuleks kindaks teha hagejate ema majanduslik seisund. Hagejad vaidlevad kostja taotlustele vastu.
5.Kohus kostja etteheitega hagi muutmise kohta ei nõustu. Oma vajaduste täpsustamine endast hagi aluse muutmist ei kujuta. Nõude suurendamist tulenevalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 376 lg 4 p 2 hagi muutmiseks ei peeta. Kostja on taotlenud tõendi kogumist tõendamaks, et hagejate ema ei tee kulutusi väidetud ulatuses. Kohus leiab, et asjas omavad tähendust hagejate vajadused, mitte ema poolt tehtavad kulutused. Kohus jätab kostja 17.11.2025 taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata.
6.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on: hagejad I ja II -alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 eurot : 3 last); - alates 01.04.2025.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 - 37,5); hageja III -alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 240,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 37,5); - alates 01.04.2025.a. 254,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 - 50 - 37,5).
7.Hagejate väitel ei piisa nende ülalpidamiseks miinimumelatis suurusest, hageja I väitel kulub tema ülalpidamiseks 1 222,77 eurot, hageja II ülalpidamiseks 853,1 eurot ja hageja III ülalpidamiseks 733,1 eurot.
8.Maakohus asus seisukohale, et hagejate igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised: vajadus (eur/kuus) eluase toit telefon, internet, tv tervishoid hügieen kool riided-jalanõud huviharidus
hageja I 242,64
kuni 30.04.25 66,67 al 01.05.25
hageja II 242,64
12,3
kuni 01.09.25 58,86 al 01.09.25 70,83
hageja III 242,64
12,3
vaba aeg majapidamistarbed, kodukeemia kütus kokku (eur kuus)
al 01.09.25 141,67
kuni 30.04.25 719,31 al 01.05.25 777,64 al 01.09.25 794,31
kuni 31.08.25 649,8 al 01.09.25 661,77
566,94
9.Arvestades hagejate vajadustest maha lapsetoetuse ja poole lasterikka pere toetuse arvel kaetud osa (PKS § 101 lg 5), on ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel kostjale langev osa: hageja I - 15.05.2024 - 30.04.2025.a. 282,16 eurot ((719,31 - 80 - 75 (so 450 : 2 : 3)) : 2); - 01.05.2025 - 31.08.2025.a. 311,32 eurot ((777,64 - 80 - 75) : 2); - al 01.09.2025.a. 319,66 eurot ((794,31 - 80 - 75) : 2); hageja II - 15.05.2024 - 31.08.2025.a. 247,40 eurot ((649,8 - 80 - 75) : 2); - al 01.09.2025.a. 253,39 eurot ((661,77 - 80 - 75) : 2); hageja III - al 15.05.2024.a. 195,97 eurot (566,94 - 100 - 75) : 2.
10.Kohus tuvastas eelnevalt, et iga hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 171,37 eurot kuus. Kuna kummalegi vanemale kuulub 1⁄2 kaasomandiosa korterist, annavad mõlemad vanemad igale hagejale igakuiselt vahetult ülalpidamist poole saadava kasutuseelise väärtuse ulatuses, so 85,69 eurot kuus.
11.Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta 01.05.2024 - 10.11.2025 (dtl 158). Perioodil 15.05.2024 - 30.11.2025 pidi kostja andma ülalpidamist kokku 5 462,75 eurot hagejale I ((282,16:31x17p) + (282,16 x 11k) + (311,32x4k) + (319,66x3k)), 4 606,84 eurot hagejale II ((247,4:31x17p) + (247,4 x 15k) + (253,39 x 3k)) ja 3 634,93 eurot hagejale III (((195,97:31x17p) + (195,97 x 18k)).
12.Kostja andis vahetult ülalpidamist sel perioodil igale hagejale 1 589,41 eurot ((85,69:31x17p) + (85,69 x 18k). Kostja pidi täiendavalt andma ülalpidamist rahas hagejale I 3873,34 eurot (5462,75-1589,41), hagejale II 3017,43 eurot (4 606,84-1589,41) ja hagejale III 2045,52 (3 634,93-1589,41), so kokku 8 936,29. Kohus tuvastab maksete väljavõttelt (dtl 158), et kostja tasus sel perioodil elatist kokku 10 547,1 eurot ((560:31x17) + (560x10) + (580x8)). Väljavõttelt nähtuvalt on kostja tasunud elatisemakseid regulaarselt igakuiselt.
13.Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole ülalpidamise andmise kohustust rikkunud. Kohus jätab hagi rahuldamata.
