Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital hagi MTÜ Nuti toetus vastu 8560 euro tagastamise nõudes.
Hagihind
8560 eurot
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (rk 90009654; Vabaduse plats 2, Viljandi linn, 71020 Viljandi maakond; e-post: xxx)
Hageja lepinguline K. L. (e-post xxx esindaja: MTÜ Nuti toetus (rk 80596584, Kostja: endise nimega MTÜ Nuti lemmikloomade toetus (Uus tn 8-13, Kiviõli linn, Lüganuse vald, 43124 Ida-Viru maakond; epost: xxx Kostja seaduslik A. N., juhatuse liige esindaja:
RESOLUTSIOON
Rahuldada SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital hagi.
2.Välja mõista MTÜ-lt Nuti toetus SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kasuks 8560 (kaheksa tuhat viissada kuuskümmend) eurot.
3.Menetluskulud jätta kostja MTÜ Nuti toetus kanda. Välja mõista MTÜ-lt Nuti toetus SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kasuks hageja menetluskulude katteks 1500 (üks tuhat viissada) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital esitas 24.10.2025.a. Viru Maakohtule hagiavalduse MTÜ Nuti lemmikloomade toetus (uue nimega MTÜ Nuti toetus) vastu 8560 euro tagastamise (toetuse tagasinõue) nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) ja MTÜ Nuti lemmikloomade toetus (e-äriregistri andmetel uue nimega MTÜ Nuti toetus) 12.01.2023. a projekti toetuslepingu nr IVIT/2022/9-1 Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas 2022. a taotlusvooru tingimuste ja KÜSKi juhatuse 20.12.2022. a otsuse nr 1-2.1/2022_1 alusel. Viidatud otsusega rahuldati MTÜ Nuti lemmikloomade toetus taotlus „Alustada veebikeskkondi veebipõhiseks konsultatsiooniks veterinaaria piirkonnas ja künoloogia“ (projekt nr IVIT/2022/9) toetussummas 8560 eurot. KÜSK maksis toetuse MTÜ-le Nuti toetus 18.01.2023. a. 15.10.2023. a esitas kostja KÜSK-ile projekti IVIT/2022/9 aruande, mille andmetel on kogu toetuseks eraldatud 8560 eurost ära kasutatud 8510 eurot. Aruande menetlemisel selgus, et: - arve nr 23/09/01, summas 50 eurot, on esitatud raamatupidamisteenuse eest A. N.i poolt, esindades samaaegselt toetuse saajat MTÜd, ettevõttele X OÜle (registrikood XXX). E-äriregistri andmetel on seisuga 3.11.2023. a ja ka hagiavalduse esitamise hetkel X OÜ juhatuse liige ja ainuosanik A. N., kes oli ja on ühtlasi MTÜ Nuti toetus juhatuse liige ja ainuosanik. - OÜ X (registrikood XXX), esitas MTÜle Nuti toetus tasumiseks arveid 8 460 euro eest. Esitatud arved: * arve nr MB-000439, summas 3 200 eurot (teenus: xxx veebilehe eskiismakett ja täiustamine); * arve nr MB-000471, summas 2 350 eurot (teenus: xxx maksemooduli ühendamine onlineveterinaari jaoks. Isiklike kontode korrigeerimine); * arve nr MB-000477, summas 2 910 eurot (teenus: EveryPay ja LHV APIde ühendamine ja testimine. Veebisaidi AB testimine, mitmekeelsuse rakendamine). MTÜ Nuti toetus taotluses on märgitud projekti meeskonna liikmena projekti koordinaatoriks M. B., kes e-äriregistri andmetel seisuga 3.11.2023. a oli ja on hagiavalduse esitamise hetkel OÜ X osanik ja tegelik kasusaaja ning oli ka MTÜ juhatuse liige perioodil 17.05.2021 - 26.02.2024.a. Vastavalt Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas taotlusvooru tingimuste (edaspidi taotlusvooru tingimused) punktile 3.3.1. on mitteabikõlblikud kulud: toetuse saaja juhtorgani liikmete või projektist töötasu saavate seotud isikutega tehtud tehingud (enda või pereliikmete kontroll juriidilise isiku üle või kuulumine juhtorganisse, kellelt ostetakse projektis kaupa või teenust). Kui huvide konflikti pole võimalik vältida, tuleb tehingud seotud isikutega
põhjendada taotluse eelarves või saada selleks KÜSK-i nõusolek. Vastavalt lepingu punktile 4.2.2. on toetusesaaja kohustatud lisaks lepingus sätestatud muudele kohustustustele tehingu tegemisel juhatuse või muu põhikirjas nimetatud juhtorgani liikmega ja/või huvide konflikti korral lähtuma seadustest. MTÜ Nuti toetus ei küsinud KÜSK-i nõusolekut tehingute tegemiseks nimetatud seotud isikutega. MTÜ Nuti toetus on seega taotlusvooru tingimustes ja lepingus sätestatud kohustusi rikkunud.
