V. M. hagi I. M. vastu elatise nõudes Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: V. M. (ik XXX; elukoht XXX) Menetlusosalised Hageja seaduslik esindaja: O. P. (ik xxx, elukoht: xxx, epost xxx) Kostja: I. M. (ik XXX, elukoht: XXX,; e-post xxx)
RESOLUTSIOON
V. M. hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista I. M.lt alates 15.01.2026.a elatis V. M. kasuks igakuise elatusrahana 100 (ükssada) eurot 58 senti kuni V. M. täisealiseks saamiseni, so kuni xxx või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
3.Välja mõista I. M.lt V. M. kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 1.11.2025 – 14.01.2026 eest kokku 246 (kakssada nelikümmend kuus) eurot 58 senti.
4.Igakuised elatise maksed tuleb tasuda O. P. arvelduskontole EExxx Swedbank iga kuu
10.kuupäevaks selgitusega „V. M., elatis (kuu, aasta).
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.V. M. esitas 15.01.2026 oma seadusliku esindaja O. P. kaudu Tartu Maakohtule hagiavalduse I. M. vastu elatise nõudes. Tartu Maakohus saatis 19.01.2026 määrusega tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule. 23.01.2026 määrusega võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse.
2.V. M. nõuab hagiavalduses I. M.lt elatist igakuiselt 250 eurot alates 1.08.2025. Tagasiulatuvalt nõuab hageja elatist 5 kuu eest enne hagi esitamist ehk 5 x 250 = 1250 eurot. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates 2020. aastast koos emaga, sobival ajal viibib isa juures (koolivaheaegadel, nädalavahetustel). I. M.ga oli suuline kokkulepe rahalise toetuse osas, kuid alates augustist laekumisi ei ole.
3.16.02.2026 seisukohas märgib O. P., et ei nõustu I. M. vastuses toodud väidetega, mis puudutavad ühisvara müüki ja taotlust tasuda igakuiselt elatist 100 eurot Ühisvarasse kuulunud korteri xxx müügist O. P.le jäänud 1350 eurost läks kommunaalteenuste võla tasumiseks 479 eurot, 183 eurot korteriühistu maksetele, 40 eurot elektrienergia eest nelja kuu jooksul, 40 eurot notaritasu. Hageja märgib, et seoses korteri müügiga xxx on nõus sellega, et elatis mõistetakse välja alates 1.11.2025, kuid igakuiselt 250 eurot, mitte 100 nagu taotleb kostja. II
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja tunnistab nõuet osaliselt. I. M. märgib, et varasemalt oli poolte vahel suuline kokkulepe elatise maksmiseks ning kostja seda täitis tasudes elatist vastavalt oma võimalustele. Ajavahemikus 8.08.2025 kuni 1.12.2025 viibis I. M. vanglas. Hageja oli sellest teadlik ning mõistis, et sel ajal ei olnud võimalust töötada ja sissetulekut teenida. Kostja väitel viibib V. M. isa juures ligikaudu 125–150 päeva aastas (keskmiselt 10–12 ööpäeva kuus). Vanemate ühisvarasse kuulus korter aadressil xxx, korter oli omandatud abielu ajal ja see müüdi poolte vastastikusel kokkuleppel. Korter müüdi 2.02.2026.a. Müügist saadud kogusumma 1850 eurot jaotati poolte kokkuleppel järgmiselt: 500 eurot kanti hageja poolt kostja abikaasa O. M. pangakontole; 1350 eurot jäi O. P.le, millest 479 eurot kasutati müüdud korteri kommunaalvõla tasumiseks. Lisaks kanti lapse ülalpidamiseks raha ka kostja abikaasa poolt 2025. aasta augustis ja septembris, kuna I. M.l endal puudus võimalus makseid teha. Elatise määramisel tuleb arvestada lapse viibimist kohustatud vanema juures (PKS § 101 lg 6) ning peretoetusi, sh lapsetoetust 80 eurot kuus (PKS § 101 lg 5). Kostja märgib, et ta hetkel ei tööta ning sissetulek puudub. Lisaks sellele on ülalpidamiskohustus alaealise V. M.ees, kelle ülalpidamiseks maksab 150 eurot kuus, ning I. M. ees, kelle ülalpidamises osaleb vahetult. I. M. ei nõustu elatise võla nõudega kuna selle ajavahemiku eest panustati lapse ülalpidamisse ka muude kokkulepitud ja vahendite kaudu. Kostja taotleb määrata igakuine elatis summas 100 eurot (ajutiselt) ning mitte arvestada elatise võlga hagis nimetatud ajavahemiku eest.
Menetluskulude osas palub I. M. jätta poolte endi kanda või kohtu äranägemisel.
