Apellatsioonkaebuse hind hageja I osas 844,38 eurot ja hageja II osas 844,38 eurot
hagi R.Y
vastu elatise
Menetlusosalised ja nende Hageja I X.B (isikukood XXX ) esindajad ringkonnakohtus Hageja II D.E (isikukood XXX ) Hagejate seaduslik esindaja P.R lepinguline esindaja Vladimir Makarov
,
hagejate
Kostja R.Y (isikukood XXX ) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13. oktoobri 2025 otsus osas, milles R.Y-lt X.B ja D.E kasuks alates 01.11.2025 väljamõistetud igakuiseid elatisi vähendati 93,82 euro (vahetult saadava ülalpidamise väärtus) võrra. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt tervikresolutsiooni punktides 3.4 ja 3.6 sätestatule.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 13. oktoobri 2025 otsus muutmata.
Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1 Mitte võtta hagejate 09.10.2025 esitatud tõendeid asja materjalide juurde, kuivõrd need on esitatud hilinenult, ning lugeda need hagejatele tagastatuks. Jätta tähelepanuta samas esitatud uued väited. 3.2 Rahuldada hagi osaliselt. 3.3 Välja mõista R.Y-lt elatis perioodi 04.10.2024 - 31.10.2025 eest 1 559,08 eurot X.B kasuks. 3.4 Välja mõista R.Y-lt 15.08.2014 sündinud alaealise lapse X.B kasuks alates 01.11.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni 15.08.2032, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust. 3.5 Välja mõista R.Y-lt elatis perioodi 04.10.2024 - 31.10.2025 eest 1 405,08 eurot D.E kasuks. 3.6 Välja mõista R.Y-lt 15.08.2014 sündinud alaealise lapse D.E kasuks alates 01.11.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni 15.08.2032, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust. 3.7 Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 3.4 ja 3.6 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks P.R-i arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“, märkides ära kuu ja lapse nime, kelle eest elatis on tasutud. 3.8 Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
5.Keelduda X.B ja D.E poolt 10. novembril 2025 esitatud tõendite (apellatsioonkaebuse lisad 1-4) vastuvõtmisest.
6.Keelduda R.Y poolt 09. aprillil 2026 esitatud tõendite (09. aprillil 2026 esitatud menetlusdokumendi lisana 2 esitatud dokumendid) vastuvõtmisest.
7.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X.B (hageja I) ja D.E (hageja II) esitasid 04.10.2024 Harju Maakohtule hagi R.Y (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Hagejad elavad koos emaga. Kostja ei ole ülalpidamiskohust nõuetekohaselt täitnud. Kummagi hageja igakuised vajadused on 576 eurot. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja elatise alates 04.10.2024 kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101 järgses muutuvas määras. Vastus hagile
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejad viibivad kostja juures 15 päeva kuus. Kostja on andnud ülalpidamist vahetult ning tasunud ka elatist. Sel perioodil kui hagejad elavad kostja juures katab kostja nende toidu, eluaseme ja igapäevased vajadused. Kostja tasub ka huviringide eest ning katab muid kulusid. Alates 2024.a. septembrist on laste ema hakanud takistama kostja suhtlemist lastega. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 13.10.2025 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise perioodi 04.10.2024-31.10.2025 eest 1559,08 eurot ja alates 01.11.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni igakuise elatise 207,92 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 93,82 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise perioodi 04.10.2024-31.10.2025 eest 1405,08 eurot ja alates 01.11.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni igakuise elatise 207,92 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 93,82 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust. Maakohus märkis, et igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks hagejate ema arveldusarvele. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus jättis vastu võtmata hagejate 09.10.2025 esitatud tõendid, kuna need esitati hilinenult. Ühtlasi jättis maakohus tähelepanuta samas esitatud uued väited.
4.Maakohus märkis, et kostja väitel viibivad lapsed ema juures kooli ajal esmaspäevast neljapäeva või reedeni, neljapäevast või reedest kuni esmaspäeva hommikuni viibivad lapsed kostjaga. Koolivaheaegadel elavad lapsed üle nädala kummagi vanema juures. Hagejate ema selgituse kohaselt elavad lapsed emaga ning kõik lastega seotud küsimused – kool, huviringid, tervis, õppetöö – on täielikult ema õlul. Kostja esitas oma sõbranna Y seletuse, milles märgitu kohaselt on ta kostjaga telefoni teel vesteldes korduvalt kuulnud, kuidas lapsed isaga suhtlevad. Y on ka näinud, et kostja juures on laste asjad. Samuti esitas kostja oma ema C seletuse, mille kohaselt on ta alates 2021.a. augustist regulaarselt näinud, et lapsed elavad kostja juures keskmiselt umbes 15 päeva kuus. Hagejad esitasid ema abikaasa Z-i seletuse, mille kohaselt veedavad lapsed suurema osa ajast ema kodus, ema vastutab ainuisikuliselt kõigi igapäevaste korralduste eest. Samuti esitasid hagejad W seletuse, mille kohaselt on W laste ema naaber ja sõber. Viimased kaks aastat on hagejad elanud ema juures keskmiselt 24 päeva kuus, kaks korda kuus viibivad lapsed kolm päeva oma isa juures. Maakohus leidis, et esitatu ei võimalda tuvastada kostja väidetut, et laste igapäevase elu korraldamine jaguneb lapsevanemate vahel võrdselt. Laste elukoht on ema juures ning emal lasub ka laste elu korraldamise raskuskese.