14.Kohus ei nõustu kostjaga, et esineksid hagejate seadusliku esindaja ilmsele menetlusõiguste kuritarvitamisele viitavad asjaolud, mis võimaldaksid menetluskulude tema kanda jätmist TsMS § 164 lg 12 alusel. Puudub alus arvata, et kostja poolt etteheidetavad täpsustused menetluse kestel oleksid tehtud menetluse venitamiseks vms pahausksel eesmärgil. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
15.Apellatsioonkaebuses paluvad apellandid tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi, või alternatiivselt saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
16.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt taotlesid hagejad hagi esitamisel kostjalt elatist PKS § 101 alusel arvestatavas miinimumsummas, rõhutades samas juba menetluse algusest, et nimetatud summa ei kata laste tegelikke vajadusi. Menetluse käigus, arvestades kohtu seisukohta, et lapse ülalpidamisel tuleb arvesse võtta ka kostjale kuuluva eluruumi 1⁄2 kaasomandi osa kasutamisest tulenevat panust, täpsustasid hagejad oma nõudeid ning esitasid elatise arvutuse, mis lähtus laste tegelikest ja püsivatest kuludest. Nõuete täpsustamine ja suurendamine ei olnud meelevaldne, vaid tingitud vajadusest esitada kohtule selge ja terviklik ülevaade laste tegelikest ülalpidamiskuludest olukorras, kus osa kostja panusest arvestati mitte rahalise makse, vaid eluaseme kasutuseelisena.
17.Kohus on otsuse punktis 27 tuvastanud laste igakuised vajadused summades, mis on juba iseenesest vaidlustatud ja alahinnatud, kuid on seejärel teinud nendest arvutustest järeldusi, mis ei arvesta hagejate tegelikke nõudeid ega perekonnaseaduse eesmärki.
18.Kohus on otsuse punktides 29–31 arvestanud igale lapsele nn kasutuseelise väärtuse summas 171,37 eurot kuus ning leidnud, et kumbki vanem annab sellest vahetult ülalpidamist 85,69 euro ulatuses. Selline käsitlus on problemaatiline mitmel põhjusel. Eluaseme kasutuseelise arvestamine ei ole rahaline makse lapsele ega kata lapse igapäevaseid jooksvaid vajadusi. Tegemist on abstraktse väärtusega, mille käsitlemine kostja otsese ülalpidamisena viib lapse vajaduste kunstliku vähendamiseni ning moonutab tegelikku rahalist panust, mida kostja lapse ülalpidamisse teeb.
19.Kohus on teinud ulatusliku arvestuse kostja poolt ajavahemikus 15.05.2024– 30.11.2025 tasutud summade kohta ning jõudnud järeldusele, et kostja on tasunud isegi rohkem, kui kohtu hinnangul vajalik oleks olnud. Selline arvestus ei saa siiski olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele, kuna hagi eesmärk ei olnud tuvastada, kas kostja on minevikus tasunud piisavalt, vaid määrata lapse vajadustele vastav õiglane ja selge igakuine elatis tulevikuks.
20.Hagejate nõuded ei ole ebamõistlikud ega ülemäärased. Ka pärast nõuete täpsustamist jäid taotletavad summad kohtu enda arvutustega samasse suurusjärku ning lähtusid eeldusest, et lapse vajadused ja vanemate ülalpidamiskohustus tuleb jaotada õiglaselt ja läbipaistvalt. Kohus on siiski eelistanud lahendust, kus elatise suurus jääb sisuliselt määramata ning lapse tulevane ülalpidamine sõltub üksnes kostja vabatahtlikest maksetest. Ringkonnakohtu otsus
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgneva.
22.Asja materjalidest nähtub, et: -Kostja on hagejate isa. -Hagejad elavad emaga. -Kostja suhtleb hagejaga I ja III telefoni teel, lapsed tema juures ei viibi. Hagejaga II suhtleb kostja ka vahetult, samuti tegeleb kostja ema hagejaga II, sh käib teda kodus ka järele vaatamas, kui hagejate ema peab eemal viibima. -Kostja on tasunud hagejatele ülekannetena enne hagi esitamist elatist kokku 560 eurot kuus, alates 01.04.2025.a. so hagimenetluse ajal 580 eurot kuus, alates 01.04.2025 635,70 eurot kuus. -Hagejate vahematele kuulub kaasomandisse korteriomand, mida kasutavad hagejad ja hagejate ema. Korteriomandi omandamiseks on võetud laen, mida hagejate vanemad tasuvad igakuiselt võrdselt. -hagejad I ja II miinimumelatise suuruseks on alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 250,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 37,5 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 eurot : 3 last) ning alates 01.04.2025.a. 264,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 - 37,5); -Hageja III miinimumelatise suuruseks on alates 15.05.2024 kuni 31.03.2025.a. 240,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 37,5) ning alates 01.04.2025.a. 254,24 eurot kuus (282,31 + 59,43 - 50 - 37,5). -Hagejate väitel on nende ülalpidamiseks vajalik vahendite suurus järgmine: hageja I igakuised vajadused on 1 222,77 eurot kuus, hagejal II 853,10 eurot kuus ja hagejal III 733,10 eurot kuus. -Puudub vaidlus, et vanemad peavad ülalpidamise hagejatele tasuma võrdsetes osades.