5.18.02.2026 seisukohas märgib I. M. täiendavalt, et hageja seaduslik esindaja nõustus elatise arvestamisega / nõudega alates 1.11.2025, kuid kostjal puudus vanglas viibimise tõttu perioodil 8.08.2025-1.12.2025 töötada. Perioodi 1.11.2025-1.12.2025 osas palub kostja arvestada tema majanduslikku olukorda ning edasiselt määrata elatis proportsionaalselt kostja võimalustele ning lapse tegelikule viibimisele tema juures. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et V. M. hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg 1). TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 250 eurot kuus alates 1.11.2025.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni (esialgne nõue oli 250 eurot alates 1.08.2025, hageja täpsustas seda 16.02.2026 esitatud seisukohas ja nõustus elatise väljamõistmisega alates 1.11.2025; dtl 105). I. M. leiab, et kuna viibis vangistuses kuni 1.12.2025, on sellele eelneva aja eest (tagasiulatuva) elatise nõue põhjendamatu ning on nõus elatist maksma igakuiselt 100 eurot.
9.PKS § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. xxx.a. sündinud V. M. on O. P. ja I. M. tütar (RR väljavõte). Elatise väljamõistmise eeldused sätestab PKS § 100 lg 2. Viidatud sätte kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Üldjuhul on lapse elukorralduse raskuskese peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513 p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13, p 15). PKS § 101 järgi arvestatud miinimumelatis on alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot. Hageja nõutud igakuise elatise makse suurus (250 eurot) jääb alla alates 1.04.2025 arvestatavale elatise miinimummäärale (301,74 eurot; PKS § 101), seega lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste tõendamine ei ole käesolevas menetluses vajalik.
10.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vangistuses viibimine ei ole iseenesest mõjuv põhjus lapsele ülalpidamise mitteandmiseks. Küll aga on mõjuvaks põhjuseks ülalpidamiskohustuse olemasolu veel teiste alaealiste laste ees. I. M.l on peale hageja veel alaealised poeg I. M. (sünd xxx; tõend nr 107-2024/151 15.04.2024; dtl 43) ja tütar V. M. (sünd xxx). Tsiviilasjas nr X-XX-XXX 24.03.2023 sõlmitud kompromissi järgi on I. M. kohustatud tasuma V. M. kasuks elatist igakuiselt 150 eurot. Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Asjaolu, et kostjal hetkel puudub töökoht, ei ole samuti mõjuv põhjus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. Kostja töövõime ei ole piiratud (vähemalt kohtule ei ole sellekohaseid tõendeid esitatud), seega on kostja kohustatud tegema kõik endast oleneva, et leida endale sissetulek ja tagada piisavad vahendid enda ja alaealiste laste ülalpidamiseks.
11.Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui §
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Hageja nõuab elatist kindla summana so 250 eurot kuus; kostja palub elatise välja mõista 100 eurot kuus. 11.1 PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.2025. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
01.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. 341,74 – 40 = 301,74 eurot. PKS § 101 järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot. 11.2 Vastavalt PKS § 101 lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 (seitse) kuni 15 (viisteist) ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. I. M. märgib, et laps viibib tema juures ca 125-150 ööpäeva aastas ehk ca 10-12 ööpäeva kuus (dtl 40). Hageja ei ole kostja väitele vastu vaielnud ega väidet ümber lükanud (hagiavalduses on viidatud, et laps veedab isa juures 125 ööpäeva aastas; vt dtl 5, 21). Seega on põhjendatud elatise suuruse arvestamisel arvestada asjaolu, et laps viibib isa juures ca 10 ööpäeva kuus, mil vanem annab ülalpidamist vahetult ning mille ulatuses tuleb elatise summat vähendada.
12.O. P. töötab OÜ-s X ning tema töötasu on 1089 eurot (dtl 9; 129). Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti O. P.le perioodil 1.03.2025-28.01.2026 pärast maksude mahaarvamist väljamakseid kokku 14 474, 39 eurot (dtl 234), mis jagatuna 12 kuule teeb keskmiselt 1206,20 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti teatise kohaselt on O. P.le määratud lapsetoetus 160 eurot, sellest 80 eurot V. M. ja 80 eurot I.R. eest (dtl 241). Kinnistusraamatu andmetel kinnisvara O. P.le ei kuulu, küll aga oli hageja seaduslik esindaja kantud kuni 25.08.2025 XXX korteri omanikuna (sama aadressi märgib O. P. oma ja V. M. elukohana hagiavalduses). Transpordiameti liiklusregistris on O. P. kantud sõiduauto Toyota Corolla reg nr XXX omanikuna (dtl 212).