5.Pooled on eri meelt, kui tihti hagejad kostja juures viibivad. Esitatud kirjalikud seletused ei võimalda tuvastada, et lastel oleks välja kujunenud püsiv elukorraldus, mille kohaselt viibiksid lapsed alati kindla aja kostja juures. Y, C ja W seletustes on nimetatud erinevaid hinnanguid, kui palju lapsed kostjaga viibivad, kuid konkreetseid väiteid, millal kumbki hageja kostja juures viibis, need ei sisalda. Samuti ei ole seletustes märgitu kooskõlas lapsevanemate endi poolt menetluses selgitatuga. Üheski seletuses ei ole kirjeldatud kostjaga suhtlemist selliselt nagu kostja 02.10.2025 dokumendis, so kooli ajal neljapäevast või reedest kuni esmaspäeva hommikuni, koolivaheajal üle nädala. Hagejad väitsid menetluses esialgselt, et keskmiselt viibivad hagejad kostja juures viis päeva kuus. 23.09.2025 esitasid hagejad tõendina W seletuse, mille kohaselt on lapsed kostjaga kaks korda kuus 3 päeva, so kokku 6 päeva kuus. Hagejad ei vaidle seega, et viibivad kostjaga keskmiselt vähemalt kuus päeva kuus. Kohus leidis, et tõendatud ei ole, et lapsevanemad oleksid kokku leppinud või lastel oleks püsivalt välja kujunenud selline elukorraldus, mille kohaselt on lapsed kostjaga aasta keskmisena enam kui 6 päeva kuus. Mh ei ole seda võimalik tuvastada fotode järgi.
6.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on mõlema lapse puhul: - alates 04.10.2024 kuni 31.03.2025 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -
alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
7.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kostja on välja toonud, et annab ülalpidamist mh vahetult sel ajal, kui lapsed viibivad tema juures. Kohus leidis, et kulutused nagu eluase, toit, esmased tervishoiu- ja hügieenitarbed ning vaba aeg ja
meelelahutus sõltuvad lapse viibimiskohast. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejad viibivad kostja juures vähemalt kuus päeva kuus.
8.Võttes aluseks hagejate nimetatud igakuiste vajaduse ulatuse, mille osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole, on vahetu ülalpidamise hinnanguline väärtus ühe ööpäeva kohta seoses toiduga 5 eurot (150:30), eluasemega 5,47 eurot (164:30), esmaste tervishoiu- ja hügieenitarvetega 1 euro (30:30). Kohus leidis, et hinnanguline lapse vajadus seoses meelelahutuse ja vaba aja veetmisega, võttes arvesse ka hagis kirjeldatud laste elulaadi, ei saa olla vähem kui 50 eurot hageja kohta kuus. Olukorras, kus kostja kohtub lastega vähemalt 6 päeva kuus, täidab ta endale langevat osa laste vaba aja sisustamisel vahetult. Vastavalt antud ülalpidamise väärtus on hinnanguliselt 25 eurot kuus (50:2). Kohus leidis, et kostja annab kummalegi hagejale ülalpidamist vahetult 93,82 euro väärtuses kuus ((toit5x6p) + (eluase 5,47x6p) + (tervishoid ja hügieen 1x6p) + (meelelahutus ja vaba aeg 25 eurot kuus)) ning nimetatud ulatuses ei pea kostja andma täiendavalt ülalpidamist rahas.
9.Kohus tuvastas, et kostja on tasunud menetluse kestel elatist hagejatele 1 510 eurot. Jagades summa hagejate vahel võrdselt, on kummagi hageja ülalpidamiseks tasutud 755 eurot elatist.
10.Samuti on kostja tasunud menetluse kestel hageja I huviringide eest kokku 286 eurot ((20.12.2024 Viimsi Lauatenniseklubi 70 eurot (dtl 998); 20.12.2024 Viimsi vallavalitsus 29 eurot (dtl 999); 18.06.2025 Viimsi Lauatenniseklubi 70 eurot (dtl 1029); 12.09.2025 Tallinna võrkpalliklubi 72 eurot (dtl 1049); 16.09.2025 Viimsi vallavalitsus 45 eurot (dtl 1050)) ja hageja II huviringide eest kokku 440 eurot ((14.07.2025 Viimsi purjespordikeskus 110 eurot (dtl 1034); 30.07.2025 Viimsi purjespordikeskus 110 eurot (dtl 1037); 25.09.2025 Viimsi purjespordikeskus 220 eurot (dtl 1055)).
