1.Rahuldada H.Z-i hagi Y.T vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista Y.T-lt elatis H.Z-i kasuks järgmiselt:
2.1.1497,14 eurot 1. augusti 2025 kuni 31. märtsi 2026 eest;
2.2.200 eurot kuus alates 1. aprillist 2026 kuni H.Z-i täisealiseks saamiseni 22. juunil 2034.
3.Jätta hagiavaldus rahuldamata osas, milles H.Z palub Y.T-lt välja mõista elatis pikema perioodi eest ja suuremas summas kui märgitud resolutsiooni punktis 2.
Y.T-l tasuda elatis Q.M-i pangakontole XXX hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks selgitusega „elatis H.Z-ile“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
5.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
6.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on H.Z-i (hageja) 16. septembri 2025 hagiavaldus (täiendatud 5. jaanuaril 2026) Y.T (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks miinimumsummas alates 3. juunist 2025. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on tsiviilasja nr 2-25-7086 otsusega määratud lapse alaline elukoht isa (hageja seaduslik esindaja) juurde. Alates 3. juunist 2025 kuni hagiavalduse koostamiseni pole ema (kostja) lapse ülalpidamiseks midagi maksnud. Samuti on kostja saanud endale hageja nelja kuu lapsetoetuse raha. Laps viibib kostja juures kuus päeva kalendrikuus. Hageja seaduslik esindaja on varatu. Hageja seadusliku esindaja nimel on auto, kuid see on liisingus. Kostja on varatu. Hageja vajadusteks kulub kokku 475 eurot kuus, sh kulutused toidule 150 eurot, transpordile 70 eurot, sidekuludele 15 eurot, tervishoiule 20 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse täitmisele 30 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot ja muudele vältimtutele püsikulutustele 70 eurot. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole XXX selgitusega „elatis H.Zile“. Kohtuistungil 6. jaanuaril 2026 selgitas hageja, et ta on alates detsembrist 2024 töötu.
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja selgitab, et kohtus on pooleli vaidlus lapsega suhtlemise korra üle. Praegu on kindlaks määratud ajutine suhtlemiskord, mis kindlasti muutub. Kui ema esitas isa vastu jaanuarist kuni juunini maksmata elatise väljamõistmiseks hagi, kästi see tagasi võtta, kuni suhtluskord on lõplikult otsustatud. Kohtuistungil 6. jaanuaril 2026 selgitas kostja, et temal ei ole raha, et elatist maksta. Kostja ei vaidlusta, et laps elab alates juunist 2025 isaga. Kostja selgitas, et ta ei saa oma käte pärast tööle minna ning ajab hetkel töövõimetusasju. Kostja mõlemad käed on haiged, terviseseisund on olnud muutuseta kolm aastat. Aasta tagasi tuli kostja töölt ära, kuna ei olnud võimeline enam arvutiga töötama. Kostja elatub abikaasa sissetulekust. Kostjal puudub isiklik sissetulek. Majanduslike raskuste tõttu ei saa kostja elatist tasuda.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 I lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 100 lg 2 I lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
5.22. juunil 2016 sündinud H.Z-i (hageja) vanemad on Q.M (hageja seaduslik esindaja) ja Y.T (kostja) (sünni tõend, dtl 6-7). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vanemate kooselu on lõppenud ning hageja elab alates 3. juunist 2025 hageja seadusliku esindaja juures. Hageja on kostja juures viibinud vastavalt pooleliolevas tsiviilasjas nr 2-25-7086 kindlaksmääratud ajutisele suhtluskorrale. Tartu Maakohtu 3. juuni 2025 kohtumäärusega määrati esialgse õiguskaitse korras kindlaks, et laps viibib ema juures paarisarvuga nädalal teisipäeval ja neljapäeval kell 11.00 – 20.00 ja paaritu arvuga nädalal neljapäevast
kell 11.00 kuni pühapäevani kell 20.00 (dtl 44-47). Tartu Maakohtu 14. novembri 2025 määrusega muudeti suhtluskorda selliselt, et laps viibib ema juures paaritu arvuga nädalal laupäeval kell 11.00 – 20.00 ja pühapäeval kell 11.00 – 20.00 (dtl 48-52). Tartu Ringkonnakohtu 2. jaanuari 2026 määrusega jäeti Tartu Maakohtu 14. novembri 2025 määrus muutmata (dtl 54-56). Seega, suhtluskorra alusel viibis hageja 3. juunist 2025 kuni 14. novembrini 2025 kostja juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus (kohus tõlgendab hageja viibimist kostja juures neljapäevast kell 11.00 kuni pühapäevani kell 20.00 kostjale soodsamalt ehk 4 ööpäevana) ning alates 14. novembrist 2025 kuni praeguseni ei viibi hageja kostja juures ühtki ööpäeva.
