lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-26-5083/2

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval · 30.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Kohtuasja number
2-26-5083/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOHTUMÄÄR

U S Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-26-5083

Tsiviilasi

R.L hagi U.Y tagasiulatuva elatise nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: R.L (isikukood XXX) Hageja

seaduslik

esindaja/eestkostja:

vastu

U.G.C

Kostja: U.Y (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda R.L hagi U.Y menetlusse võtmisest.

vastu tagasiulatuva elatise nõudes

2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
4.Toimetada kohtumäärus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja määruse põhjendused

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.R.L (hageja) seaduslik esindaja U.G.C esitas 05.03.2026 Pärnu Maakohtule hagi U.Y (kostja) vastu tagasiulatuva elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hooldusõigus esialgse õiguskaitse korras peatatud alates 14.02.2025 ja hageja ajutiseks eestkostjaks määrati U.G.C . Kostja esitas 29.04.2025 hagi hageja vastu isaduse vaidlustamise nõudes. 17.10.2025 kostja hagi rahuldati (kohtulahend jõustus 20.11.2025). Hageja esindaja on seisukohal, et kuna hageja ülalpidamise kulutused on seoses asendushoolduse korraldamise ja kriminaalmenetlusega suured, siis on põhjendatud nõuda kostjalt välja elatis perioodi eest, mil U.G.C oli lapse ajutiseks eestkostjaks ning kostja veel elatise maksmise kohuslane. Kostja ei ole lapse ülalpidamises eestkostjale teadaolevalt kunagi

2-26-5083 osalenud. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras perioodi 05.03.2025-20.11.2025 eest 2701,64 eurot.

2.Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 sätestatud aluste esinemisel.
3.TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmast, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda.
4.TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
5.Hageja on käesoleval juhul esitanud kohtule hagiavalduse kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks. PKS § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülanejad. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamiseks. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108). Eeltoodust nähtuvalt eeldab kohtu hinnangul elatishagi rahuldamine poolte vahel põlvnemissuhte olemasolu.
6.Hagiavaldusest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr xxxxxxx otsusega rahuldanud kostja hagi hageja vastu isaduse vaidlustamise nõudes ning tuvastanud, et hageja ei põlvne kostjast ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne, mille kohaselt on kostja hageja isa (kohtulahend on jõustunud 20.11.2025). Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 07.03.2007 lahendis nr 3-2-2-2-07 märkinud, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini.
7.Kuivõrd elatise nõude esitamise eelduseks on, et hageja põlvneb kostjast, siis ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul hageja hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohtu tsiviilkolleegium on küll oma 19.11.2008 lahendis nr 3-2-1-93-08 leidnud, et lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma lapsele ülalpidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks, siis käesoleval juhul on hageja esitanud hagi tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks rohkem kui 3 kuud peale lahendi jõustumist, millega tuvastati, et hageja ei põlvne kostjast. Seega ei ole kohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus elatise hagi oleks esitatud vanema kande ebaõigeks tunnistamise menetluse ajal, millisel ajal oleks lapse vanemana sünniakti kantud isikul kohustus anda lapsele ülalpidamist. Kohus on seisukohal, et hageja hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuivõrd hageja hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
8.Tulenevalt TsMS § 372 lg 4 tagastab kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral avalduse koos lisadega määrusega, milles märgib menetlusse võtmisest keeldumise põhjuse. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta.
9.TsMS § 372 lg 5 alusel võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. 2(2)

2-26-5083 Menetluskulude jaotus

10.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust määrata TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks menetluskulude suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik

3(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium