lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-7021/34

Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 30.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-7021/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2591
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 137 lg 1, 2Kahju hüvitamine mitme isiku pooltTsMS § 423 lg 1, 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedVÕS § 1045 lg 1, 4Kahju tekitamise õigusvastasusTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-7021/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.12.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-17-11938/58Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.05.20192-17-14306/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.02.20182-17-11938/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.01.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2016. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-7021

Tsiviilasi

Vadim Modebadze hagi Lidia Makogonova ja Anželika Veits’i vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

21 656,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Vadim Modebadze (isikukood xxxx), lepinguline

esindajad

esindaja Jevgeni Šimonjuk Kostja I Lidia Makogonova (isikukood xxxx) Kostja II Anželika Veits (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Vadim Modebadze hagi Lidia Makogonova ja Anželika Veits’i vastu solidaarselt kahjuhüvitise 22,21 euro nõudes läbivaatamata.
2.Vadim Modebadze hagi rahuldada.
3.Välja mõista Lidia Makogonova’lt ja Anželika Veits’ilt Vadim Modebadze kasuks solidaarselt kahjuhüvitis 21 634,09 eurot.
4.Menetluskulud jätta solidaarselt Lidia Makogonova ja Anželika Veits’i kanda.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 353 lg 1Menetluse peatumine füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral
TsMS § 426 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
Määrata kindlaks Vadim Modebadze maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Lidia Makogonova ja Anželika Veits’i solidaarselt Vadim Modebadze kasuks välja menetluskulud 1800 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.09.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1.Vadim Modebadze (hageja) esitas hagi Lidia Makogonova (kostja I) ja Anželika Veits’i (kostja II, koos nimetatud kostjad) vastu solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju 21 656,30 eurot hüvitamiseks. 12.01.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-07-5502 mõisteti kostjad süüdi erinevate kuritegude toimepanemise eest ja määrati vanglakaristus. 14.06.2010 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti otsus muutmata ja see on jõustunud 18.08.2010. Kohtuotsusega tuvastatud asjaolude kohaselt pakkus kostja I Sergei Sidorov’ile abi Xxxx asuva korteri müügi korraldamisel. Kostjale I oli vormistatud Sergei Sidorov’ile kuuluva arveldusarve kasutamisõigus. Pärast korterimüügi rahade laekumist 07.03.2007 kutsus kostja I Sergei Sidorov’i endaga kaasa müüki tähistama. Sergei Sidorov istus kostja II poolt juhitavasse sõidukisse ja jõi kostja I poolt pakutud vedelikku, mille tagajärjel ta kaotas teadvuse. Seejärel ületasid kostjad koos Sergei Sidorov’iga riigipiiri ja kostjad jätsid Sergei Sidorov’i Riia linna. Sergei Sidorov leiti Riia linna raudteejaamast teadvusetult 08.03.2007 ning ta toimetati haiglasse, kus tal tuvastati mürgistus alkoholi surrogaatide läbi ja tal tekkis elule ohtlik neerukahjustus. Kostja I oli Sergei Sidorov’i kontolt välja võtnud peaaegu kogu korteri müügist laekunud summa. Eeltoodust asjaoludel on kriminaalasjas tuvastatud, et kostja I soov oli omastada Sergei Sidorov’i korteri müügist saadud raha. Sergei Sidorov’ile tekitasid kostjad kuriteoga varalise kahju summas 43 312,60 eurot. Kriminaalasjas oli esitatud ka tsiviilhagi 43 312,60 euro saamiseks. Sergei Sidorov suri kriminaalmenetluse ajal ning kuna puudusid andmed tema pärijate kohta, siis jäeti tema tsiviilhagi läbivaatamata. Hageja on Sergei Sidorov’i vennapoeg ja üks kahest tema pärijatest vastavalt 13.07.2010 väljastatud pärimistunnistusele. Hageja omab õigust 1⁄2 Sergei Sidorov’i varast ja seega nõuab kostjatelt varalist kahju summas 21 656,30 eurot. Hageja on ette võtnud toiminguid kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja pöördus Rahandusministeeriumi poole avaldusega õiguse realiseerimiseks. Avaldus edastati Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Avaldaja avaldus jäeti läbivaatamata. Tegemist ei ole korduva kahjuhüvitise nõudega, sest Sergei Sidorov’i hagi jäeti kriminaalasja menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Kostja I vastuväited
2.Kostja I hagi ei tunnista. Kostja I leiab, et kahju pole tekitatud. Sergei Sidorov on korteri müügist raha kätte saanud, mille kohta on olemas kriminaalasja toimikus dokument. Kostja I vaidleb hagile vastu seetõttu, et on ebaõige nõuda välja ühte ja sama summat kaks korda erinevate isikute poolt. Kostja II vastuväited
3.Kostja II hagi ei tunnista. Kostja II leiab, et kahju pole tekitatud. Kostja II vaidleb hagile vastu seetõttu, et kostja II ei tegelenud Sergei Sidorov’i korteri müügiga ega tekitanud Sergei