Töötamisregistri andmetel oli I. M. viimane lepingujärgne töökoht (VÕS lepingu järgi) X OÜ kuni 4.08.2022. Alates 18.06.2025 on registrisse kantud tööd võimaldava isikuna I. M. ise (töötamise liigi nimetus – ettevõtluskonto). I. M. pangakonto väljavõttest (perioodi eest 18.02.2025-18.02.2026; dtl 120-125) ei nähtu töötasu laekumisi, küll aga on regulaarsed sissemaksed kontole vahemikus 50-400 eurot, millest võib järeldada, et mingisugune tulutoov tegevus siiski kostjal on. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on perioodil 1.02.2025-31.01.2026 tehtud I. M.le pärast maksude mahaarvamist väljamakseid kokku 1085,92 eurot. Kinnistusraamatu andmetel I. M. omandis kinnisvara ei ole. Transpordiameti liiklusregistris I. M. sõiduki omanikuna registreeritud ei ole, küll aga on registreeritud sõiduauto Mercedesz Benz reg nr XXX vastutava kasutajana (omanik A. M.). Kummagi vanema ülalpidamisel on peale hageja V. M. veel alaealised lapsed: O. P.l poeg I.R. ja I. M.l tütar V.M. (kellele on kohustatud maksma elatist 150 eurot kuus vastavalt 24.03.2023 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-23-1330 , dtl 44-46) ja poeg I. M. (sünd XXX; kellele annab ülalpidamist vahetult). Vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavatest andmetest tulenevalt on hageja seadusliku esindaja majanduslik seisund mõnevõrra parem kui kostjal, kuid arvestada tuleb ka seda, et kostja näol on tegemist terve ja töövõimelise isikuga, kel lasub kohustus ja vastutus kõigi oma alaealiste laste ülalpidamise ees.
13.Kohus märkis eespool (vt otsuse p-s 11.1), et PKS § 101 lg 3 -5 järgi arvestatud miinimummäär on alates 1.04.2025.a. 301,74 eurot. Hagiavaldusest ja kostja vastusest tulenevalt ei ole pooltel vaidlust selles, et 125 ööpäeva aastas (keskmiselt 10 päeva kuus) viibib laps isa juures (peamiselt nädalavahetustel ja koolivaheaegadel). Kohus möönab, et kuivõrd laps viibib isa juures sobival ajal, mitte reguleeritud suhtluskorra järgi, võib isa juures viibitud päevade arv olla kuude lõikes erinev (mõnes kuus vähem kui 10 päeva, mõnes kuus rohkem). Elatise suuruse määramisel tuleb kohustatud vanema juures viibitud aega arvestada ja elatist proportsionaalselt vähendada (PKS § 101 lg 6) Ühes kuus on keskmiselt 30 päeva ning lapse ülalpidamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis (st mõlemalt vanemalt kokku 301,74 + 301,74 eurot). 10 päeva eest, mil laps viibib isa juures ja isa annab sel perioodil ülalpidamist vahetult, tuleb proportsionaalselt elatist vähendada. 10 päeva on 1/3 kuust. Kuivõrd keskmiselt 1/3 kuust viibib laps isa juures, väheneb lapse ülalpidamiseks kuus kuluv kahekordne elatise miinimummäär (603,48 eurot) 1/3 võrra ehk 201,16 eurot. Seega jääb I. M.lt väljamõistetava elatise makse suurus 100,58 eurot (301,74-201,16). Kohus möönab, et kuude lõikes võib päevade arv, mil laps viibib isa juures olla erinev (st ei ole välistatud, et eraldi võetuna igas kuus ei tuleks seadusjärgset miinimumi 1/3 ulatuses vähendada), kuid kohus arvestab elatise suuruse määramisel ka seda, et kostjal on ülalpidamiskohustus peale V. M. veel kahe alaealise lapse ees ning et vanem oleks suuteline igakuiselt oma kohustust täitma.
14.Hagiavaldus esitati kohtule 15.01.2026.a. Üldjuhul mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest. Hageja nõuab elatist alates 1.11.2025 (vt dtl 105), so tagasiulatuvalt.
Kostja tagasiulatuva nõudega nõus ei ole ja märgib, et viibis kuni 1.12.2025 vanglas ning ei olnud võimalust töötada ja sissetulekut saada. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus on seisukohal, et kuigi vangistuses viibides võib olla töötamise võimalus piiratud, ei ole see mõjuv põhjus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks. Laps vajab ülalpidamist pidevalt sõltumata sellest, kas vanema viibib vabaduses või mitte ning lapse kogu ülalpidamise koormuse kandmist ei saa jätta ainult lapsega koos elava vanema kanda. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et perioodil 1.11.2025 kuni 14.01.2026 oleks kostja teinud makseid V. M. ülalpidamiseks. Kohu hinnangul on põhjendatud mõista tagasiulatuva aja eest ehk 1.11.2025-14.01.2026 välja elatis summas 246,58 eurot (100,58 + 100,58 + 45,42)
15.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada ka seda, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
16.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.