Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

häälteenamus ning ühtlasi takistavad pankrotihalduri normaalset ametitegevust pankrotimenetluses. Valitud pankrotitoimkonna liikmed ei tohiks osaleda pankrotitoimkonna töös. Kohtu poolt vabastatud isikute uuesti tagasivalimine pankrotitoimkonda on vastuolus seaduse, kehtiva 06.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 213-49776 ning võlausaldajate ühiste huvidega. Hageja II on seisukohal, et 07.01.2016 võlausaldajate üldkoosoleku otsus on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, mis tuleneb sellest, et kõnealuse otsuse alusel valiti pankrotitoimkonda isikud, kes olid sealt vabastatud seadusest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu. Kostja vastuväited

Hageja I apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

Hageja II apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

Ringkonnakohtu seisukoht

võlausaldajate üldkoosolek võiks nimetada pankrotitoimkonna liikmeks uuesti isiku, kes on sealt kohustuste rikkumise tõttu kohtu poolt vabastatud, siis puuduks sisuline mõte anda kohtule pankrotitoimkonna liikme vabastamise õigust. Samuti jääks sellisel juhul täitmata eesmärk, mida kohtu poolt pankrotitoimkonna liikme vabastamisega taheti saavutada.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

Kohtunik Gaida Kivinurme eriarvamus tsiviilasjas nr 2-16-478 Leian, et käesolevas asjas oleks maakohtu otsus tulnud jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ma ei nõustu koosseisu enamuse seisukohaga, et võlausaldajad on vaidlusalust otsust tehes rikkunud PankrS § 74 lg-s 5 sätestatut. Nimetatud norm ei kehtesta piiranguid võlausaldajatele pankrotitoimkonna liikmete valimisel. Isiku õiguste piiramine pankrotitoimkonda tagasivalimise osas peab olema selgelt sõnastatud ning sellise iseloomuga piirangut ei saa tuletada. PankrS § 74 lg 1sätestab üheselt, kes ei saa olla pankrotitoimkonna liikmed ning vaidlustatud üldkoosoleku otsusega valitud liikmed sellesse loetelusse ei kuulu. Samuti ei nõustu ma koosseisu enamuse seisukohaga, et vaidlustatud otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. PankrS § 83 lg 1 teise lause mõttes peab üldkoosoleku otsusest olema selgelt tuvastatav, kuidas see võlausaldajate ühiseid huve rikub. Käesoleval juhul see nii ei ole. Hagejad üksnes oletavad isikute varasema käitumise põhjal, et tagasivalitud pankrotitoimkonna liikmete tegevus võib hakata takistama pankrotimenetlust. Seega on väide võlausaldajate ühiste huvide rikkumise kohta juba oma olemuselt oletuslik, mis ei anna alust üldkoosoleku otsust kehtetuks tunnistada.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.