23.Apellatsioonkaebuse alusel tuleb tuvastada, kas maakohtu otsus, millega hagi jäeti rahuldamata, on põhjendatud.
24.Ringkonnakohtu arvates asus maakohus õigesti analüüsima hagejate põhjendatud ülalpidamiskulude suurust. Maakohtule ei saa ringkonnakohtu arvates ette heita hageja I osas ülalpidamiskulude suuruse tuvastamist. Maakohus leidis, et hageja I ülalpidamiskulud on suuremad kui seaduses sätestatud kahekordne miinimumelatis. Ringkonnakohtu arvates eksis aga maakohus sellega, kui tuvastas, et hageja II ja hageja III põhjendatud ülalpidamiskulude suurus on väiksem kui kahekordne miinimumelatise suurus. Selles osas tuleb maakohtu otsust korrigeerida. PKS § 101 lg 1 alusel eeldatakse, et iga alaealise lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne miinimumelatise suurus. Asjas puuduvad sellised asjaolud, mis õigustaksid ülalpidamiskulude tuvastamist hageja II ja hageja III väiksemas ulatuses kui seaduses sätestatud kahekordne miinimumelatis. Siiski tuleb märkida, et hageja II osas on maakohus ülalpidamiskulude suuruse tuvastanud kahekordse miinimumelatisele lähedases suuruses, erinevus on igakuiselt mõne euro ulatuses. Hageja III osas erineb ülalpidamiskulude arvestus võrreldes miinimumelatise suurusega ligikaudu 45 euro ulatuses igakuiselt. Ringkonnakohtu arvates tuleb käesolevas asjas lähtuda sellest, et hageja II ja hageja III ülalpidamiseks tuleb kostjal tasuda ülalpidamist miinimumelatise ulatuses.
25.Ringkonnakohtu arvates on hagejate väited, eelkõige hageja I ja hageja II väited, et osaliselt on nende vajaduste suurusi erinevate kulude lõikes alusetult minimeeritud, põhjendamatud. Hageja III väited on osaliselt põhjendatud, kuid nagu ringkonnakohus eelnevalt esile tõi, tuleb arvestada, et hageja III elatise põhjendatud suurus on võrreldes maakohtu otsuses tuvastatuga ligikaudu 45 eurot suurem.
26.PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpeetava tavalise
elulaadi ning sellega seotud kulutuste suurus aga sõltub alaealise ülalpeetava vanemate rahalistest võimalustest. Ringkonnakohus tegi hagejate vanematele ettepaneku esitada oma pangakontode väljavõtted, millest nähtub nende sissetulekute suurus. Maakohtus väitis nimelt kostja, et hagejate ema sissetulekud ei võimalda hagejate väidetud suuruses kulutuste tegemist. Ringkonnakohtus leidis eelnimetatud kostja väide tõendamist. Ringkonnakohtu istungil avaldas hagejate ema, et tema töötasu suurus on umbes 600-700 eurot kuus ning esitatud kontoväljavõte kinnitas nimetatud väite õigsust. Hagejate ema väitis, et laste kulutusi aitavad kanda ka tema vanemad ja hagejate ema kontoväljavõttest nähtub, et tõepoolest on hagejate emale üle kantud mitmel korral 100-200 eurot kahe erineva isiku poolt selgitusega „kingitus“. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja I väitel tema ülalpidamiseks 1 222,77 eurot, hageja II ülalpidamiseks 853,1 eurot ja hageja III ülalpidamiseks 733,1 eurot kuus. Seega kulub hagejate väitel nende ülalpidamiseks kokku ligikaudu 2 800 eurot kuus. Poolte vahel puudub vaidlus, et vanemad peavad hagejate ülalpidamiskohustust täitma võrdselt. Arvestades hagejate ema töötasu suurust ja tõenäoliselt lähisugulastelt kingitusena ülekantud summade suurust, ei võimalda hagejate ema sissetulekud hagejate väidetud mahus kulutuste tegemist. Seega tuvastas maakohus põhjendatult, et hagejad on oma kulude suuruse üle paisutanud.