3.MTÜ on KÜSKi poolt eraldatud toetusest 8560 eurost ära kasutanud 8510 eurot vastuolus taotlusvooru- ja lepingu tingimustega – teinud tehinguid ilma KÜSK-i nõusolekuta juhtorgani liikmete või projektist töötasu saavate seotud isikutega (huvide konflikt). Seega oli MTÜ tegevus vastuolus taotlusvooru tingimustega. Lepingu punkti 5.1.3. kohaselt on KÜSK-il õigus nõuda toetusesaajalt toetus tervikuna või osaliselt tagasi taotlusvooru tingimustes ja lepingus sätestatud alustel ja korras. Taotlusvooru tingimuste punktile 7.2 järgi võib KÜSK makstud toetuse põhjendatud mahus tagasi nõuda, kui läbiviidud tegevused ja tehtud investeeringud ei vasta taotlusele ja lepingule või pole tõendatud (nt osavõtjate nimekirjad, fotod, kokkuvõtted). Lisaks vastavalt taotlusvooru tingimuste punktile 8.6. peab MTÜ Nuti toetus rohkem kui 10 eurot kasutamata jäänud toetuse tagastama KÜSK-i arvelduskontole. MTÜ Nuti toetuse KÜSK-ile esitatud projekti IVIT/2022/9 aruande kohaselt on kasutamata jäänud toetus summas 50 eurot. Seega on MTÜ kohustatud tagastama KÜSKile lepingu alusel makstud toetuse kogusummas 8560 eurot.
4.13.11.2023 esitas KÜSK MTÜ-le lepingu alusel makstud toetuse 8560 euro tagasimakse nõudekirja nr 032/3.1-6 tasumise tähtajaga 27.11.2023. MTÜ Nuti toetus on nõudekirja kätte saanud 13.11.2023 ning sellega tutvunud. KÜSK-i ja MTÜ Nuti toetus vahel toimus pärast nõudekirja kätte saamist e-kirjade vahetus, mille tulemusel pooled leppisid kokku esialgselt antud toetuse tagasimakse tähtaja (27.11.2023) muutmises ning sõlmisid 15.01.2024 maksegraafiku nõudekirjas toodud summa 8560 euro tagasi maksmiseks (tagasimakse kahes osas- 20.02.2024 4280 eurot ja 25.03.2024 4280 eurot) MTÜ Nuti toetus kohustust ei täitnud.
5.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu Kostjaga lepingu sõlmimise aluseks olid Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas 2022. a taotlusvooru tingimused ja KÜSKi juhatuse 20.12.2022. a otsus nr 12.1/2022_1. Kostja esitas toetuse taotluse, mida menetleti hageja poolt taotluste menetlemise süsteemis. Kostja pidi enne toetuse taotluse esitamist tutvuma taotlusvooru tingimustega, muidu ei oleks ta teadnud antud toetuse taotlust esitada. Lisaks pidi kostja kinnitama toetuse taotlust esitades, et ta vastab taotlusvooru tingimustele. Vastav kinnitus on kostja poolt taotluses märgitud. 2023. ja 2024. aastal oli kostja ja endise hageja juhataja A. R. kirjavahetus toetuse kasutamise, sh tagasimaksmise teemal, milles hageja toonane juhataja on kostjale viidanud, et „..Kirjeldate oma kirjas hinnapakkumiste võtmist ja tunnistate, et peamine viga oli et muudatused äriregistrisse on edastamata, mille tõttu ongi praegune probleem tekkinud ja ei ole võimalik rahastada projekti tegevusi. Huvide konflikti ei ole KÜSKil võimalik tagantjärele lahendada. Teie esitatud aruande alusel ei vasta toetuse kasutamine taotlusvooru tingimustele. Vastavalt meie poolt saadetud nõudekirjale, palun tagastada SA Kodanikühiskonna Sihtkapitalile (KÜSK) toetuslepingu nr IVIT/ 2022/9-1 alusel makstud toetus kogusummas 8560 eurot 27. novembriks 2023.“ Kui kostja ei lugenud või ei süvenenud taotlusvooru tingimustesse, ei vabasta see teda endale
