Hageja: J. Y. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: M. Y. Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. (e-post XXX) Kostja: R. Y. (isikukood XXX) Kostja esindaja: O. S. (e-post XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista R. Y.lt elatis perioodi 27.09.2024 kuni 31.12.2025 eest 1 314,25 eurot J. Y. kasuks.
3.Välja mõista R. Y.lt 21.08.2009 sündinud alaealise lapse J. Y. kasuks alates 01.01.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 281,74 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 20 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
4.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks M. Y. kontole nr EEXXX.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja isa. Lapsevanemate kooselu lõppes 16.06.2024, hageja jäi elama emaga. Kostja on keeldunud elatise tasumisest miinimummääras. Kostja kohtub lapsega harva korraga mõneks tunniks. Kohtumised on ebaregulaarsed. Kostja on ostnud küll lapsele riideid, kuid need ei ole olnud vajalikud. Kostja ei arvesta riideid ostes lapse soovi ja tema valitud riietumisstiili. Kostja teeb kulutusi lapsele oma nägemuse järgi, mitte lähtuvalt lapse vajadustest ja emaga kooskõlastamata. Kostja kinkis lapsele telefoni, kuid arvestab telefoni järelmaksu elatisest maha. Hageja ei soovi, et kostja edaspidi tasuks hageja eest arveid ja ostaks riideid. Hageja soovib, et kostja tasuks elatist rahas. Lapse kontole tehtud makseid ei saa lugeda elatise tasumiseks. Hageja igakuised vajadused on kokku 1 155 eurot kuus (sh eluase 385 eurot (sh tv, internet, telefon), toit 250 eurot, tervishoid 75 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, majapidamisvahendid 15 eurot, riided ja jalanõud 200 eurot, kool 40 eurot, huviharidus 140 eurot, vaba aeg 30 eurot). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 27.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on pakkunud, et hageja võib tema juurde elama tulla. Vahetult pärast lapsevanemate kooselu lõppemist hageja ka elas kostjaga kuni 22.09.2024. Esimene kostja ja lapse kohtumine toimus 05.10.2024 ja oli lubatud 6 tunniks. Sellel päeval ostis kostja pojale mitmeid asju nagu riided, spordiinventar, asjad igapäevaseks kasutamiseks. Järgmine kohtumine toimus 02.11.2024-03.11.2024 kellani 18.00, kuna lapse ema palus võtta last enda juurde. Enne 02.11.2024 kohtumisi ei toimunud, kuna lapse ema ei lubanud kostjal lapsega kohtuda. Kostja on andnud ülalpidamist vahetult, tasudes hagejaga seotud kulutuste eest. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab sünni tõendist (dtl 29), et kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
4.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab koos emaga.
5.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis
võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
6.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.
7.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
8.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures aasta keskmisena vähemalt seitse ööpäeva kuus.
9.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele.
10.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 27.09.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
11.Nähtuvalt kohtule esitatud maksekorraldustest (dtl 55, 75) ning konto väljavõtetest (dtl 107-109) on kostja tasunud alates hagi esitamisest kuni 19.12.2025 hageja emale hageja ülalpidamiseks järgmised maksed: 09.10.2024.a. 10,40 eurot, 13.11.2024.a. 150,09 eurot, 14.01.2025.a. 152,95 eurot, 15.02.2025.a. 152,95 eurot, 11.03.2025.a. 131,90 eurot, 19.04.2025.a. 216,90 eurot, 09.06.2025.a. 100 eurot, 04.11.2025.a. 1 080 eurot, 06.11.2025.a. 116 eurot, 15.12.2025.a. 230,90 eurot, so kokku 2 342,09 eurot.
