A. T. hagi T. T.-O. vastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. T. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Peep Rajavere Hageja lepinguline esindaja v/adv Peep Rajavere Kostja: T. T.-O. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Erki Casar
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada A. T. ning T. T.-O., koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss ja jagada poolte ühisvara alljärgneval viisil: Kompromiss
1.A. T. (XXX) ainuomandisse jääb korteriomand, mis koosneb XXX mõttelisest osa kinnisasjast aadressil XXX, katastritunnus XXX ja eriomandi esemena eluruumist nr XXX üldpinnaga 35,80 m2, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosasse nr. XXX. Pooled loevad korteriomandi väärtuseks 37 590,00 eurot. A. T. ja T. T.-O. on kokku leppinud anda registriosasse nr. XXX kantud korteriomand A. T. ja T. T.-O. ühisomandist A. T. ainuomandisse.
1.1.Mõista A. T.-lt, T. T.-O. kasuks välja hüvitis tema osa punktis 1 nimetatud korteriomandist hüvitamiseks summas 18 795,00 eurot.
2.A. T. (XXX) ainuomandisse jääb korteriomand, mis koosneb 248/8184 mõttelisest osa kinnisasjast aadressil XXX, katastritunnus XXX ja eriomandi esemena eluruumist nr
XXX üldpinnaga 24,80 m2, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosasse nr. XXX. Pooled loevad korteriomandi väärtuseks 26 040,00 eurot. Pooled on kokku leppinud anda registriosasse nr. XXX kantud korteriomand A. T. ja T. T.-O. ühisomandist A. T. ainuomandisse.
2.1.Mõista A. T.-lt T. T.-O. kasuks välja hüvitis tema osa punktis 2 korteriomandist hüvitamiseks summas 13 020,00 eurot.
3.A. T. (XXX) ainuomandisse jääb kinnistu „XXX”, katastritunnus XXX, aadressiga XXX, registriosa nr. XXX. Pooled loevad kinnisasja väärtuseks 8140,00 eurot. Pooled on kokku leppinud anda registriosasse nr. XXX kantud kinnisasi A. T. ja T. T.-O. ühisomandist A. T. ainuomandisse.
3.1.Mõista A. T.-lt T. T.-O. kasuks välja hüvitis tema osa punktis nimetatud kinnisasjast hüvitamiseks summas 4 070,00 eurot.
4.A. T. (XXX) ainuomandisse jääb mootorsõiduk Toyota Rav4 reg. nr. XXX, vin-kood XXX. Riigilõivu ja muud võimalikud kulud kande muutmise eest tasub A. T..
4.1.Mõista A. T.-lt T. T.-O. kasuks välja hüvitis tema osa mootorsõidukist hüvitamiseks summas 5 822,50 eurot.
5.A. T. (XXX) ainuomandisse jäävad XXX korteris ja panipaigas asuvad vallasasjad.
6.T. T.-O. (XXX) ainuomandisse jääb kinnisasi aadressiga XXX-i, katastritunnus XXX, registriosa nr. XXX. Pooled loevad kinnisasja väärtuseks 96 140,00 eurot. Pooled on kokku leppinud anda registriosasse nr. XXX kantud kinnisasi A. T. ja T. T.-O. ühisomandist T. T.-O. ainuomandisse.
6.1.Mõista T. T.-O. ́lt A. T. kasuks välja hüvitis tema osa kinnisasjast hüvitamiseks summas 48 070,00 eurot.
7.T. T.-O. (XXX) ainuomandisse jääb kerghaagis Neptun N7-263 PRO, reg. märk XXX, VIN-kood XXX, väärtusega 800,00 eurot. Riigilõivu kande muutmise eest tasub T. T.-O..
7.1.A. T., annab antud kompromissiga nõusoleku, mis on vajalik kerghaagise Neptun N7263 PRO, reg. märk XXX, VIN-kood XXX, registreerimiseks T. T.-O. (XXX) ainuomandisse.
7.2.Mõista T. T.-O. ́lt A. T. kasuks välja hüvitis tema osa kerghaagisest hüvitamiseks summas 400,00 eurot.
8.T. T.-O. (XXX) ainuomandisse jääb XXX, kinnisasjal asuvad vallasasjad.
9.Mõista A. T.-lt T. T.-O. kasuks välja hüvitis lahusvara kasutamise eest ühisvara huvides XXX AS-ga sõlmitud laenulepingu ennetähtaegseks tagastamiseks tehtud kulutuste pooles ulatuses hüvitamiseks, summas 2553,86 eurot.
10.Mõista T. T.-O. ́lt A. T. kasuks välja hüvitis lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest summas 10 500,00 eurot.
11.Mõista A. T.-lt T. T.-O. kasuks välja hüvitis lahusvara ühisvara huvides kasutamise eest summas 8329,10 eurot.
12.Mõista A. T.-lt T. T.-O. kasuks välja tema osale ühisvaras vastav osa XXX korteri väljaüürimisest saadud tulust, summas 877,50 eurot.
