Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

lasterikka pere toetus )]. Nimetatud summas tuleb elatis tasuda alates 01.04.2026. 1.1.4 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisel alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.2 Välja mõista Exxxx G.U D.X kasuks elatis kuni G.U täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx) seadusjärgses miinimummääras:

esitamise aja seisuga oli D.X-il tagasiulatuv elatise nõu summas 3041.67 eurot ja G.U-l 2585.43 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejate ema ja kostja kooselust sündinud kaks last: xxxxxxxxxx.a. D.X ja 29.08.2018.a G.U. Kostja kolis perekonna juurest ära 16.09.2023 a. Hagejate ema ja kostja abielu on lahutatud xxxxxxxxxx.a. Hagejad elavad sellest ajast koos emaga. Kostja ei ole andnud hagejate ülalpidamist pärast ära kolimist. Hagejate ema töötab OÜ-s xxxxxx Piim. Tema sissetulek koosneb töötasust ja peretoetustest. Perekonda kuulub 3 alaealist last, mistõttu saab ema lasterikka pere toetust. Hagis on välja toodud hagejate keskmised kulud kuus, mis mõlemal hagejal olid ca 691.38 eurot. Mõlema hageja kulud kaetakse osaliselt lastetoetuste arvel: 80 eurot lastetoetus ja 75 lasterikka pere toetus. Vanemate kanda jääks 526.38 eurot kummagi hageja puhul, millest tuleks kostjal kanda pool. Hagejad leidsid, et elatise vähendamise alused puuduvad. Seadusjärgse elatise suuruseks on D.X-il käeoleval ajal 264.24 eurot ja G.U-l 224.60 eurot. Hagejad selgitasid, et kostja ei ole neid ülal pidanud alates lahkumisest, mistõttu tulenevalt PKS § 108 nõuavad nad tagasiulatuvat elatist ka aasta eest enne hagi esitamist, so alates 01.08.2024.