11.Kohus märkis, et kostja poolt välja toodud muud kulud (tabel dtl 983-985), sh taskurahamaksed, kulutused mängudele, ühisele ajaveetmisele ning nutikella soetamiseks, on kulutused meelelahutusele ja vabale ajale, mille väärtust arvestab kohus vastavalt eeltoodule hinnanguliselt. Seoses kulutustega riietele ei nähtu esitatust, kummale lapsele, mida on ostetud, ning kas tegemist on olnud lapsevanemate vahel kokku lepitud kulutustega. Olukorras, kus lapsed elavad ühe vanema juures, on tema ka laste vajadustega kõige paremini kursis, sh milliseid riideid või muid tarbeid on vaja osta. Juhul kui kooselava vanemaga kokkulepe konkreetse asja ostmise suhtes puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Kostja väidetud kulutused on kantud käesoleva menetluse ajal, so perioodil, kus kostja teadis, et temalt nõutakse ülalpidamise andmist rahas. Seetõttu asus kohus seisukohale, et ülalpidamiskohustust ei saa lugeda osaliselt täidetuks kostja väidetud kulutuste tegemisega riietele.
12.Perioodi 04.10.2024-31.10.2025 eest pidi kostja andma kummalegi hagejale ülalpidamist 3 810,66 eurot. Samal perioodil kummalegi hagejale antud vahetu ülalpidamise väärtus oli
1 210,58 eurot ning kostja tasus elatist kummalegi 755 eurot. Lisaks andis kostja hagejatele vahetult ülalpidamist täiendavalt seoses huviringide eest tasumisega kokku summas 286 eurot hagejale I ja 440 eurot hagejale II.
13.Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hageja I kasuks välja elatise perioodi 04.10.2024-31.10.2025 eest 1 559,08 eurot (3 810,66 - 1 210,58 - 755 - 286) ning hageja II kasuks 1 405,08 eurot (3 810,66 - 1 210,58 - 755 - 440). Alates 01.11.2025 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise PKS § 101 järgses muutuvas määras, millest arvestatakse maha vahetult saadava ülalpidamise väärtus 93,92 eurot kuus. Apellatsioonkaebus
14.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles alates 01.11.2025 igakuiselt väljamõistetud elatist vähendati 93,82 euro võrra, ning uue otsusega vastavas osas hagi rahuldada. Alternatiivselt saata tsiviilasi selles osas uueks arutamiseks maakohtule.
15.Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult arvestamata hagejate 09.10.2025 menetlusdokumendi. Puudub analüüs, et dokumendi menetlemine oleks põhjustanud otsuse tegemise viibimise.
16.Kuna maakohus tuvastas, et hagejad viibivad kostja juures 6 ööpäeva kuus, siis ei olnud alust elatist vähendada. Sellises olukorras PKS § 101 lg 6 ei kohaldu. Lisaks ei nähtu otsusest, kuidas jõudis kohus järeldusele, et kostja viibib lastega koos 6 päeva kuus. Tõendamata on, et kostja on järjepidevalt kandnud laste igakuiseid kulusid 93,82 euro ulatuses. Elatise vähendamiseks puuduvad ka PKS § 102 lg 2 eeldused.
17.Kostja ei tasu enam 2025.a oktoobrist laste treeningute ja huviringide eest. Vastus apellatsioonkaebustele
18.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Hagejad vaidlustasid maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis hagid kostjalt alates 01.11.2025 väljamõistetud igakuise elatise osas osaliselt rahuldamata (s.t vähendas igakuist elatist 93,82 euro, s.o vahetult saadava ülalpidamise väärtuse, võrra). Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1).
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagid alates 01.11.2025 kostjalt väljamõistetud igakuise elatise osas osaliselt rahuldamata
ja teha tühistatud osas uus otsus, millega selles osas hagid rahuldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele (TsMS § 657 lg 1 p 2).
21.Kolleegium ei nõustu hagejatega, et maakohus jättis ebaõigesti 09.10.2025 esitatud tõendid vastu võtmata ja uued väited tähelepanuta. Maakohus määras 14.08.2025 määrusega pooltele viimaste täienduste esitamise tähtajaks 22.09.2025 ja märkis, et eelmenetlus lõpeb 22.09.2025, hilisemalt uusi asjaolusid ega tõendeid esitada ei saa. Otsuse kuulutamise ajaks määras maakohus samas määruses 13.10.2025. Arvestades, et 09.10.2025 menetlusdokument esitati pärast eelmenetluse lõppemist ja selle menetlemine oleks põhjustanud menetluse lahendamise viibimist, siis jättis maakohus põhjendatult 09.10.2025 esitatud tõendid vastu võtmata ja uued väited tähelepanuta (TsMS § 331 lg 1).
