2-24-9007/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel päeval. VÕS § 401 lg 1 sätestab, krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kuna kostjad ei ole hagile vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostjate poolt omaksvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja I on hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud ja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud, s.o ei ole tasunud nõuetekohaselt laenu osamakseid vastavalt koostatud maksegraafikule. Muu hulgas saab lugeda kostja I poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingu alusel tasumata põhivõlg kokku summas 3362,53 eurot ning intress 301,38 eurot. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla summas 3362,53 eurot ja intressi 301,38 eurot.

9.Kohus on 10.06.2024.a määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõusid ning seadnud kostjale II kuuluvale kaasomandi osale hüpoteegi. TsMS § 442 lg-st 5 lähtuvalt peab kohus otsusega lahendama rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ning hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõude tühistamist, jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse tagaseljaotsuse täitmist tagava abinõuna. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, mistõttu jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas menetluskulude nimekirja. Kohus andis kostjatele tähtaja seisukoha esitamiseks. Kostjad seisukohta ei esitanud. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 700 eurot, mida kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu 646,80 eurot on põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3h 50min tunnitasuga 140 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus hindab, et arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni, eeldatavat töömahtu ja asja keerukust ja esitatud menetlusdokumentide sisu, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 1346,80 eurot (700+646,80). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag 4 (5)