Sidorov’ile varalist kahju. Lisaks märgib kostja II, et puuduvad tõendid, et kostja II Sergei Sidorov’iga seotud episoodis varalist kasu sai. Seega ei ole kostja II kahju tekitanud. Maakohtu põhjendused

6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt Sergei Sidorov’ile kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Seega on tegemist kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise nõudega. Hageja on Sergei Sidorov’i pärija, mida kinnitab 13.07.2010 välja antud pärimistunnistus (tl 50).
8.Kohtul tuleb esmalt nõue kvalifitseerida. Tegemist saab olla kahju õigusvastase tekitamisega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 53. ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespool nimetatud järjekorras.
9.Kostja I väide, et hageja ei esitanud hagi õigel ajal, on alusetu. Kostja I on pidanud silmas seda, et hagi tulnuks lahendada kriminaalasja menetluses. Hageja suhtes on pärimistunnistus välja antud 13.07.2010. Tulenevalt TsMS § 353 lg 1 teisest lauset ei ole pärija kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Sama sätte esimene lause sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Kriminaalasjas jäeti Sergei Sidorov’i hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel ja põhjusel, et Sergei Sidorov suri ning tema pärijad ei olnud teada (tl 9-45). Tsiviilhagi läbivaatamata jätmise tagajärjed on sätestatud TsMS § 426 lg 1, mille kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
10.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostjad on kuritegude toimepanemises süüdi mõistetud ning Sergei Sidorov’i tsiviilhagi jäeti kriminaalasja menetluses läbi vaatamata. Kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt saab kriminaalasjas kogutud tõendeid ja kriminaalmenetluses tehtud otsust kasutada tsiviilasjas asjaolude tõendamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4105, p 30, 3-2-1-91-11, p 10). Samas ei muuda see üldist tõendamiskoormist poolte vahel. Seda, kas kriminaalmenetluses tuvastatud kostja tegu toob kaasa kostja kahju hüvitamise kohustuse, tuleb hinnata tsiviilkohtumenetluses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05, p-d 30 ja 35). 12.01.2010 otsusega tunnistati kostjad süüdi selles, et pakkusid abi Sergei Sidorov’ile korteri müügi korraldamisel ja lõid ebaõige ettekujutuse müügi asjaolude kohta. Kostjad korraldasid korteri müügi eesmärgiga saada müügist saadav raha endale. Kostja I vormistas pangas enda nimele Sergei Sidorov’i arveldusarve kasutamise õiguse ja pärast korteri müüki võttis kostja I Sergei Sidorov’i kontolt välja 677 695 krooni. Kostja II osutas kostjale I kaasabi, ilma milliseta kuriteo toimepanemine ei oleks olnud võimalik. Nimetatud otsus on jõustunud 18.08.2010. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses on tuvastatud enamik kostjate tegudest: kostja I pakkus Sergei Sidorov’ile abi Xxxx asuva korteri müügi korraldamisel; kostjale I oli vormistatud

Sergei Sidorov’i arveldusarve kasutamisõigus; pärast korteri müügi rahade laekumist 07.03.2007 kutsus kostja I Sergei Sidorov’i endaga kaasa müüki tähistama; Sergei Sidorov istus kostja II poolt juhitavasse sõidukisse ja jõi kostja I poolt pakutud vedelikku, mille tagajärjel ta kaotas teadvuse; seejärel ületasid kostjad koos Sergei Sidorov’iga riigipiiri ja kostjad jätsid Sergei Sidorov’i Riia linna; Sergei Sidorov leiti Riia linna raudteejaamast teadvusetult 08.03.2007 ning ta toimetati haiglasse, kus tal tuvastati mürgitus alkoholi surrogaatide läbi ja tal tekkis elule ohtlik neerukahjustus; pärast Sergei Sidorov’i haiglast lahkumist 22.03.2007 selgus, et kostja I oli Sergei Sidorov’i kontolt välja võtnud peaaegu kogu korteri müügist laekunud summa (tl 34-36). Eeltoodud faktilised asjaolud loeb kohus kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tõendatuks.