6.Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu
24.oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13; 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 1819).
7.Pooled ei vaidle, et kostja ei maksa hageja ülalpidamiseks hageja seaduslikule esindajale elatist. Kohtule esitatud sõnumitega on tõendatud, et hageja seaduslik esindaja on 27. augustil 2025 ja 11. septembril 2025 küsinud kostjalt hageja ülalpidamiseks raha (dtl 109-110). Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 126-212) ei nähtu, et kostja oleks hageja ülalpidamiseks ülekandeid teinud. Kostja kinnitas 6. jaanuari 2026 kohtuistungil, et ta ei kavatse hageja seaduslikule esindajale midagi maksta ning tal pole millestki maksta (dtl 60). Eeltoodust järeldub, et kostja on rikkunud alaealise lapse ülalpidamise kohustust ning temalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista.
8.Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 3. juunist 2025, s.o alates hetkest, kui laps asus elama isa juurde. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole hagejal kohustust tõendada hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust.
9.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 on elatise baassummaks 282,31 eurot. PKS § 101 lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 1. aprillil 2025 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot. Liites selle summa baassummale, moodustub 341,74 eurot. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Vaidlust ei ole, et perioodil juunist kuni septembrini 2025 laekus hageja lapsetoetus 80 eurot kostjale. Lisades elatise
summale pool lapsetoetuse määrast, moodustub 381,74 eurot. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Suhtluskorra alusel veetis hageja 3. juunist 2025 kuni 14. novembrini 2025 kostja juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus, s.o igakuisest kohustatud ajast 53,33% ning elatis väheneb selle protsendi võrra. Elatiseks perioodil 3. juunist kuni 30. septembrini 2025 moodustub seega 178,16 eurot kuus. Alates oktoobrist 2025 saab hageja lapsetoetust hageja seaduslik esindaja. Seetõttu muutus PKS § 101 lg 5 alusel alates oktoobrist 2025 ka elatise summa. Eemaldades summast 341,74 eurot pool lapsetoetuse määra 40 eurot, moodustub 301,74 eurot. Vähendades elatise summat veel kostja juures viibitud aja, s.o 53,33% võrra, moodustub elatise summaks alates 1. oktoobrist 2025 kuni 14. novembrini 2025 140,82 eurot kuus. Alates 14. novembrist 2025 kuni praeguseni ei viibi hageja kostja juures ühtki ööpäeva. Seetõttu muutus PKS § 101 lg 6 alusel alates 14. novembrist 2025 ka elatise summa. Kuna hageja veedab kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva kuus, siis elatise summat seetõttu korrigeerida ei tule ning elatiseks on alates 14. novembrist 2025 301,74 eurot kuus.
10.Kuigi hageja nõuab elatist miinimummääras, on kostja seisukohal, et tal ei ole võimalik elatist sellises summas tasuda. Kostja selgitas 6. jaanuari 2026 kohtuistungil, et temal ei ole raha elatise tasumiseks (dtl 60), oma terviseseisundi tõttu ei ole tal võimalik tööle minna, kuna tema mõlemad käed on haiged, ning tal puudub sissetulek (dtl 61). Kostja väitel esinevad temal majanduslikud raskused, mille tõttu ta ei saa elatist tasuda (dtl 61). Kohus tõlgendab kostja seisukohta taotlusena vähendada elatist kuni 0 euroni kuus.
11.Elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 10). PKS 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal ei ole lisaks hagejale teisi alaealisi lapsi. Kostja tugineb elatise vähendamist taotledes sellele, et tema tervis ei võimalda tal töötada ning tal puudub sissetulek, millest elatist tasuda.
