Tsiviilasi nr 2-14-27137
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
12.10.2016, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-27137
Tsiviilasi
TF Bank AB hagi Aita Nõgesmaa vastu võla, viivise, intressi ja kahju nõuetes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TF Bank AB (registrikood: 556158-1041; asukoht: Box 947, SE-501 10, Borås, Rootsi), Hageja esindaja: Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: Aita Nõgesmaa (isikukood: 46909072762; elukoht: Lullikatku tee 29, Torma vald, 48502 Jõgevamaa; e-post: [email protected])
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Jätta läbi vaatamata TF Bank AB hagi Aita Nõgesmaa vastu võla, viivise, intressi ja kahju nõuetes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 30.09.2014 kohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus.Kostja vaidles 24.11.2014.a vastuses hagile vastu.
Kohus võttis 09.02.2015.a määrusega menetlusse kostja võlgade ümberkujundamise avalduse ning liitis selle ühte menetlusse kostja avaldusega enda pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi 2-14-61461). Sama määrusega peatas kohus menetluse tsiviilasjas nr 2-14-27137 kuni võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseni. Kohus tegi 25.06.2015.a tsiviilasjas nr 2-14-61461 määruse, millega kinnitas ümberkujundamiskava. Määrus jõustus 21.09.2015. 21.09.2016.a määrusega uuendas kohus tsiviilasjast nr 2-14-27137 peatatud menetluse ning jätkas menetlust sealt, kus see enne menetluse peatamise pooleli jäi. Kohus palus pooltel esitada seisukoht menetluse edasise läbiviimise ja nõude osas. 27.09.2016 esitas kostja seisukoha menetluse uuendamise suhtes. Kostja sõnul on ümberkujundamiskava kehtiv ja kinnitas, et ta on kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskava täitnud, sh ka hageja nõude osas. Kostja leidis, et menetluse uuendamine ei ole kooskõlas võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusega ja palus menetlusega mitte jätkata. 10.10.2016 hageja poolt esitatud arvamuse kohaselt ei ole käesoleva hagimenetlusega jätkamine põhjendatud, kuivõrd poolte suhted on reguleeritud kohtu poolt kinnitatud ümberkujundamiskavaga. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud menetlusdokumendid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 31 lg 2 sätestab, et ümberkujundamiskava kinnitamisel jätkatakse ümberkujundamisavalduse menetlusse võtmisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. lg 3 kohaselt ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust vaielda kohtumenetluses nõuete üle, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja vaielda kohtumenetluses nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas kohtule hagiavalduse laenulepingust nr 500065831 tuleneva võlgnevuse 2771,35 euro nõudes (põhinõue 1920,45 eurot, viivis 264,33 eurot, intress 440,55 eurot, kahju 146,02 eurot). Võlgade ümberkujundamise menetluses kinnitati hageja nõue kostja suhtes summas 2914,89 eurot (põhinõue 1920,45 eurot ja kõrvalnõuded 994,44 eurot). Eeltoodust nähtuvalt tunnustati ümberkujundamiskavas hageja sama nõuet, mille välja mõistmist ta taotles käesolevas menetluses. Seetõttu kehtib ümberkujundamiskava hageja kogu nõude ulatuses ja hageja nõue on seega hõlmatud ümberkujundamiskavaga ja kohus ei saa lg-test 2 ja 3 tulenevalt jätkata menetlust käesolevas tsiviilasjas. Kohus leiab, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik enam saavutada, sest hageja nõude osas kehtib ümberkujundamiskava. Arvestades eelpool toodut, jätab kohus hagi läbi vaatamata ja lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse.
Kohus selgitab hagi läbivaatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesolevalt ei esine TsMS § 168 lg 3-5 asjaolusid ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja käesolevas menetluses kulusid kandnud, mistõttu rahaliselt kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra. Hageja kanda jäävad tema enda katud menetluskulud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.