22.Hagejad esitasid koos apellatsioonkaebusega järgmised tõendid: kostja 15.10.2025 e-kiri Viimsi Vallavalitsusele, milles ta palub endale rohkem mitte saata arveid treeningute eest ning vormistada uus leping P.R-i nimele, kes hakkab tasuma hageja I treeningute eest; Viimsi Vallavalitsuse 2025.a oktoobri arve hageja I kunstikooli õppemaksu kohta ja e-kiri, et arve on tasumata; kostja 15.10.2025 e-kiri Viimsi Purjespordikeskus OÜ-le, milles palub edaspidi endale mitte saata arveid treeningute eest ja vormistada uus leping P.R-i nimele, kes hakkab maksma hageja II treeningute eest; kostja 15.10.2025 e-kiri Tallinna Võrkpalliklubi MTÜ-le, milles palub edaspidi endale mitte saata arveid treeningute eest ja vormistada uus leping P.R-i nimele, kes hakkab maksma hageja I treeningute eest. Nende tõenditega soovivad hagejad tõendada, et kostja on loobunud huvikoolide ja treeningute eest tasumisest. Kostja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu, kuid ei vaidlustanud hagejate väiteid, et on lõpetanud huviringide ja treeningute eest tasumise. Ringkonnakohus märgib, et tõendamisele kuuluvad asjaolud, mille üle on pooltel vaidlus. Kuna kostja ei vaidlustanud hagejate väiteid, et kostja on lõpetanud huviringide ja treeningute eest tasumise, siis puudub vajadus nende tõendite vastuvõtmiseks (TsMS § 238 lg 1 p 1).
23.Kostja esitas 09.04.2026 ringkonnakohtule tabeli perioodil 04.10.2025-31.03.2026 laste ülalpidamiseks tehtud maksete ja osade kulude kandmise kohta ja tõendid osade ülekannete tegemise ja kulude kandmise kohta. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonimenetluses kontrollitakse esimese astme kohtu otsuse õigsust, mistõttu ei oma pärast maakohtu otsuse tegemist tehtud maksed ja kulutused apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tähendust. Mis puudutab enne maakohtu otsuse kuulutamist tehtud makseid ja kulutusi, siis kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ega leidnud, et mingid maksed ja kulutused on jäetud maakohtu poolt arvestamata. Seetõttu keeldub ringkonnakohus kostja poolt 09.04.2026 esitatud tõendite vastuvõtmisest (TsMS § 231 lg 1) ning jätab maksete tegemise ja kulude kandmise kohta koostatud tabeli tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
24.Maakohus vähendas PKS § 101 järgi arvutatud igakuist elatist 93,82 euro võrra, lähtudes asjaolust, et hagejad viibivad kostjaga 6 päeva kuus, mil kostja annab hagejatele ülalpidamist vahetult.
25.PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 teine ja kolmas lause sätestavad, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
26.Maakohus leidis, et tõendamata on, et hagejad viibivad kostja juures rohkem kui kuus päeva kuus. Kolleegiumi hinnangul ei ole apellatsioonimenetluses esitatud väiteid, mis annaksid selles osas alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. PKS § 101 lg 6 alusel vähendatakse elatise suurust juhul, kui laps viibib lahuselava vanemaga vähemalt 7 ööpäeva kuus. Kuna tõendatud ei ole, et hagejad viibivad kostjaga vähemalt seitse ööpäeva kuus, siis ei ole võimalik elatise suurust vähendada PKS § 101 lg 6 alusel.
27.Ringkonnakohtu arvates ei ole täidetud ka PKS § 102 lg 2 sätestatud elatise vähendamise eeldused. Maakohus on vahetult antava ülalpidamise väärtuse summas 93,82 eurot arvutamisel lähtunud hagiavaldusest märgitud hagejate kuludest toidule, eluasemele, tervishoiule ja hügieenitarvetele, lisaks arvestanud kulusid meelelahutusele ning vabale ajale. Seega on maakohus vähendanud elatise suurust lahuselava vanema poolt tavapäraselt tehtavate kulutuste võrra, mis lapsed viibivad koos lahuselava vanemaga. Kolleegiumi hinnangul ei saa hagejate poolt kostja juures viibitavat aega (kuus päeva kuus) ega ka maakohtu tuvastatud vahetult antava ülalpidamise väärtust pidada selliseks, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 järgi.
28.Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus vähendas alates 01.11.2025 väljamõistetud igakuiseid elatisi 93,82 euro võrra, ning hagid tühistatud osas rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda, mistõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.