12.Kostja tõi välja ka, et ta on tasunud makseid lapse arvele, esitatu kohaselt on alates hagi esitamisest kuni 04.12.2025 kostja tasunud hageja arvele kokku 1 387 eurot (maksed alates 05.10.2024 dtl 8586, 111-112). Pooled vaidlevad, kas ülalpidamiskohustust saab lugeda täidetuks nende maksetega. Riigikohus on selgitanud, et lapse arveldusarvele raha kandmist saab pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Lisaks kokkuleppele on eeltoodu kohaselt siiski õigustatud vanemal võimalik anda ka ühepoolne nõusolek ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapsele või ka hiljem selline täitmine heaks kiita (3-2-13-07, p 13). Kostja ei ole välja toonud, et lapsevanemad oleksid kokku leppinud, et kostja tasub elatise otse hageja arvele, või et hageja ema oleks sellise täitmise viisi heaks kiitnud. Asjas esitati maksekäsu kiirmenetluse avaldus 27.09.2024, hageja on nõudnud elatise tasumist menetluses oma ema arvele ning vastu vaielnud, et ülalpidamiskohustuse saab lugeda täidetuks tasumistega hageja kontole. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus toimetati kostjale kätte 01.10.2024, vähemalt alates sellest ajast pidi kostjale olema arusaadav, et hageja nõuab ülalpidamise andmist täies ulatuses rahas, so elatise tasumisega oma ema kontole. Kuna ema ei ole andnud nõusolekut elatise tasumiseks hageja kontole ega sellist täitmist menetluses avaldatu kohaselt ka hilisemalt heaks
kiitnud, leiab kohus, et otse lapse arvele tasutud makseid ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
13.Kostja märkis, et ta on ostnud hagejale riideid ja sporditarvikuid, mille kohta esitas tšekid (dtl 52, 58) 2024.a. oktoobrist ja novembrist. Vaatamata kohtu 19.11.2025 ettepanekule ei esitanud kostja väiteid ega tõendeid selle kohta, et vastavate kulutuste tegemises olnuks lapse emaga kokku lepitud. Hageja esitas sõnumivahetuse (dtl 70-73) 2024.a. oktoobrist, milles kostja kirjutas lapse emale, et ostab lapsele seda, mida ise vajalikuks peab, ilma luba küsimata. Kohus tuvastab, et kostja poolt nimetatud asjade ostmiseks lapsevanemate vahel kokkulepe puudus. Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, langeb sellele vanemale ka lapse elu korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige paremini kursis, sh milliseid riideid või muid tarbeid on vaja osta. Juhul kui kooselava vanemaga kokkulepe konkreetse asja ostmise suhtes puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha maksmisega. Elatist nõutakse alates hagi esitamisest, st asjassepuutuvad on kulutused, mis on tehtud pärast hagi esitamist. Sellel ajal pidi kostja teadma, et temalt nõutakse ülalpidamise andmist rahas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ülalpidamiskohustust ei saa lugeda osaliselt täidetuks vahetult asjade ostmisega osas, milles lapsevanemate vahel eelnev kokkulepe puudus või millisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmist hageja ka hilisemalt heaks ei kiitnud.
14.Pooled ei vaidle, et hageja käis ujumistrennis kuni 2025.a. märtsini (k.a), mille eest tasus kostja. Nähtuvalt kostja esitatud maksetest (dtl 110, 134-135) maksis trenn 85 eurot kuus. Pooled ei vaidle ka, et hageja kasutab kostja ostetud telefoni, kostja tasub ka sideteenuse eest. Kohus leiab, et sideteenus on üheks lapse esmavajaduseks ning vastava osas annab kostja ülalpidamist vahetult. Kostja on esitanud Telia arved (dtl 113-133), mis kajastavad mh telefoni järelmakseid 29,59 eurot kuus ning tasu sideteenuse eest (hageja kasutuses olev nr 54502271) 41,65 eurot kuus. Kohus leiab, et lapse esmavajadusena hinnatavad kulutused sidele ei ületa 20 eurot kuus. Vastavas ulatuses saab ülalpidamiskohustuse lugeda täidetuks vahetult.
15.Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta kuni 19.12.2025.
16.Perioodil 27.09.2024-31.12.2025 pidi kostja andma hagejale ülalpidamist kokku 4 480,34 eurot ((287,72:30x4p) + (287,72x6k) + (301,74x9k)), kostja tasus hageja ema arvele elatist kokku 2 342,09 eurot ning saadud vahetu ülalpidamise väärtus oli 824 eurot ((85:30x4) + (85x6k) + (20:30x4) + (20x15k)).
17.Kohus leiab, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud, andes hagejale ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt.
18.Kohus rahuldab hagi, võttes arvesse menetluse kestel antud ülalpidamist, osaliselt, ning mõistab kostjalt perioodi 27.09.2024-31.12.2025 eest hageja kasuks välja elatise 1 314,25 eurot (4 480,34 2 342,09 - 824).
19.Tulenevalt PKS § 101 lg 2 kohus võib elatise välja mõista mh muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
20.Alates 01.01.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, millest arvestatakse maha vahetult saadava ülalpidamise väärtus 20 eurot kuus, so kohtuotsuse tegemise seisuga 281,74 eurot (301,74-20) kuus.
21.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
22.Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema kontole hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks.
23.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.