Laste ema meestuttav küll aegajalt ööbib pere juures, kuid mitte regulaarselt. Täiskasvanud tütar käib pere juures üks- kaks kord kuus, kuid ei ööbi. Seega ei saa neid arvata pere püsikulude jaotusesse. 6.Vastuseks kohtu nõudele esitas hagejate esindaja 02.02.2026.a kulude täpsustuse ja selgitused kostja vastuväidetele seoses osade kuludega. Kuni 31.07.2025 oli hagejate elukohaks korter Tõikveres, kus oli puuküte, sellest ka küttepuude kulu. Käesolevalt elab pere hagejate ema tööandja korteri üürilepingu alusel. Transpordikulud on pärast elukoha muutust mõnevõrra väiksemad- kokku kogu perel 438 euro, seega ühe hageja kulu 109.50, sh kasko- ja liikluskindlustuse makse, autolaen ja kütuse kulu. Kütuse kulu kuus on keskmiselt 125 eurot. Maal on bussiühendus piiratud ja vajalik on sõita Jõgevale ja Tartusse, mistõttu on vajalik auto ja sellega seotud kulud. Hagejad vähendasid kulusid koolikohustuse täitmisele 20 eurole. Seoses püsikaupadega selgitas hagejate esindaja, et on alates 2024.a augustit ostnud xxxxxxxx korterisse WC poti (15 eurot), remontinud laste toa (140eurot) ja vahetanud elutoa tapeedi (90 eurot), Torma korteris on tehtud köögi remont (355 eurot), ostetud lastele riidekapp ja kirjutuslaud (70 eurot), pesumasin (377.68 eurot, järelmaksuga), köögimööbel: laud ja toolid (75 eurot), elutoa mööbel: kapp, diivan, teler (kokku 160 eurot). Mööbel on ostetud kasutatuna. Püsikulud on jagatud aastale, mille tulemusel on kummalegi hagejale arvestatud 10.42 eurot kuus. Kulude täpsustuse tulemusel olid mõlema hageja kulud kuus kuni 31.07.2025 keskmiselt 638.98 eurot ja alates 01.08.2025 643.34 eurot. Hagejad jäid selle juurde, et puudub alus vähendada miinimumelatise suurust. Kostja ei ole töövõimetu ja tal ei ole teisi ülalpeetavaid. Hagejad märkisid, et kostja leibkonnas elab vähemalt 5 inimest, mistõttu tuleb ka püsikulud jagada pereliikmete arvuga. Samuti juhtis hagejate esindaja tähelepanu, et kuigi kostja hinnangul ei tohiks hagejate ema transpordikuludesse arvestada kindlustusmakseid, on kostja ise seda siiski teinud. Hagejad juhtisid tähelepanu, et kostja kommunikatsiooniarved sisaldavad lisaks tema enda tel numbrile ka Caremini kasutuses olevat telefoni numbrit ja Põnniradarit (käekell)- viimase on kostja aga D.X-ilt 01.082025 ära võtnud. 7.Hagejad kirjalikke lõppseisukohti ei esitanud, kuid esitasid menetluskulusid puudutava taotluse. Pärast asja arutamise uuendamist esitatud seiskohas viitas hagejate esindaja, et kostja töövõimetushüvitisest on tema elukaaslase Kxxxxxx Hxxxxxkontole kantud kokku vaid 7 eurot, ülejäänud hüvitis vahemikus 775.93eurot kuni 1058.46 eurot kuus on kantud kohtutäiturile. Kahel korral- 05.09 ja 15.10.2025- on kohtutäitu tagastanud kostjale kinni peetud summad Ebaselge on, kas kohtutäitur on kostjale veel midagi tagastanud. Samuti on märkimisväärne, et kostja ei olnud oma täitmisel olnud võlgnevusi kuni 2025.a augistini eriti vähendanud, aga on lasknud alates augustist 2025.a kanda kogu töövõimehüvitise täiturile ja ilmselt pole teinud avaldust mittearestitava sissetuleku arvestamiseks. Hagejad esitasid kahtluse, et nimetad 1 eurostest summadest ei ole kostjal võimalik end ülal pidada ja kostjal siiski on muu sissetulek. Hagejad kahtlustasid, et kostja kasutab siiski oma elukaaslae kontot nii sissetulekute kui ka väljaminekute jaoks. Kostja ei ole esitanud kõiki enda kasutatavate kontode väljavõtteid ja need, mis on esitatud, on esitatud valikuliselt. Hagejad viitasid asjaolule, et 21.08.2025.a vastusest hagile ja ka 07.08.2025.a määruskaebusest nähtub, et kostja haigus (xxxxxxxxxxxxxxx) võib olla krooniline haigus, sest tegemist on aastast 2024.a esitatud väljavõttega diagnoosi kohta. Pikaajalisele haiguslehele on ta aga jäänud kohe pärast hagi saamist. Hagejad olid seisukohal., et käeolevalt on kostja teinud kõik endast oleneva, et näidata ennast varatuna ja ilma sissetulekuta isikuna.

Arvestades eeltoodut, ei ole hagejate arvates alust võtta arvesse kostja tõendamata väiteid tema vähese sissetuleku kohta. Seega ei ole alust kalduda kõrvale hagejate vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsusest. Hagejad paluvad kohtul hagi täielikult rahuldada. Kostja vastuväited 8.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja märkis, et on ülalpidamise kohustusest teadlik, kuid ei ole võimeline sellises ulatuses hagejatele elatist andma, sest tal puuduvad sissetulekud. Kostja teatas, et on hetkel haiguslehel. Kostja oli seisukohal, et elatist tuleb vähendada tema raske majandusliku seisundi tõttu. Kostja selgitas, et tal on tasumata võlgnevusi summas 36 278,18 eurot kolmele erinevale kohtutäiturile neljas täitemenetluses. Kostja märkis, et hagis välja toodud laste kulude summa 2765,52 (1382,76+1382,76) eurot on ebamõistlik. Kulud, mida on arvestatud ühe lapse poolt täismahus, tuleb tegelikkuses jaotada vähemalt kuue liikme vahel. Arvesse tuleks võtta ka mastaabisäästu. Kostja peaks tasuma 488.84 eurot. Kostja tõi välja, et laste ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal ja sellest tulenevalt on laste igakuine ülalpidamine mõlema lapsevanema poolt kokku 977,68 (528,48 + 449,20) eurot. Kostja juhtis tähelepanu, et 977,68 eurot laste kohta on ilmselgelt suurem summa, kui laste tegelikud vajadused on. Lapsed saavad lisaks lastetoetusele ka lasterikka pere toetust, kokku toetused 710 eurot, ja ranitsatoetust 260 eurot. Koolilõuna on tasuta ning koolis on ka raamatud, töövihikud jne tasuta. Hagejad koos seadusliku esindajaga on elanud kostjale ja esindajale kuulunud korteris kuni 01.08.2025 ja selle aja eest ei ole hagejate seaduslik esindaja kostjale kasutustasu maksnud, kuigi tasus elektri ja kommunaalkulude eest.