võetud kohustustest. Hageja ei nõustu ka kostja vastuväitega, et käesoleva vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Hageja on Eesti Vabariigi poolt asutatud avalikes huvides tegutsev kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevust reguleerivad sihtasutuste seadus, riigivaraseadus ja muud õigusaktid ning põhikiri. Hageja hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu. Hageja on seisukohal, et oma õiguste kaitseks on tal õigus RVastS § 22 lõike 3 alusel eraõiguse sätete alusel ja korras hagi esitada maakohtusse toetuse tagasinõudmiseks. Seega kuulub käesolev vaidlus maakohtu pädevusse. Hageja ja kostja vaheline leping IVIT/2022/9-1 on sõlmitud avalike ülesannete täitmiseks. Hageja tugineb nõude alusena alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1042). II
KOSTJA SEISUKOHAD
6.Kostja MTÜ Nuti toetus hagi ei tunnista. Kostja ei eita, et pooled sõlmisid 12.01.2023. a projekti toetuslepingu nr IVIT/2022/9-1 Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas 2022. a taotlusvooru tingimuste ja KÜSKi juhatuse 20.12.2022. a otsuse nr 1-2.1/2022_1 alusel. Nimetatud otsusega rahuldati kostja taotlus „Alustada veebikeskkondi veebipõhiseks konsultatsiooniks veterinaaria piirkonnas ja künoloogia.“ (projekt nr IVIT/2022/9) toetussummas 8560 eurot. Kostja ei eita ka seda, et toetussumma 8560 eurot kanti kostjale üle ning kostja kasutas eraldatud toetusest ära 8510 eurot. Poolte vahelise lepingu punktis 4.2.2 on sätestatud, et lisaks lepingus sätestatud muudele kohustustele on toetusesaaja kohustatud tehingu tegemisel juhatuse või muu põhikirjas nimetatud juhtorgani liikmega ja/või huvide konflikti korral lähtuma seadustest. Kostja ei saa aru, kus on huvide konflikt. Teenused on osutatud, mille eest arved on esitatud. Kostja ei teadnud sellisest tingimusest, et ta ei tohi teha tehinguid, mida hageja talle ette heidab. Hageja viited taotlusvooru tingimuste punktile 3.3.1 kui mitteabikõlblikele kuludele ei ole asjakohased viited, sest vastavad tingimused ei ole lepingu lahutamatuks lisaks poolte vahel sõlmitud lepingu järgi. Kostja ei ole teadlik sellistest tingimustest ning neid ei ole kostjale selgitatud enne lepingu sõlmimist. Kostja juhib tähelepanu lepingu punktile 6.4, mille kohaselt toetusesaaja kohustub tagastama toetuse KÜSK-i poolt lepingu erakorralise ülesütlemise teates või kokkuleppelisel lõpetamisel KÜSK-i otsuses sätestatud mahus hiljemalt 1 kuu jooksul pärast lepingu ülesütlemise teate saamist. Kostja ei tea, et leping oleks erakorraliselt või kokkuleppel lõpetatud. Kostja ei tea tingimusest, et ta pidanuks tehingute tegemiseks eelnevalt saama KÜSK-i nõusoleku. Lepingus sellist tingimust ei ole. Kostja ei tunnista, et on rikkunud taotlusvooru tingimustes ja lepingus sätestatud kohustusi. Hageja ütleb, et MTÜ tegevus oli vastuolus taotlusvooru tingimustega, mille kohaselt on mitteabikõlbulikud kulud toetuse saaja ehk MTÜ juhtorgani liikmete või projektist töötasu saavate seotud isikutega tehtud tehingud (enda või pereliikmete kontroll juriidilise isiku üle või kuulumine juhtorganisse, kellelt ostetakse projektis kaupa või teenust). Kostja sellega ei nõustu ning tema sellist tingimust lepingust ei näe. Hageja pole tõendanud, et taotlusvooru tingimused oleks olnud sellised ja et kostja oli neist teadlik. Hageja väidab, et taotlusvooru tingimuste punktile 7.2. võib KÜSK makstud toetuse põhjendatud mahus tagasi nõuda, kui läbiviidud tegevused ja tehtud investeeringud ei vasta taotlusele ja lepingule või pole tõendatud (nt osavõtjate nimekirjad, fotod, kokkuvõtted). Hageja ei ole selliseid tingimusi kohtule esitanud ja selline väide on tõendamata.
