2-25-109714/11 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: AS SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank - a/a EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa H T esitas 01.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J T vastu elatise nõudes. Kohus tegi J Tle makseettepaneku, millele ta esitas vastuväite. Kohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis 02.05.2025 määrusega hagejale tähtaja 14 päeva esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. H T esitas 16.05.2025 Harju Maakohtule hagi J T vastu miinimummääras elatise ning tagasiulatuva elatise ja sellelt viivise saamise nõudes. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 06.06.2025.a. Samal päeval saatis kostja kohtule vastuse, milles teatas, et on elatist tasunud sularahas ning soovib sõlmida hagejaga kompromissi. 07.02.2026 saatis kohus kostjale e-kirja, milles teavitas kostjat, et teeb praeguse seisuga H T elatise nõudes tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile sisuliselt vastanud. Kohus andis samas kostjale täiendava tähtaja kuni 18.veebruarini 2026 hagile sisuliselt vastamiseks. Kostja ei ole tähtaegselt ega hiljem hagile sisulist vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõuded on õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendiga põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtu hinnangul on võimalik ka ülalpidamiskohustusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega ehk elatise maksmisega viivitamise korral võimalik nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui sissenõutavaks muutunud elatise summa. Kohus märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 26. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse viivise väljamõistmiseks suuremas ulatuses kui põhinõue. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Hageja kasuks väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja poolt nimetatud kontole iga kuu eest ette. Hageja taotleb menetluskulude kostja kanda jätmist, määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 488,75 eurot. Samas taotleb hageja märkida lahendis, et hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.