13.Kostja 1 ja hageja lepivad kokku, et tasaarvestavad TsMS § 445 lg 1 ls 2 alusel kompromissiga vastastikuselt kompromissi punktides 1.1., 2.1., 3.1., 4.1., 6.1., 7.2., 9., 10., 11, 12 kirjeldatud hüvitisenõuded ning hageja loobub tasaarvestamisel alles jäävast enda hüvitisenõudest kostja vastu, kostja poolt enamsaadud ühisvara hüvitamiseks summas 5 502,04 eurot.
14.Kostja, T. T.-O. (XXX) annab nõusoleku korteriomandi aadressiga XXX kohta avatud registriosas nr. XXX omanikukande muutmiseks selliselt, et registriosa 2. jaost kustutatakse omanikuanne „Ühisomanikud A. T. (isikukood XXX), T. T.-O. (isikukood XXX)” ning tehakse uus omanikukanne „A. T. (isikukood XXX). Märkida kohtumääruses, et puudutatud isikute nõusolekuid kande muutmiseks asendab kohtumäärus. Riigilõivu kande muutmise eest tasub A. T..
15.Kostja, T. T.-O. (XXX) annab nõusoleku korteriomandi aadressiga XXX kohta avatud registriosas nr. XXX omanikukande muutmiseks selliselt, et registriosa 2. jaost kustutatakse omanikuanne „Ühisomanikud A. T. (isikukood XXX), T. T.-O. (isikukood XXX)” ning tehakse uus omanikukanne „A. T. (isikukood XXX). Märkida kohtumääruses, et puudutatud isikute nõusolekuid kande muutmiseks asendab kohtumäärus. Riigilõivu kande muutmise eest tasub A. T..
16.Kostja, T. T.-O. (XXX) annab nõusoleku kinnisasja „XXX”, aadressiga XXX, kohta avatud registriosas nr. XXX omanikukande muutmiseks selliselt, et registriosa 2. jaost kustutatakse kehtiv omanikuanne „Ühisomandis A. T. (isikukood XXX), T. T.-O. (isikukood XXX)” ning tehakse uus omanikukanne „A. T. (isikukood XXX)”. Märkida kohtumääruses, et puudutatud isikute nõusolekuid kande muutmiseks asendab kohtumäärus. Kui antud kande muutmise eest on vaja tasuda riigilõivu, siis selle kande eest tasub A. T..
17.A. T. (XXX) annab nõusoleku kinnisasja XXX-i kohta avatud registriosas nr. XXX omanikukande muutmiseks selliselt, et registriosa 2. jaost kustutatakse kehtiv omanikukanne „Ühisomanikud A. T. (isikukood XXX), T. T.-O. (isikukood XXX)” ning tehakse uus omanikukanne „T. T.-O. (isikukood XXX)”. Märkida kohtumääruses, et puudutatud isikute nõusolekuid kande muutmiseks asendab kohtumäärus. Kui antud kande muutmise eest on vaja tasuda riigilõiv, siis selle kande eest tasub T. T.-O. .
18.A. T. annab T. T.-O.-le peale kompromissi sõlmimist 5päeva jooksul üle tema valduses oleva, T. T.-O. poolt peale abielu lõppemist ostetud Snaige külmkapi.
19.Kohustada kostjat, T. T.-O. (isikukood XXX) ja hagejat, A. T. (isikukood XXX) andma nõusolekud, mis on vajalikud kompromissis toodud kannete muutmiseks ja tegemiseks kinnistusraamatus ja kompromissi punktis 4 ja 7 nimetatud esemete ümberregistreerimiseks liiklusregistris.
20.Asendada kohtuotsusega kostja, T. T.-O. (isikukood XXX) ja A. T. (isikukood XXX) nõusolekud, mis on vajalikud kompromissis märgitud kannete tegemiseks kinnistusraamatus ja sõiduki ja haagise registreerimiseks.
21.Kostja ja hageja kinnitavad kompromisskokkuleppe sõlmimisega, et poolte vahel puuduvad muud ühisvaraga seotud mistahes varalised nõuded, välja arvatud käesolevast kompromisslepingust tulenevad.
2.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-22175.
4.Tagastada 210,00 eurot A. T. pangaarvele nr. XXX XXX.
6.Edastada kompromissi kinnitav määrus pärast selle jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kompromissis kokkulepitud kannete kinnistusraamatusse tegemiseks.
7.Kui Tartu Maakohtu kinnistusosakond leiab, et mingil põhjusel ei saa ta teha muudatusi kinnistusraamatus, siis teevad pooled viivitamatult koostööd puuduste/asjaolude kõrvaldamiseks, et kompromissis toodud tagajärjed saabuksid Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses oli A. T. hagi T. T.-O. vastu ühisvara jagamise nõudes. Pooled jõudsid 29.05.2026 kompromissi kokkuleppele tingimustel, mille kohus käesoleva kohtumäärusega kinnitab. Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1.
TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.
Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise õiguse ühele päevale alates määruse kättetoimetamisest.
TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.