leidis, et kuna elukoha vahetuse tulemusel asub laste kool ja perearst elukoha vahetus läheduses, puuduvad väljaminekut transpordile.

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 16.Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: hagejad on kostja lapsed: D.X on sündinud 1xxxxxxxxx.a ja G.U xxxxxxxxxx.a. Puudub vaidlus, et hagejad elavad pärast vanemate kooselu lõppemist septembris 2023.a koos emaga: kuni 31.07.2025 elatis vanemate ühisvarasse kuuluvas korteris xxxxxxxxs ja alates 01.08.2025.a xxxxxx ema tööandjalt üüritud korteris. 17.Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 1 sätestab: Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. sama paragrahvi lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 18.Puudub vaidlus, et kostja ei ole lastele ülalpidamist andnud ei raha maksmisega ega otse nende kulusid tasudes (va D.X-i telefoni eest tasumine). Kostja lastega koos ei ela s.t neid vahetult ülal ei pea. Hagejad on esitanud 29.07.2025.a nõude jooksva elatise välja mõistmiseks seadusjärgses miinimumsummas ja tagasiulatuvalt 1 aasta eest s.o perioodil 01.08.20254-28.07.2025.a. Kuna kostja ei ole kogu nimetatud perioodi jooksul hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud ega asunud seda täitma ka menetluse ajal, on hagejatel põhjendatud nõudeõigus kostja vastu. Pooltel on vaidlus ülalpidamiskohustuse (elatise) suuruse üle. Hagejad soovivad seadusjärge miinimumi määramist, kostja teatas menetluse alguses, et on nõus tasuma 100 eurot. Kostja leiab, et elatis tuleks määrata alla miinimummäära. 19.Seadusjärgse miinimumelatise suuruse määramisel juhindutakse PKS § 101, mille lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Elatise määramisel PKS § 101 järgi võetakse aluseks indekseeritud baassumma (lg 3), millele lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4). Lõigetes 3 ja 4 nimetatud indekseerimised toimuvad iga aasta 01. aprillil. Hagi esitamise ajal 29.07.2025 oli baassummaks 282.31 eurot ja koos lisandusega oli see 341.74 eurot. Seega oli nimetaud perioodil lapse üldiseks baaselatiseks just 341.74 eurot. PKS § 101 lg 5-7 alusel tehakse nimetatud üldisest baaselatise summalt aga mahaarvutusi. Lõike 5 alusel arvestatakse laste vajadusest maha lastetoetused ja lasterikka pere toetused järgmiselt: kogu lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Seaduses loetakse, et nimetatud ulatuses saab laste vajadused rahuldada just toetustega. Seega arvestatakse baaselatisest maha kummagi vanema kasuks poolt lastetoetusest (s.o 80/2 või 100/2) ja pool lasterikka pere toetusest, mis on jagatud laste arvuga ja siis veel kahega (kummagi vanema osa). Lõike 6 järgi võetakse elatise suuruse määramisel arvesse aeg, mille laps on kohustatud vanema juures, kuid seda alates seitsmest ööpäevast kuus (keskmiselt). Lõike 7 annab aluse nn mastaabisäästu arvesse võtmiseks: Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15

protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 20.Eeltoodus sätetest tulenevalt on hagejatel alates hagi esitamisest (29.07.2025) õigus saada lahuselevalt vanemalt – kostjalt- elatist järgmises suuruses: - D.X 341.74- 40 (pool lapsetoetusest 80:2)- 37.50 (pool lasterikka pere toetusest jagatuna laste arvuga 225:2:3)= 264.24 eurot. - G.U 341.74- 50 (pool lapsetoetusest 100:2)- 37.50 (pool lasterikka pere toetusest jagatuna laste arvuga 225:2:3)= 254.24 euro. Kuna hagejate vanusevahe on vähem kui 3 aastat, tuleb G.U-l maha arvestada täiendavalt 15%, so 38.14 eurot. Elatise suuruseks jääb 216.10 eurot. Kohus märgib, et kuigi hagejate arvutuses on G.U lapsetoetuse suuruseks märgitud 80 eurot, on selle suuruseks vastavalt Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 siiski ilmselt 100 eurot. See tuleneb ka peretoetuste kogusummast, mis on 710 eurot: 710-450 (lasterikka pere toetus)2x80 (kahe vanema lapse lapsetoetus)= 100. Nimelt puudub vaidlus, et hagejate perre kuulub nende vanem vend, mistõttu on G.U pere kolmas laps, mis tähendab teotust 100 eurot. 21.Hagejad on esitanud nn tagasiulatuva elatise nõude. PKS § 108 sätestab: Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna kostja ei ole hagejate ülalpidamisse perioodil 01.08.2024-29.07.2025 panustanud ja hagejad on üksinda ülal pidanud nende ema, on hagejate nõue tagasiulatuva elatise osas samuti põhjendatud. Alates 01.04.2025 oli kummagi hageja elatise seadusjärne suurus D.X-il 264.24 eurot ja G.U-l 214.60 eurot. Sellele eelneval perioodil (so arvestatud alates 01.04.2024) oli elatise miinimum järgmine: baassumma 272.76 eurot, lisaks 3%= 327.72 eurot; mahaarvamised: D.X 327.72 – 40- 37.50= 250.22 eurot; G.U 327.72 – 50- 37.5036.03=204.19 eurot. 22.Kuna kostja üheks vastuväiteks oli, et tema sissetulek ei võimaldada lastele miinimumsummas elatist tasuda, tuleks arvesse võtta PKS § 102 lg 2. Nimetatud sätte kohaselt tuleb kohustaud vanemal kasutada oma vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ühetaolise ülalpidamise hindamiseks on oluline ka see, millised on laste kulud. Samuti on kostja väitnud, et miinimumelatise summa ületab laste vajalikke kulusid. 23.Hagejad on esitanud ülevaate enda kuludest, mis on kokkuvõttes on samas suurusjärgus kui pool seadusjärgsest elatisest koos toetustega. D.X-i kuludeks hagejate esindaja viimases menetlusdokumendis välja toonud kuni 31.07.2025 638.98 eurot ja alates 01.08.2025 643.34 eurot ning G.U-l kuni 31.07.2027.a. 638.98 eurot ja alates 01.08.2025 643.34 eurot. Kui arvestada, et mõlema lapse puhul saab osa kulusid (vajadusi) kaetud toetustega (80+/2x37.50) või 100+(2x37.50)) jääb vanemate kanda kuludest mõlemal lapse kohta kokku varasemal perioodil (xxxxxxxxx elamise ajal) 957.96 eurot (483.98+473.98 eurot) ja jooksval perioodil 966.68 eurot (488.34+478.34). Kokkuvõtvalt tuleks kostjal lasetel vajalike kulude alusel tasuda hagejatele käeoleval ajal kokku 483.34 eurot, miinimumelatis hagejatele kokku on 478.84 eurot. Seega ei ole hagejate kulud kuidagi üle paisutaud või ebamõistlikud ning kulude suurus vastab sellele, mida seadusandaja on üldise reeglina vajalikuks ja mõistlikuks pidanud. Kohus märgib siinkohal, et see, kuidas jagunevad kogukulude (ülalpidamise summa) siseselt eri kululiigid, on iga pere siseküsimus ja sõltub pere elukohast ja -ruumist, iga lapse konkreetsetest vajadusest, perekonna koosseisust jms (näiteks on mõnes peres toidukulud väiksemad, sest toit kasvatatakse ise, kuid on suuremad kulud transpordile, mõnes peres on