27.Maakohus tõi õigesti esile Riigikohtu selgituse, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
28.Käesolevas asjas leidis tõendamist, et kostja on regulaarselt, sh juba enne hagi esitamist teinud hagejate ülalpidamiseks hagejate emale rahalisi ülekandeid. Tõendatud on ka see, et hagejad koos emaga elavad hagejate emale ja isale kaasomandina kuuluvas korteris, mille omandamiseks võetud laenumakseid tasuvad ka käesoleval ajal mõlemad vanemad võrdselt. Ringkonnakohus võttis maakohus põhjendatult arvesse ülalpidamiskohustuse täitmise osaliselt kostja poolt hagejatele osutatud kasutuseelise arvel, maakohus viitas seejuures ka asjakohasele Riigikohtu lahendile. Apellatsioonkaebuse etteheited eluasemekulude suuruse tuvastamise osas on põhjendamatud juba seetõttu, et maakohtu arvates oli hagejate esitatud eluasemekulude suurus sisuliselt põhjendatud, st maakohus arvestaski hagejate väiteid eluasemekulude kohta. Maakohus ei arvestanud kasutuseelist üksnes kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena vaid leidis, et ka ema täidab selles osas ülalpidamiskohustust. Seega ei ole ka kulude jaotamisel ja kandmisel vanemate võrdsuse põhimõttest kõrvale kaldutud. Maakohus tuvastas, et iga hageja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 171,37 eurot kuus. Kuna kummalegi vanemale kuulub 1⁄2 kaasomandiosa korterist, annavad mõlemad vanemad igale hagejale igakuiselt vahetult ülalpidamist poole saadava kasutuseelise väärtuse ulatuses, so 85,69 eurot kuus.
29.Maakohus tuvastas, et perioodil 15.05.2024 - 30.11.2025 pidi kostja andma ülalpidamist kokku 5 462,75 eurot hagejale I ((282,16:31x17p) + (282,16 x 11k) + (311,32x4k) + (319,66x3k)), 4 606,84 eurot hagejale II ((247,4:31x17p) + (247,4 x 15k) + (253,39 x 3k)) ja 3 634,93 eurot hagejale III (((195,97:31x17p) + (195,97 x 18k)). Kostja andis vahetult ülalpidamist sel perioodil igale hagejale 1 589,41 eurot ((85,69:31x17p) + (85,69 x 18k), kuid kostja pidi täiendavalt andma ülalpidamist rahas hagejale I 3873,34 eurot (5462,751589,41), hagejale II 3017,43 eurot (4 606,84-1589,41) ja hagejale III 2045,52 (3 634,91589,41), so kokku 8 936,29. Maakohus tuvastas maksete väljavõttelt (dtl 158), et kostja tasus sel perioodil elatist kokku 10 547,1 eurot ((560:31x17) + (560x10) + (580x8)).
30.Eeltoodu alusel tuvastas maakohus, et kostja on andnud ülalpidamist enam, kui põhjendatud hagejate ülalpidamiskohustuse suurus. Ringkonnakohus korrigeeris maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et hageja II ja hageja III suhtes
ülalpidamiskohustus on kostjal väiksem kui kahekordne miinimumulatus. Kuna maakohus tuvastas, et kostja tasus hagejatele elatist käsitletaval perioodil enam kokku 1 600 euro ulatuses, siis tuleb asuda seisukohale, et ka juhul, kui hageja II ja hageja III põhjendatud ülalpidamiskuludeks pidada kahekordne miinimumelatise suurus on kostja oma kohustuse täitnud.
31.Lisaks toob ringkonnakohus esile, et hagejad ei ole vastu vaielnud kostja väidetele tema poolt hageja I jaoks arvuti ostmiseks tehtud kuludele 2025.a ligikaudu 1000 euro suuruses summas ja hageja II eelkooli kulude tasumisele. Ka nende kulude kandmine, lisaks igakuistele elatisemaksetele ja vahetu ülalpidamiskohustuse täitmisele korteriomandi kasutada andmisele viitab sellele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud ja ei kavatse ka seda teha, vastupidi, arvestades tema sissetulekute suurust, mis nähtub ringkonnakohtule esitatud kontoväljavõttest, on ülalpidamiskohustust igakuiselt kohaselt täidetud. Menetluskulud
32.Menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.