11.Kohus käsitleb esmalt objektiivse teokoosseisuga – teisele isikule kahju tekitamine – seonduvat. Selleks on vaja analüüsida eeskätt seda, kas kostjad põhjustasid oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Nimetatud põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb VÕS § 127 lg 4 alusel kontrollida, kas kostjatele etteheidetava teo ärajäämise tagajärjel oleks jäänud ära kahjuliku tagajärje tekkimine hagejal. Kuna käesoleval juhul on väidetavalt kahjustatud hageja VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud õigushüve, tuleb tuvastada seos kostjate tegevuse ning hageja omandi või sellega sarnase õiguse rikkumise vahel. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Rahaülekannete tegemine kannatanu arvelduskontolt teise isiku kontole, kui selleks puudub kannatanu nõusolek, kahjustab vaieldamatult kannatanu varalisi õigusi, kuna selle tulemusena väheneb kannatanu kontol olev vara. Panga arvelduskontol oleva raha näol on tegemist arvelduskonto omaniku varalise nõudega panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-83-07, p 14).
12.Kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse kohaselt laekus 12.03.2007 Sergei Sidorov’i arvelduskontole Aleksei Ušakov’ilt 685 000 krooni. Samal päeval võttis kostja I välja kannatanu arvelduskontolt sularahas 150 000 krooni ja tegi ülekande enda arvelduskontole summas 300 000 krooni. Järgmisel päeval võttis kostja I välja 100 000 krooni ja tegi ülekande enda arvelduskontole summas 100 000 krooni. Järgmisel päeval 14.03.2007 võttis kostja I välja 27 000 krooni. Kohtuotsuse kohaselt asjaolu, et sularaha võttis kannatanu arvelduskontolt välja kostja I, on tuvastatud turvakaamera salvestustega ning ülekannete tegemised kostja I arvelduskonto väljavõttega. Kostja I ei ole eeltoodud asjaolusid vaidlustanud, kuid leiab, et kahju pole tekkinud, kuna Sergei Sidorov on kinnitanud sularaha kättesaamist (tl 154). Kriminaalasjas läbi viidud ekspertiisiga ei olnud võimalik tuvastada, kas dokumendil olev allkiri on kirjutatud Sergei Sidorov’i poolt, sest vaidlustatud allkiri on suhteliselt lühike, väheinformatiivne ja kergesti jäljendatav ning tuvastati nii kokkulangevusi kui ka lahkuminekuid (tl 152-153). Seega pole konkreetselt selle tõendiga tõendatud kostja I väide, et Sergei Sidorov on saanud temalt arvelduskontolt võetud raha kätte ja kahju pole tekkinud. Kostja I leiab, et kuigi ekspertiisiga ei tuvastatud vaidlustatud allkirja kirjutaja, tuleb siiski leida, et tõendatud on Sergei Sidorov’i poolt raha kättesaamine. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Oma väidet kinnitava asjaolu esitamise ja selle tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg 1 järgi kostjal I. Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas Sergei Sidorov on arvelduskontolt välja võetud raha kätte saanud. Sergei Sidorov on kohtuistungil korduvalt kinnitanud, et ta pole korteri müügist saadud raha saanud (tl 155-159, vt protokolli lk 3, 5). Lisaks sellele on tõendina hinnatav Harju Maakohtu 06.08.2012 jõustunud kohtuostus tsiviilasjas nr 2-12-19291, millega kohus rahuldas teise pärija, Natalia Nikolaeva, kahju hüvitamise nõude kostjate vastu (tl 68-

74). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et Sergei Sidorov’ile on üle antud korteri müügist saadud raha.