aga suuremad eluasemekulud, väikelaps ei kasuta veel sideteenuseid, kuid vajab mähkmeid jne). 23.Kostja esitas kogu menetluse jooksul vastuväiteid peaaegu kõigile hagejate kuluartiklitele, kohus käsitleb neid vastuväited eraldi allpool. Hagejad menetluses ka korrigeerisid enda kulusid. Kohus on lähtunud viimasena esitatud kulude nimekirjast. Kohus teatab, et kohtule olid arusaamatud kostja arvutused, kus ta leidis, et mõlema vanema ülalpidamise korral oleks ülalpidamise summa kokku 2765.52 eurot (1382,76+1382,76) eurot)- näiteks 20.10.2025.a vastuse p 2.3, 12.11.2025.a seisukoha p 2.3. Täiesti arusaamatu on, kuidas kostja sellise summani jõudis, kui samades vastusest on eelpool (p 2.2) leitud, et mõlema vanema ülalpidamise korral oleks summa hagejatel kokku 977.68 eurot ja koos lastetoetustega veidi suurem. Mis põhjusel kostja need summad veelkord kahega korrutas, on arusaamatu. 24.Kostja esitas korduvalt nõudeid, et kõik hagejate kulud tuleks tõendada. Kohus märgib, et selline nõudmine ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Riigikohus on korduvalt, viimati 13.06.2025.a tsiviilasjas 2-23-8691 tehtud lahendis, selgitanud, et kui vanemalt nõutakse elatist PKS §-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (lahendi p 20.1) (Varasemalt nt 3-2-1-120-14 p 14, 3-2-1165-13 p 15). Seega puudus vajadus hagejatel kõiki kulusid kogu perioodi osas tõendada. Kohus palus esitada põhjendused ja võimalusel tõendeid juhuks, kui kohus peab hindama PKS § 102 lg 2 alusel elatise vähendamist, et teha kindlaks hagejate ja kostja vajaduste proportsiooni.

Kokkuvõtvalt, peab vähendamise asjaolud esitama kostja ja ta peab neid asjaolusid suutma ka tõendada. Samuti selgitatakse, et PKS §102 lgh 2 loetelu ei ole ammendav. 26.Käesolevalt on kostja elatise vähendamise asjaoludena toonud mitmeid põhjendusi (25.11.2025 seisukoht p 5): ta on haiguslehel ja eriarstide jälgimisel, tema tervislik seisund piirab töökoormust, tal on arest ja ta elab 5-liikmelises leibkonnas. Haiguslehel olekut ja sellest tingitud sissetuleku vähenemist on kostja asjaoluna välja toonud ka varasmates menetlusdokumentides. Kohus märgib, et arest ei ole aluseks, mis võimaldaks elatise vähendamist. Kohus selgitas kohtuistungil kostjale, et täitemenetlusetes eraldi arvestatakse võlgniku ülalpidamiskohustusega- TMS § 132 lg 2 annab siinkohal selge juhise, et sissetulekust ei saa arestida 1/3 alampalgast iga ülalpeetava kohta. Seega peaks kostjal olema kummagi hageja ülalpidamiseks aresti alt vaba 1/3 alampalgast- 2025.aaastal seega 295.33 eurot. Seetõttu jätab kohus arvestamata kostja esitatud täitemenetlusi puudutavad tõendid (dt lk 58, 132-137). Samuti ei ole elatise vähendamise aluseks kostja uue leibkonna suurus. Kohus märgib, et kostja uude leibkonda kuuluvad liikmed ei ole tema ülalpidamisel: elukaaslane peab end ise ülal pidama ja kostja ei ole elukaaslase laste isa, mistõttu puudub tal laste ülalpidamise kohustus- neid lapsi peab ülal pidama nende isa. Puudub vaidlus, et kostjal puuduvad teised ülalpeetavad (eelkõige alaealised lapsed), kes võiks jääda hagejate kasuks miinimumelatise välja mõistmisel hagejatest kehvemasse seisu. Kohus selgitab, et ei käimas olevad täitemenetlused ega ka kostja soov toetada oma uut perekonda ole sellised elatise vähendamise alused, mis ei ole PKS § 202 lg 2 alusel mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud määra. Nimetatud olukorrad on objektiivselt reguleeritud muul viisil. 27.Seega jääb elatise vähendamise võimaliku argumendina alles vaid kostja halvenenud tervislik seisund. Kostja esitas tervisliku seisundi kohta tõendid (dt lk127-129): talle on antud ajutise töövõimetuslehed perioodideks 31.07-29.08.2025, 30.08.-28.09.2025, 29.09.27.10.2025. Hilisemaid töövõimetuslehti kostja kohtule ei esitanud, mistõttu puuduvad otsesed tõendid, et kostja oli jätkuvalt töövõimetulehel. Ainus kaudne tõend ajutise töövõimetuse kohta on Tervisekassa poolt kohtu nõudel väljastatud tõend (dt lk 488-489), millest nähtub, et kostjale on tehtud ajutise töövõimetuse hüvitise väljamakseid ka perioodi 28.10-26.01.2026.a eest. Kostja diagnoosiks hüpertooniatõbi (dt lk 130) ehk kõrgvererõhutõbi. Muid kaasuvaid haigusi tõendist ei nähtu. Kohus nõustub hageja tähelepanekuga, et kostja on jäänud haiguslehele järgmisel päeval pärast hagiavalduse ja asja menetlusse võtmise määruse saamist: kohtu 30.07.2025 määruse on kostja kätte saanud samal päeval, haigulehele on jäänud 31.07.2025.a Arvestades kostja diagnoosi ja selle haiguse kohta internetist vabalt leitavat infot, ei ole tegemist ootamatult tekkiva terviserikkega, vaid tegemist on pikema aja jooksul välja kujuneva haigusega. Hagi esmase vastuse lisana on kostja esitanud tõendi, millest nähtub, et sama diagnoos oli tal juba 20.03.2024.a (dt lk 60). Kuna kostja sissetulekute kohta esitatud tõenditest nähtub, et ta on ka pärast 2024.a märtsi töötanud täistööajaga, saab järeldada, et haigus ei ole tema töötamist enam kui aasta takistanud. Seega ongi kummastav, et kostja on raskemalt haigestunud ja selliselt, et see takistab töötamast kuude kaupa just pärast hagejate elatise nõude saamist. Hagejate hinnangul võib olla tegemist sooviga tasuda võimalikult vähe elatist. 28.Lõppseisukohas teatas kostja, et tema töösuhe on lõpetatud tervisliku seisundi tõttu 03.03.2026 (dt lk 476) ja et ta on 04.02.2026 esitanud taotluse töövõime määramiseks (dt lk