Kostja leiab, et investeeringute põhjendatust ei ole keegi hinnanud, hinnatud on ainult teenust osutanud isikut, kuid mitte teenuse sisu. Kostja ei vaidle vastu, et on KÜSK-ilt nõudekirja saanud. Maksegraafik ei vasta võlatunnistuse nõuetele. Isegi kui see saaks olla võlatunnistus, ei ole kostja loobunud mingitest vastuväidetest nõudele. Kostja nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et hagejal ei ole tagasinõude õigust ega alust. Kostja leiab, et käesolev vaidlus kuulub võibolla lahendamisele hoopis halduskohtus. Hageja on Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007 korralduse nr 586 alusel asutatud ning vastavalt hageja põhikirjale (kinnitatud siseministri 13.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/60) on KÜSK avalikes huvides tegutsev kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevust reguleerivad sihtasutuste seadus, riigivaraseadus ja muud õigusaktid ning põhikiri. Lihtsustatult on hageja Eesti Vabariik, kes tegutseb hageja isiku kaudu. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
9.Kostja vastuväitele selles, et asja lahendamiseks on pädev halduskohus, märgib kohus järgmist: Hageja on asutatud Vabariigi Valitsuse 20.12. 2007 korralduse nr 586 alusel; on avalikes huvides tegutsev kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik. Ainuüksi asjaolu, et üks õigussuhte pooltest on riik või mõni avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik, ei tähenda vaidluse allumist halduskohtule. Lähtekohaks kohtute pädevuse piiritlemisel on vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-63-07, p 8). Pooltevaheline leping IVIT/2022/9-1 sõlmiti küll avalike ülesannete täitmiseks, kuid kohus on seisukohal, et vaidlus lepingu alusel saadud raha tagasinõude üle põhineb eraõiguse normidel, mistõttu kuulub vaidluse lahendamine maakohtu pädevusse.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - 12.01.2023 sõlmisid SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK) ja MTÜ Nuti lemmikloomade toetus (e-äriregistri andmetel uue nimega MTÜ Nuti toetus) projekti toetuslepingu nr IVIT/2022/9-1 (dtl 7-9); - projekti toetuslepingu aluseks olid Investeeringutoetus vabaühendustele Ida-Viru maakonnas 2022. a taotlusvooru tingimused (dtl 68-76) ja KÜSKi juhatuse 20.12.2022. a otsus nr 12.1/2022_1 toetuse eraldamise kohta (dtl 77-81) Viidatud otsusega rahuldati MTÜ Nuti lemmikloomade toetus taotlus „Alustada veebikeskkondi veebipõhiseks konsultatsiooniks veterinaaria piirkonnas ja künoloogia“ (projekt nr IVIT/2022/9)
toetussummas 8560 eurot. - KÜSK maksis toetussumma 8560 eurot MTÜ-le Nuti toetus 18.01.2023. a. (dtl 10) - 15.10.2023. a esitas kostja KÜSK-ile projekti IVIT/2022/9 aruande, mille andmetel on kogu toetuseks eraldatud 8560 eurost ära kasutatud 8510 eurot (dtl 11-16) ja arved (dtl 17-20) - KÜSK saatis kostjale 13.11.2023 nõudekirja toetuse tagastamiseks (dtl 28-29) - Pooled sõlmisid 15.01.2024 lepingu lisa-maksegraafiku, mille kohaselt leppisid kokku, et MTÜ Nuti toetus toetuse tagastama kahe osamaksega: 20.02.2024 summas 4280 ja 25.03.2024 (dtl 32-33). Kostja saadud toetust tagastanud ei ole
11.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 22 lg 1 sätestab, et isik võib avaliku võimu kandjalt nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui RVastS-ga ei ole reguleeritud teisiti ja see ei ole vastuolus avalik-õigusliku suhte olemusega, kohaldatakse avalik-õiguslikus suhtes toimunud alusetu rikastumise korral eraõiguse sätteid. Avaliku võimu kandja võib isikult nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist eraõiguses sätestatud alustel ja korras (RVastS § 22 lg 3). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole alusetu rikastumise sätted rakendatavad. Poolte vahel oli sõlmitud projekti toetusleping IVIT/2022/9-1. Riigikohus on märkinud, et kui sooritus tehakse lepingu alusel, saab selle õiguslik alus puududa esmajoones vaid juhul, kui leping on tühine, ja ära langeda, kui leping on tühistatud. Ka lepingu lõppemine, olgu kokkuleppel või tähtaja möödumise tõttu või ka taganemise või ülesütlemisega, ei võta tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise väljanõudmise sätteid (vt Riigikohtu lahendid nr 2-17-280/31, p 18; nr 3-2-1-62-08, p 9; 26.06.2024.a. lahend tsiviilasjas nr 2-21-16508/42 p 14) Käesoleval juhul ei ole lepingust taganetud, lepingut üles öeldud; puuduvad kohtu hinnangul ka tühisuse alused (TsÜS § 84 jj).
12.Kohtu hinnangul on kostja lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei kostja väitega, et hageja viide taotlusvooru tingimuste p-le 3.3.1 on asjakohatu kuna tingimused ei ole poolte vahelise lepingu osaks. Projekti toetuslepingu päisest („... leping sõlmitakse taotlusvoor tingimuste ja KÜSK-i juhatuse 20.12.2022 otsuse 1-2-1/2022_1 alusel...“) ja sisust (vt lepingu p 4.1 „..lisaks tingimustes.....jj ; p 5.1, 5.2) tuleneb üheselt, et lepingust tulenev on kohaldatav koos taotlusvooru tingimustega Taotlusvooru tingimuste p 3.3 ja 3.3.1 järgi on mitteabikõlblikud kulud: toetuse saaja juhtorgani liikmete või projektist töötasu saavate seotud isikutega tehtud tehingud (enda või pereliikmete kontroll juriidilise isiku üle või kuulumine juhtorganisse, kellelt ostetakse projektis kaupa või teenust). Kui huvide konflikti pole võimalik vältida, tuleb tehingud seotud isikutega põhjendada taotluse eelarves või saada selleks KÜSKi nõusolek. Hageja on tõendanud, et projekti täitmiseks on tehtud tehingud seotud isikutega (dtl 17-20); X OÜ juhatuse liige ja ainuosanik ning taotluse saaja juhatuse liige on A. N.; OÜ X osanik ja tegelik kasusaaja ning toetuse saaja juhatuse liige (lepingu perioodil) ning projekti koordinaator oli M. B.. Vaidlust ei ole ka selles, et taotluse eelarves vastavat põhjendust esitatud ei ole ning KÜSK-i nõusolekut, nagu näeb ette taotlusvooru tingimuste p 3.3.1, ka küsitud ega saadud ei ole. Kostja väited selles, et ta vastavatest tingimustest ei teadnud või teda ei teavitatud, ei ole asjakohaselt. Taotlust esitades pidi ta olema ja oli teadlik taotlusvooru tingimustest.
Ilmselgelt on seega kostja eiranud taotlusvooru tingimuste p-s 3.3.1, millest tulenevalt on mitteabikõlbuliku kuluna käsitletav arvetel nr 23/909/01, MB-000439, MB-000471, MB-000477 (dtl 17-20) toodu kulu kogusummas 8510 eurot ning mida võib lugeda projekti toetuslepingu p 4.2.2 rikkumiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100) ja KÜSK-il tulenevalt taotlusvooru tingimuste p 7.2 (tehtud investeeringud ei vasta lepingule) õigus nõuda toetus tagasi. Toetuse tagasinõudmist reguleerivad lepingu p 6.2-6.4 (kokkuleppel lepingu lõpetamisel; pärast projekti aruande heakskiitmist KÜSK-i poolt kui hiljem selguvad toetuse tagasinõudmise alused; lepingu erakorralise ülesütlemise teates või kokkuleppelisel lõpetamisel KÜSK-i otsuses toodud mahus). Taotlusvooru tingimuste p 7.1-7.5 alustel võib KÜSK makstud toetuse tagasi nõuda, sh juhul kui ei ole tõendatud projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine, õigeaegselt on esitamata aruanded (lõpp- ja/või järelaruanne); läbiviidud tegevused ja tehtud investeeringud ei vasta taotlusele ja lepingule või pole tõendatud (nt osavõtjate nimekirjad, fotod, kokkuvõtted); on oluliselt rikutud teavitusnõudeid ja ületatud tähtaegu; selgub, et taotlus rahuldati esitatud valeandmete põhjal; toetuse saaja loobub projekti elluviimisest (dtl 68-76) Lisaks eeltoodule sätestab projekti toetuslepingu p-le 8.6. peab MTÜ Nuti toetus rohkem kui 10 eurot kasutamata jäänud toetuse tagastama KÜSK-i arvelduskontole. MTÜ Nuti toetuse KÜSK-ile esitatud projekti IVIT/2022/9 aruande kohaselt on kasutamata jäänud toetus summas 50 eurot.