12.Iseenesest on õige, et ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes tuleb PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi arvestada ka tema varalist seisundit. PKS § 105 lg 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on korduvalt leidnud, et tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest
üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalik vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-id 21.3.-21.4.).
13.Kostja väidab, et tema mõlemad käed on haiged ning see terviserike on temal olnud juba kolm aastat (dtl 61). Kostja väidab, et ta tuli aasta tagasi töölt ära, kuna ta ei olnud võimeline enam arvutiga töötama (dtl 61). Kostja on töötuna arvele võetud (dtl 124-125). Kostja pangakonto väljavõttest perioodi 1. jaanuar 2025 kuni 1. jaanuar 2026 kohta (dtl 126-212) nähtub, et kostja sai viimase töötutoetuse makse augustis 2025, tema kontole ei ole laekunud töötasusid, tema sissetulek on piirdunud ebaregulaarsete ülekannetega eraisikutelt ja sissemaksetega pangaautomaadist ning seda väheolulises suuruses. Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostjal puudub praegu kindel sissetulek ning ilmselt on tõene tema väide, et ta on hetkel oma abikaasa ülalpidamisel.
14.Seoses kostja väidetega tema tervisliku seisundi kohta leiab kostja esitatud terviseportaali väljavõttest (dtl 113-123) kinnitust, et kostja on mõlema randmeliigese valulikkuse tõttu pöördunud 23. detsembril 2025 ortopeedi poole ning ta on suunatud uuesti käekirurgi juurde seisundi hindamiseks. Sissekannetest nähtub, et kostja kaebuseks on randme valu, käe nõrkus paari aasta jooksul, tekkinud ilma traumata aja jooksul, siiani taastusravi aidanud vähe. Kostja esitatud tõend on ebapiisav tõendamaks, et kostja ei ole üldse suuteline mingisugustki tööd tegema ning töist sissetulekut teenima. Kostja avaldas 6. jaanuari 2026 eelistungil isikuandmete kontrollimisel, et temal on keskharidus (dtl 59). Keskhariduse olemasolu on hea eeldus töö leidmiseks. Seda ka siis, kui käed on haiged. Kuigi kostja väidab, et tema terviseseisund on püsinud muutumatuna juba kolm aastat (dtl 61), ei ole kostja seni taotlenud töövõime ulatuse tuvastamist ega puude raskusaste määramist. Kostja on alles menetluse ajal hakanud ajama töövõimetusasju (dtl 61). Kui kostja terviseseisund piirab tema töövõimet ja tal on tekkinud puue, saab kostja taotleda temale töövõimetoetuse ja puudetoetuse maksmist, mille võrra paraneb tema majanduslik seis ja hageja ülalpidamise võime.
15.Hageja seaduslik esindaja on kohtule selgitanud, et ka tema on töötu ning on seda tõendanud Eesti Töötukassa tõendiga (dtl 64). Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest perioodi 18. jaanuar 2025 kuni 18. jaanuar 2026 kohta (dtl 65-102, 103-108) nähtub, et hageja seaduslik esindaja sai viimase töötutoetuse oktoobris 2025 ning alates novembrist 2025 on hageja seaduslik esindaja elatunud kohalikult omavalitsuselt saadud toimetulekutoetusest. Hageja seadusliku esindaja pangakontole ei ole laekunud töötasusid. Hageja seadusliku esindaja kontole on tehtud ülekandeid eraisikutelt, misjärel on toimunud nt korteri üüri või kommunaalarvete tasumine. Alates toimetulekutoetuse saamisest on ülekanded eraisikutelt vähenenud ebaolulise suuruseni. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtte kohaselt on 30. aprillil 2025 tema kontolt tehtud väljamakseid, mille seletustest nähtub, et tegemist on pankrotimenetluse jaotistega (dtl 105). Eeltoodust järeldab kohus, et hageja seaduslik esindaja on pankrotis. Hageja seaduslikul esindajal on põhiharidus (dtl 29) ja varasem töökogemus, sh Soomes hooajalisel tööl (dtl 61). Hageja seaduslik esindaja ei ole esile toonud terviseprobleeme.