477). Kostja kohtule otsust enda alaliselt töövõimetuks tunnistamise kohta ei esitanud, kuigi kohus viitas nimetatud tõendi asjakohasusele veel ka 25.03.2025.a asja arutamise uuendamise määruses. Kuna kostja pole enda alalist töövõimetust tõendanud, siis ei saa kohus selle kui elatise vähendamise mõjuva põhjusega arvestada. 29.Riigikohus on mitmes lahendis- näiteks 13.02.2018.a lahendis tsiviilasjas 2-16-23432selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Seega kuni kostjal ei ole tuvastatud alalist töövõimetlust, tuleb tal leida endale töökoht, mis võimaldab anda hagejatele ülalpidamist. Asjaolu, et tööandja lõpetas kostjaga töölepingu ei muuda vajadust ja kohustust tööle minna. Uue töökoha valikul saab kostja ise lähtuda enda tervislikest eripäradest aga peab ka arvestama, et tema sissetulekust peab jätkuma hagejate ülalpidamiseks. Samuti märgib kohus, et kostjal on koos hagejate emaga ühisvarasse kuuluv korteriomand, mida kumbki ei kasuta, ja mille võõrandamisest on samuti võimalik hagejaid ülal pidada- seega on kostjal ka vara kohutuse täitmiseks. Kokkuvõtvalt puuduvad kostjal PKS § 202 lg 2 sätestatud mõjuvad põhjused ja muid mõjuvaid põhuseid elatise vähendamiseks pole ta suutnud tõendada.

eurot (1599.67 miinus elatis: kuni 31.03.2025 kokku 452.91€, alates 01.04.2025 478.84 eurot). See oli oluliselt rohkem kui kummagi hageja kulud sel perioodil. Kostja elatist ei maksnud ja kuna tal sel perioodil ei olnud ka üldse mitte mingeid vabandusi elatist mitte tasuda, tal nüüd selle perioodi osas võlgnevus. Alates hagi esitamisest ja seega ka kostja haigestumisest, on tema sissetulek vähenenud, kuid mitte nii suures määras, et ta ei peaks hagejaid seadusjärgses ulatuses ülal pidama. Nimelt jääb tal pärast haigestumist enda vabaks kasutamiseks keskmiselt 558 eurot kuus (1036.72478.84), mis on veidi vähem kui hagejate kuu keskmised kulud (vt p 23), kuid siiski samas suurusjärgus. Samas tuleb märkida, et tööl mitte käimise tõttu peaksid kostja kulud olema vartasemast veidi väiksemad.

