Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MAAKOHTU LAHEND

indekseerimisest ja muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt hageja kostja juures viibimise ajaga 10 päeva kuus (PKS § 101 lg 6). Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hagejale kostja poolt menetluse ajal tasutud elatisemakseid. Maakohus kohustas kostjat tasuma väljamõistetud elatise hageja ema U.S arveldusarvele. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Rahvastikuregistri andmetel on hageja koolis käiv laps ja hageja vanemateks on U.S ja kostja. Pooled vaidlevad selle üle, kas PKS § 101 lg 6 mõistes kuulub elatis vähendamisele ja sellega kaasuvalt, kui palju viibib hageja aasta lõikes kostja juures. Hageja väitel viibib hageja kostja juures alla 7 ööpäeva kuus ning kostja leiab, et hageja viibib kostja juures aasta lõikes keskmiselt 9 ööpäeva kuus (periood 15.03.2024–16.03.2025, kokku 13 kuul 116 ööpäeva, keskmine ööpäevade arv kuus: 116/13=8.92), millisel ajal annab kostja hagejale vahetult ülalpidamist (s.o kannab hageja kulud). Lapse suhtes ei ole vanemate vahel kohtuvälist ega kohtulikult kinnitatud suhtlemiskorda reguleeritud. Hageja on leidnud, et kuivõrd haginõue on esitatud alates 16.03.2025, siis ei oma tähtsust see, kui palju viibis laps isaga ühes kuus päevi enne hagi esitamist. Maakohus eeltooduga ei nõustunud. PKS § 101 lg 6 mõistes ei ole aastast kriteeriumit arvestades alates hagi esitamisest, s.o 16.03.2025 võimalik hinnata. Seega kohus saab, erinevalt hageja seisukohast, praegusel juhul PKS § 101 lg 6 kohaldamisel aluseks võtta aastase perioodi, so 16.03.2024– 16.03.2025. Kuivõrd aastane periood algab 16.03.2024 ja lõppeb 16.03.2025, siis ei arvesta kohus kostja poolt näidatult perioodi alguskuupäevaks 15.03.2024 ja üks ööpäev tuleb seega arvestuslikult maha arvestada. Kostja on perioodi jaganud 13 kuuga, kuid õige on jagada aastast perioodi arvestades 12 kuuga (115/12=9,58, s.o keskmine ööpäevade arv kuus). Perioodis 16.03.2024 kuni 24.02.2025 väljatoodud ööpäevade osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Hageja väitel viibis hageja kostja juures perioodil 01.03–02.03.2025 pärastlõunani ja 14.03.2025 kella 13:15-st kuni 16.03.2025 kella 18:00-ni. Selle kohta, et üksnes viidatud kellaaegadel viibis hageja kostja juures, tõendid puuduvad. Järelduvalt on eeltoodust tulenevalt leidnud poolte esile toodust kinnitust, et perioodil 16.03.2024 kuni 16.03.2025 viibis hageja kostja juures 115 ööpäeva/12 kuud = aasta lõikes keskmiselt 9,58 ööpäeva, ümardatult 10 ööpäeva kuus ja viidatud perioodi osas TsMS § 231 lg-st 4 tulenevalt hageja omaksvõttu arvestades, puudub vajadus hinnata kostja tõendeid, s.o sõnumeid ja fotosid. Kuna hageja viibis perioodil 16.03.2024–16.03.2025 aasta lõikes keskmiselt 10 ööpäeva kostja juures, siis kuulub PKS § 101 lg 6 kohaselt elatis vähendamisele. Eelmärgitud perioodi osas tuleb eeldada, et kostja kandis hageja kulusid (s.o täitis vahetut ülalpidamiskohustust). 10.03.2025 on kostja tasunud hagejale elatist 78,08 eurot. 16.03.2025 kuni 31.03.2025 on PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt vähendatud elatis 52,60 eurot (arvestus: baassumma 272,76 eurot+54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) =327,72 eurot; 327,72-(80/2, so pool lapsetoetusest) =287,72 eurot; periood 16.03.2025 kuni 31.03.2025 miinimumelatis on 287,72/31 päeva x 16 päeva = 148,50 eurot. Laps elab kohustatud vanema juures igakuisest ajast 66,67% ja seetõttu väheneb elatis 66,67% võrra ja lapse elatis on 16.03.2025–31.03.2025 perioodi eest 52,60 eurot, s.o 148,50– 95,90=52,60 eurot). Kuivõrd kostja on 10.03.2025 tasunud hagejale elatist 78,08 eurot (dtl 36), siis tuleb perioodi 16.03.2025–31.03.2025 eest elatisenõue jätta rahuldamata (78,08– 52,60 = 25,48 eurot). Alates 01.04.2025 on PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt vähendatud elatis ühes kuus 100,57 eurot (arvestus: baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) = 341,74 eurot-(80/2) = 301,74 eurot; PKS § 101 lg 6 elatise vähendamine