16.Eeltoodust nähtub kohtule, et hageja seadusliku esindaja ja kostja majanduslik olukord on mõlemal raske. Mõlemal puudub töine sissetulek. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kummalegi vanemale kuuluks muud märkimisväärset vara nagu kinnisvara, sõidukid, väärtpaberid või osalused äriühingutes. Hageja on hagiavalduses märkinud, et nii hageja seaduslik esindaja kui ka kostja on varatud (dtl 3).
17.Erinevalt kostjast ei ole hageja seaduslikul esindajal tervisest tulenevaid piiranguid sobiva töökoha leidmisel. Kohus arvestab kostja tervislikust seisundist tulenevat piirangut sobiva töö leidmisel mõjuva põhjusena elatise väljamõistmisel miinimummäärast väiksemas summas. Kohus vähendab PKS § 102 lg 2 alusel kostjalt väljamõistetava elatise summat 301,74 eurolt 200 euroni kuus. Kohus ei pea võimalikuks elatist rohkem vähendada, sest siis ei ole enam lapse minimaalne toimetulek tagatud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta lapse ülalpidamise kulud veelgi suuremas osas hageja seadusliku esindaja kanda, kellel on samuti majanduslikud raskused. Kostjal tuleb lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks teha kõik endast olenev (nt leida sobiv töö, taotleda töövõime- ja puudetoetust).
18.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o 16. septembrist 2025 järgmiselt: september 2025 eest (15 päeva) 89,10 eurot, oktoober 2025 eest 140,82 eurot ja alates novembrist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus.
19.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 3. juunist 2025. Vaidlust ei ole selles, et alates 3. juunist 2025 elab hageja isa juures ning kostja ei ole teda ülal pidanud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks juunis ja juulis 2025 nõudnud kostjalt elatise tasumist. Kohtule esitatud sõnumitest nähtub, et hageja seaduslik esindaja on küsinud kostjalt elatist 27. augustil 2025 ja 11. septembril 2025 (dtl 109-110). Riigikohus on oma lahendites leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11-12, 14; Riigikohtu 25. mai 2016 otsus tsviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19-20). Arvestades hageja nõuet, on perioodi 3. juuni 2025 kuni 15. septembri 2025 eest tasumisele kuuluv elatise summa kokku 605,80 eurot (juuni 27 päeva eest 160,38 eurot + juuli 178,16 eurot + august 178,16 eurot + septembri 15 päeva eest 89,10 eurot). Kohus leiab, et 605,80 euro suuruse tagasiulatuva elatise nõude täitmine paneks praegu kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kuna tal puudub sissetulek ning tal tuleb niigi leida vahendid, et tasuda jooksvat elatist. Hageja toonased vajadused ei erine praegustest. Kostja ülalpidamisvõime oli juunis ja juulis parem kui praegu, sest siis sai kostja veel töötutoetust. Praeguseks on töötutoetus lõppenud ning kostjal puudub sissetulek, tema tervise tõttu on töö leidmise väljavaated piiratud. Seetõttu on kohus seisukohal, et elatise
tagasiulatuv väljamõistmine juuni ja juuli 2025 eest, s.o kuude eest, mil hageja seaduslik esindaja kostjalt hageja ülalpidamist ei nõudnud, ei ole põhjendatud ning hagiavaldus tuleb selles ulatuses jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb PKS § 108 alusel hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 1. august 2025 kuni 15. september 2025 eest summas 267,26 eurot (august 178,16 eurot + septembri 15 päeva eest 89,10 eurot).
20.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus mõistab seega elatise välja alates 1. augustist 2025 kuni 31. märtsini 2026 1497,14 eurot (august 178,16 eurot + september 178,16 eurot + oktoober 140,82 eurot + november 200 eurot + detsember 200 eurot + jaanuar 200 eurot + veebruar 200 eurot + märts 200 eurot) ning alates 1. aprillist 2026 200 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
21.Kohus määrab kindlaks ka otsuse täitmise korra. Hageja on palunud elatise tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole XXX selgitusega „elatis H.Z-ile“ (dtl 40). Kostja ei ole otsuse täitmise korra taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja taotluse ning kohustab kostjat tasuma elatise hageja seadusliku esindaja nimetatud pangakontole selgitusega „elatis H.Z-ile“. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.