Kohus ei nõustu kostja arvamusega nagu oleks hagejate elustiil või kulud kuidagi pillavad. Kostja arvamus, et lastel ei ole vaja taskuraha, käike teatrisse või muuseumi, raamatuid, mänguasju, kulusid sõprade sünnipäevadeks või meelelahutuseks ei ole kohane ja on kostja kui laste isa poolt äärmiselt taunitav. Kohus märgib, et lapsevanem peaks soovima, et tema lapsed oleks igakülgselt arendatud (teater, muuseumid, raamatud, arendavad mänguasjad jms) ja et neil oleks seejuures ka sotsiaalne suhtlus (sõbrad, ühistegevused, mõningane meelelahutus jne). Kui kostja on arvamusel, et tema lapsed seda kõike ei vaja, on see tema poolt lapsevanema hooldusõiguse kuritarvitamine. Kohus märgib ka, et arvestades hagejate vanemate teenitavat sissetulekut/kostjal võimekust teenida sellist sissetulekut (millist asjaolu ei ole kostja ümber lükanud), ei saa väita, et tegemist oleks äärmiselt vaese perega, kus tõepoolest on vajalik loobuda kõigist nn luksuskuludest nagu seda väljendas kostja. Käeolevalt mahuvad hagejate välja toodud kulud, mida kostja peab ebavajalikeks, koos kõigi muude kuludega seadusandja poolt mõistlikuks peetud elatise miinimummäära sisse, mis annab aluse väita, et neid kulusid peab vajalikeks ka seadusandja. Kohus eelpool märkis, et kulude konkreetne suurus ja jagunemine eri kuluartiklite vahel võib perekonniti ja lapsest tulenevalt ollagi erinev.