13.Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja I tegevus on põhjuslikus seoses Sergei Sidorov’ile tekitatud varalise kahjuga. Kostja I võttis Sergei Sidorov’i nõusolekuta tema arvelduskontolt välja või kandis enda arvelduskontole üle perioodil 12.03.2007 – 14.03.2007 rahalisi vahendeid kokku summas 677 000 krooni. Tegemist on õigusvastase kahju tekitamisega ning kohus pole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.
14.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata kostja II tegevust ning selle põhjuslikku seost tekitatud varalise kahjuga. Selleks tuleb tuvastada, kas kostja II pani kahju põhjustanud õigusvastase teo toime tahtlikult ja kooskõlastatult kostjaga I, s.o oli kahju põhjustanud õigusvastase teo kaasaaitajaks. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kohtu hinnangul saab seda kostja II puhul jaatada. Tuvastatud asjaolude kohaselt oli kostjate eesmärk saada kannatanult korteri müügist saadud raha endale. Selleks kostja II aitas kostjat I, et luua olukord (viia kannatanu eemale), mis võimaldaks kostjal I sekkumata kannatanu arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid käsutada. Kohus pole tuvastanud kostja II süüd välistavaid asjaolusid. Kostja II tegevus oli kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse kohaselt kahju üheks vajalikuks põhjuseks – ta tegutses koos kostjaga I ja osutas sellist kaasabi (oli autojuhiks ajal, mil kostja I tähelepanu oli suunatud kannatanule) ilma milliseta kuriteo toimepanemine ei oleks võimalik olnud. Kuna mõlemad kostjad vastutavad tekitatud kahju eest, siis on nende vastutus tulenevalt VÕS § 137 lg 1 solidaarne. VÕS § 137 lg 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kannatanul on VÕS § 137 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda kogu kahju hüvitamist kõigilt kahju tekitamise eest vastutavatelt solidaarvõlgnikelt sõltumata sellest, missugune on kahju tekitajate vastutuse osa nende omavahelises suhtes VÕS § 137 lg 2 järgi.
15.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega on tuvastatud, et kannatanu arvelduskontolt on välja võetud 677 000 krooni (tl 33). Hageja on 16.06.2016 menetlusdokumendis nõuet vähendanud ja nõuab kostjatelt solidaarselt 338 500 krooni väljamõistmist. Kuna hageja pole vähendatud nõude osas hagist loobunud, siis võib eeldada selle summa osas hagi tagasivõtmist, mistõttu jätab kohus nõude 347,50 krooni (22,21 eurot) osas läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel.
16.Kohus peab vajalikuks märkida, et kostjate vara konfiskeerimine ei lõpeta kostjate kohustust hüvitada hagejale kahju ning hageja pandiõiguse tekkimine kostjatelt konfiskeeritud vara väärtuse ulatuses riigi vastu ei muuda konfiskeerimisotsust tühiseks ega riigi jaoks iseenesest kasutuks. Hageja ei pea vältimatult esitama nõude riigi vastu karistusseadustiku (KarS) § 85 lg 2 alusel tekkinud pandiõiguse realiseerimiseks. Seega võib ka praeguses asjas kannatanu, juhul kui maakohtu otsus jõustub, esitada maakohtu otsuse täiturile sundtäitmise alustamiseks (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-13, p 13). Menetluskulud
17.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 kohaselt jäävad maakohtus kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kuigi kohus on hagi 22,21

euro nõudes jätnud läbivaatamata, on tegemist nii väikese summaga, mis ei mõjuta väljamõistetavate menetluskulude suurust.

18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulusid (tl 97-100, 167169). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 900 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2310 eurot. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 10 hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja seega taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
19.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu suurus ega ajakulu ei ole täies ulatuses vajalik ega põhjendatud. Hageja esindaja on hagi koostades ümber kirjutanud tsiviilasjas nr 2-1219291 tehtud Harju Maakohtu 06.08.2012 kohtuotsuse põhjendused. Samuti ei saa vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulusid toimingutelt, mis ei ole kohtumenetlusega seotud (Rahandusministeeriumile avalduse koostamine ja esitamine). Arvestades asja olemust (tegemist ei ole keskmisest keerukama õigusvaidlusega ning analoogne vaidlus on jõustunud kohtuotsusega lahendatud), on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale osutatud õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuga) ja ajakuluks: hagiavaldusele koostamine 4 tundi, 16.06.2016 menetlusdokumendi koostamine 4 tundi, 12.09.2016 menetlusdokumendi koostamine 1 tund (menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes, vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 13), kokku 9 tundi. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (riigilõiv 900 eurot ja esindaja kulud 9 x 100) 1800 eurot.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja