Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud R.V.on esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja taotlenud riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus seoses üürilepingu lõpetamise

küsimuses (väljatõstmises). R. V. puuduvad vastavad õigusteadmised, et saaks ise nõudeesitamisega hakkama ja oma huve kaitsta. Avaldaja on pensionär. Taotlejal puuduvad oma õiguste kaitseks vajaminevad vahendid ja ka vastavad õigusalased teadmised. Avaldaja väitel on ta riigi õigusabi saama õigustatud isik riigi õigusabi seaduse (RÕS) kohaselt. Avaldaja väitel on riigi õigusabi saamine vajalik õiguste kaitseks. Avaldaja on viidanud asjaolule, et õigusabi osutajaga on ta võimeline suhtlema eesti keeles. Avaldaja on lisanud taotlusele teatise oma majandusliku seisundi kohta. Kohus on õigusabi taotluse lahendamiseks ja taotleja maksevõime hindamiseks välja nõudnud asja juurde Maksu- ja Tolliametilt, krediidiasutustelt ja kinnisturegistrilt teatised R. V. kohta. Kohtu põhjendused Kohtul tuleb otsustada riigi õigusabi andmine ning õigusabi andmisel selle liik ja viis. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 5 kohaselt riigi õigusabi andmise määruses määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt RÕS §-le 16. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata. Lähtuvalt riigi õigusabi taotleja esitatud asjaoludest tema majandusliku olukorra kohta ja kohtu välja nõutud teatistest on R. V. riigi õigusabi saama õigustatud isik vastavalt RÕS § 6 lg-le 1. Kohus ei tuvastanud ajaolusid, mis tingiksid riigi õigusabi andmisest keeldumise. Tulenevalt asja olemusest ja abivajadusest, samuti hinnates taotleja majanduslikku seisundit, peab kohus põhjendatuks RÕS § 15 lg 5 ja § 8 p 3 alusel määrata R. V. riigi õigusabi andmine. Kuivõrd R.V.on pensionär, siis asub kohus seisukohale, et R.V.on võimeline edaspidi oma kulutusi planeerides hüvitama 25 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, tehes seda võrdsete osamaksetena kord kuus ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib R.V.riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus asub seisukohale, et riigi õigusabi vajava probleemi lahendamise perspektiivikuse esmaseks hindamiseks tuleb R. V. anda riigi õigusabi õigusalase nõustamisena. Seega määrab kohus R. V. riigi õigusabi muu õigusalase nõustamisena. Õigusnõustamise käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-s 17 sätestatule. Kohus selgitab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist. RÕS § 27 lg 1p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks,

kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1). Asja menetlemisel kohtukulu ei esinenud. RÕS § 15 lg 5 kohaselt otsuse või määruse ärakiri saadetakse Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras (RÕS § 15 lg 8). TsMS § 660 lg 3 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TsMS § 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.