väljastatud tema elukaaslae Kxxxxxx Hxxxxxx ( dt lk 225-236). Tasumised kattuvad summaliselt arvetel märgitud summadega, mis tähendab, et kostja on tasunud elumuumikulud kogu perekonna eest. Oma arvestuses on kostja aga näidanud kogu tasumist ainuüksi enda kuluna ja jätnud kulud jagamata pereliikmete arvuga (ta on avaldanud, et pere koosneb 5 liikmest). Kohtu täpsustusele vastas kotjas, et ta tasub summad peresisese kokkuleppe alusel. Milles kokkulepe seisneb, kostja ei selgitanud. Kokkulepet ei õnnestunud tuvastada ka muude esitatud tõendite pinnalt- st jäi ebaselgeks, et millised kulusid tasub kokkuleppe kohaselt kostja eest tema elukaaslane. Kostja esitatutud andmete kohaselt tasub ka kogu 5- liikmelise perekonna eluasemekulud enamusel kuudest, kannab enda transpordi, toidu, esmatarbekaupade ja kommunikatsiooni kulud, ostab ravimist, riided. Nimekirjast on puudu vaid kulud meelahutusele (raamatud, teater, kino jms). Kas kostja selliseid kulusid üldse teeb, pole teada. Seega ei saa kohtule kostja esitatud andmest, mis osaliselt on ka tõendatud, järeldada, et tema kulud ka tegelikult nii suured on kui ta on kohtule näidanud. Kui juba jagada eluruumiga seotud kulud pere liikmetele, tulevad kulud oluliselt väiksemad. 38.Kostja pidas ebavajalikuks perele ostetud kestvuskaupu: vajalik remont, mööbel jms. Kostja leidis, et need kulud ei ole tehtud laste huvides. Kohus selle arvamusega ei nõustu. Hagejad kasutavad eluruumi ja see peab olema kasutav ja elamiseks kõlbulik (puhas ja elementaarselt remonditud, tualetiga) ning nad kasutavad ju ka mööblit: söövad köögis, istuvad diivanil, vajavad kappi kuhu oma asjad panna ja lauda, mille taga õppida, samuti on igale lastega perele vajalik pesumasin. 39.Kostja vaides vastu ka hagejate transpordikuludele. Hagejate esindaja on kogu pere (4 liiget) transpordikuludeks toonud välja keskmiselt 438 eurot kuus, so iga pereliikme kohta 109.50 eurot. Kohus leiab, et perekonnas tehtavad sõidud teenivad ka laste huve: vajalik on käia neile riideid ja muid vajalikke esemeid ostmas, samuti on vajalik maakohas autoga käia poes toitu ja muid esmatarbekaupu ostmas, eeldada tuleb ka seda, et vahel on vajalik lastega minna arsti juurde (seejuures võib see vajadus tekkida ka tulevikus), transportida neid kaugemal elavate sõprade juurde või külastada sugulasi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebavajalike kuludega. Kohus juhib tähelepanu, et kostja enda transpordikulud on esitatud andmete kohaselt oluliselt suuremad: alla 200 euro on need kulud olnud vaid paaril kuul (väikseim juunis 2025- 98.80 eurot), 15 kuu keskmine aga 236.99 eurot. Seejuures on kostja kinnitanud, et autot kasutab tema üksinda (st seda ei kulusid jagada teisele pereliikmetele). Märkida tuleb ka seda, et kostja sõidukulud ei ole pärast tema haigestumist, st pärast vajadust käia igapäevaselt tööl, vähenenud- ka 2025 augustis, septembris ja oktoobris on kulud märkimisväärsed, ületades oluliselt 200 euro piiri. Kostja on aga enda sõitusid pidanud vajalikuks erinevalt enda laste sõiduvajadustest. Käesolevalt puudub alus väita, et just kostja kulud on põhjendatud ja hagejate saamliigilised kuid poole väiksemad kulud mitte. Kohus ei hinda eraldi sõidukite liisingu (järelmaksu) ja kindlustuskulusid, sest mõlemad pooled on need enda vajalike kuludena välja toonud. Seega peavad mõlemad pooled neid kulusid transpordivahendi kasutamise seisukohalt vajalikeks. Kui kohus ei võtaks hagejatel neid kulusid arvesse, ei tohiks neid kulusid esitada ja arvesse võtta ka kostja puhul. 40.Transpordikuludega sarnane probleem on ka toidukuludega- kostja leidis, et hagejate toidukulud sellises suuruses ei ole põhjendatud, sest koolitoit on tasuta. Hagejate esindaja konto väljavõttelt (dt lk- 350-368) nähtub aga igakuine tasumine koolitoidu eest (mõned näited 08.08, 09.11.2024, 13.01,14.03, 08.05,08.10, 08.12.2025, va suvi), samuti nähtub toidu eest tasumise nõue koolist saadetud teadetest (dt lk 175-176). Kokkuvõtvalt on hagejad märkinud enda toidukuludeks 170-176 eurot kuus (so alla 6 euro päevas). Seejuures tuleb ka

märkida, et koolivaheaegadel ei saa hagejad tasuta koolitoitu, st nende toitmise tagab täielikult lastega koos elav vanem. Kostja enda toidukulud on esitatud tabeli kohaselt 12-13 eurot päevas (15 kuu keskmine toidukulu 281 eurot)- s.o vähemalt 2 korda rohkem kui hagejate keskmine kulu. Kostja vastas kohtu järelepärimisele, et tervise tõttu peab ta jälgima toitumisjuhiseid, kuid arsti tõendit, et ta vajaks eritoitu, mis on tavapärasest kallima, kostja ei esitanud. Kostja kirjeldatud nõuded talle sobivale toidule kehtivad aga samamoodi ka kasvate laste toitumisele: kvaliteetne liha, kala, puu- ja juurviljad, munad ja piimatooted jne. Kohus nõustub, et lapsed ilmselt söövad küll koguseliselt veidi vähem kui täiskasvanud mees, kuid käesolevalt on kostja toidukulu siiski märkimisväärselt suurem. Olukorras, kus kostja ise oma toidu kuludelt ei püüagi kokku hoida, puudub tal kohtu hinnangul õigus kritiseerida hagejate toidukulusid. Kohus rõhutab, et kasvueas lapsed vajad kvaliteetset ja täisväärtuslikku toidu, et kasvada terveks ja areneda eakohaselt. Kohtu hinnangul on hagejate toidukulud isegi keskmisest madalamad ja seega täiesti aktsepteeritavad.

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab: hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.