elatisekalkulaatori järgi: 10 ööpäeva on x% 15 päeva on 100% (10 päeva x 100%) / 15 päeva=66,67%, seega elab laps kohustatud vanema juures igakuisest ajast 66,67% ja seetõttu väheneb elatis 66,67% võrra, lapse elatis on 100,57 eurot, s.o 301,74-201,17 = 100,57 eurot). Märtsis 2025 ülejäänud makstud elatise osa 25,48 eurot tuleb maha arvestada aprilli 2025 elatisest. Seega on aprilli 2025 elatise võlgnevuseks 75,09 eurot (100,57-25,48 = 75,09 eurot). Alates 01.05.2025 on põhjendatud elatis ühes kuus 100,57 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 30.09.2034), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt hageja kostja juures viibimise keskmise ajaga 10 päeva kuus (PKS § 101 lg 6). Pärast hagi esitamist on PKS § 101 lg 6 kohaldamine põhjendatud, kuivõrd poolte vastustes esile toodust, sh kostja poolt esitatud fotodest (dtl 106–127) tulenevalt on hageja jätkuvalt viibinud lühemaid ja pikemaid perioode kostja juures. Samas ei ole kostja kogumis asjas esitatud tõenditest nähtuvalt täies ulatuses vahetu ülalpidamisega hagejaga seotult kulutusi tõendanud. Maakohus leidis, et pärast hagi esitamist vahetu ülalpidamisega kantud kulutusi (s.o lisaks eeltoodult vähendatud elatisele) ei ole põhjendatud elatisest maha arvestada. Kuna elatisenõue on esitatud alates 16.03.2025, siis enne seda tasutud elatist (s.o periood jaanuar 2024 – veebruar 2025), s.o ülalpidamiskohustuse täitmist asjas ei arvestata. Maakohus leidis, et kostja ei ole asjas esitatud tõenditega kogumis tõendanud seda, et juba vähendatud elatist arvestades osutuks tema teine laps T. P.L varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Hageja keskmist igakuist töötasu 1485,97 eurot (kostja töötab XXXXXX AS-is, jaan-juuni 2025 töötasu oli 8915,84/6= keskmine töötasu on 1485,97 eurot, dtl 180) ja kostja poolt esile toodud kohustuste suurust arvestades ei ole tõendatud, et kostja ei oleks võimeline tasuma elatist hagejale 100,57 eurot kuus (s.o muutuvas suuruses). Kostja pole tõendanud, et vähendatud suuruses väljamõistetav elatis kahjustaks kostja teist last või tema enese ülalpidamist või tervikuna halvendaks kostja majanduslikku olukorda tervikuna. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid täiendavalt teise lapsega või kostja enese ülalpidamisega seonduvalt aluse PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kuivõrd hageja ei ole enda taotlust kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks põhistanud ega toonud kohtu ette asjaolusid, miks on hagejale hädavajalik otsuse viivitamata täidetavus, ei kuulu nimetatud taotlus rahuldamisele ja otsus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus rahuldas hageja taotluse ja määras TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra, mille kohaselt tuleb kostjat kohustada tasuma hagejale väljamõistetud elatist hageja ema U.S arveldusarvele. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Alates hagi esitamisest on laps isaga olnud alla 7 päeva kuus. Kuni hagi esitamiseni maksis kostja elatist ja seda oma arvestuste järgi olenevalt lapse tema juures viibitud päevade arvust. Hageja neid summasid ei vaidlusta. Riigikohtu lahendi kohaselt asjas nr 2-23-8691 on elatis mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks. Seega tuleb elatist puudutav otsus teha selliselt, et see vastaks võimalikult palju lapse elukorraldusele elatise määramise lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus. Alaealise lapse huvidele ega menetlusökonoomia põhimõttele ei vasta lahendite tegemine, mille puhul on ette näha, et need ei vasta juba jõustudes tegelikule elukorraldusele ning esineb vajadus pöörduda kohtusse uue vaidlusega. Kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Maakohus on põhjendamatult rahuldanud hagi osaliselt ja mõistnud välja elatise, mis ei kata lapse vajadusi, kuna laps on isa juures alla 7 päeva kuus. Maakohus on asja lahendanud pealiskaudselt ja on põhjendamatult teinud ebaseadusliku otsuse, mis soosib sisuliselt kostjat ja pole hageja huvidega kooskõlas. Kohtu järeldused on meelevaldsed ja ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja ei ole isaga üle 7 päeva kuus ja see, et ta enne hagi esitamist oli, ei puuduta alates hagi esitamisest nõutavat elatist ja edasiulatuvat elatist. Suhtluskorda pole ametlikult kindlaks määratud, aga kostja pole väitele, et laps on isaga kuus alla 7 päeva, vastu vaielnud. Maakohus on rajanud otsuse põhiliselt PKS § 101 lg-le 6, aga antud juhul see ei kohaldu ja kohus on seda kohaldanud valesti. Otsus on eeltoodust lähtudes vastuoluline, põhjendamatu ja menetlusnorme rikkuv. Kohtuotsuses puuduvad tõendid ja alused hagi osaliseks rahuldamiseks, hagi tuleb rahuldada täielikult.

et laps on isaga 4–6 päeva, on paljasõnaline. Lähtuda tuleb lapse faktilisest elukorraldusest ning kostja on tõendanud, et hageja viibib tema juures keskmiselt 9–10 ööpäeva kuus. Hageja oma väidet päevade arvu osas tõendanud ei ole. Väide, et hageja ei vaidlusta kuni hagi esitamiseni kostja arvestuste alusel tasutud elatise summasid, jääb osaliselt ebaselgeks, kuivõrd hageja pole vastavat nõuet hagis esitanudki. Maakohtu otsus on jälgitav, motiveeritud ning seaduslik. Asjaolu, et otsus ei vasta hageja ootustele, ei tähenda, et otsus on kallutatud. Hageja ema on kasutanud oma õigusi pahauskselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

vaidlustanud (dtl 30). Maakohus on otsuses hinnanud lisaks hagi esitamisele eelnenud aastasele perioodile ka lapse viibimist isa juures pärast hagi esitamist. Maakohus leidis, et pärast hagi esitamist on PKS § 101 lg 6 kohaldamine põhjendatud, kuivõrd poolte vastustes esile toodust, sh kostja poolt esitatud fotodest (dtl 106–127) tulenevalt on hageja jätkuvalt viibinud lühemaid ja pikemaid perioode kostja juures. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige hageja kohtumenetluses esitatud väide (dtl 184), justkui poleks kostja esitanud tõendeid hageja viibimise kohta kostja juures alates 16. märtsist 2025 – nagu nähtub maakohtu viidatud ja kostja esitatud fotodest, puudutavad need ka perioodi pärast hagi esitamist (dtl 106–127). Seega on maakohus esitatud tõendite alusel hinnanud ka hageja viibimist kostja juures pärast hagi esitamist. Asjaolu, et hageja viibiks pärast hagi esitamist kostja juures aasta lõikes lühemat aega, kui maakohus tuvastas, või et selline elukorraldus oleks ette nähtud tulevikus, pole tõendamist leidnud. Kostja on viidanud sellele, et sooviks lapsega suhelda veelgi tihedamalt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.