13.Lepingu lisana (lepingu p 8-1 kohaselt) on pooled sõlminud 15.01.2024 (dtl 32-33) maksegraafiku (dtl 32-33), mille kohaselt kohustub kostja toetuse tagasimakse hagejale tasuma kahe osamaksega: 20.02.2024 4280 eurot ja 4280 eurot. Kostja märgib, et maksegraafik ei vasta võlatunnistuse nõuetele ning isegi kui see saaks olla võlatunnistus, ei ole kostja loobunud mingitest vastuväidetest nõudele. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset. Seda, kas pooled leppisid kokku konstitutiivse võlatunnistuse andmises ning missuguse sisuga võlatunnistust pooled soovisid sõlmida, tuleb selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (vt Riigikohtu 2.05.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-13-34922/14) Hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et poolte tahe oli luua iseseisev kohustus. Poolte vahel 15.01.2024 sõlmitud lepingu lisa on poolte esindajate poolt digitaalselt allkirjastatud kokkulepe tulenevalt hageja 13.11.2023 nõudekirjast; kostja väide, et maksegraafik /lepingu lisa ei vasta võlatunnistuse nõuetele, on põhjendamatu. Kohtu hinnangul saab 15.01.2024 poolte sõlmitud ja allkirjastatud lepingu lisa käsitleda kompromisslepinguna (võla tasumiseks osade kaupa), milles sisaldub deklaratiivne võlatunnistus, millega kostja on omapoolse kohustuse olemasolu tunnistanud. Riigikohus on märkinud, et kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik teadis või pidi teadma oma võimalikke vastuväiteid tunnistatavale võlale ja sai aru nendest vastuväidetest loobumise tagajärgedest, on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik. See tähendab, et võlatunnistuse andjal ei ole hiljem õigust tugineda vastuväidetele isegi siis, kui ta suudaks vastupidist tõendada (vt Riigikohtu 5.02.2025 otsus tsiviilasjas nr 2-21-8877/50 p 18.1).
Kohus on seisukohal, et lepingu lisa sõlmides ja seda allkirjastades teadis kostja seaduslik esindaja oma võimelikest vastuväidetest tunnistatavale võlale ning kostjat saab lugeda loobunuks sellistele asjaoludele põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks või mille üle pooled enne lepingu lisa sõlmimist vaidlesid või milles valitses ebaselgus (lepingu lisale eelnev ekirjavahetus, millele viitab hageja). Kostja väited, mille kohaselt on toetuse tagasinõue alusetu, on põhjendamatud.
Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks 8560 eurot.
Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja MTÜ Nuti toetus. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
16.SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 57-62) kohaselt on hageja menetluskulu kokku 2687,20 eurot, millest 700 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1987,20 eurot esindaja kulu. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. 16.1 Hagi esitamisel tasutava riigilõivu suurus tuleneb seadusest (RLS-st). Hagihinnalt 8560 eurot tuleb RLS Lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 700 eurot. Hageja tasus 5.06.2024 riigilõivu MTÜ Nuti toetus vastu hagi esitamise eest 700 eurot (dtl 38) 16.2 Esindaja õigusabikulu hüvitamise taotlus on kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Menetluskulu nimekirja ja selle lisade kohaselt oli hageja ja hageja esindaja vahel sõlmitud 31.01.2025 õigusteenuse osutamise leping. Sellest tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks hageja märge „Töötasufond (hageja kulu) 1987,20 eurot“ (dtl 57). Kulunimekirja kohaselt on esindaja osutanud õigusteenust kogumahus 18 töötundi x 80 eurot töötunni hind, ehk kokku 1440 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja esindaja töötunni hind mõistlik, küll aga leiab kohus, et osutatud toimingutele kulutatud aeg (kokku 18) tundi on ülepaisutatud. Kulunimekirja kohaselt on KÜSKi poolt MTÜle Nuti toetus eraldatud toetusega seotud asjaolude läbivaatamisele ja hagiavalduse koostamisele kulutatud 16 töötundi. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud ajakulu asjaoludega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele kokku 8 tundi, millele lisandub 2 töötundi kostja vastusele seisukoha koostamisele ja esitamisele – kokku põhjendatud ajakulu 10 tundi x 80 = 800 Kohus mõistab MTÜ-lt Nuti toetus hageja menetluskulude katteks 1500 eurot (millest 700 eurot on riigilõiv ja 800 eurot esindaja kulu). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.