lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-12015/6

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-12015/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2357
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PKS § 271 lg 2, 5TMS § 217 lg 1, 3Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse pealeTMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTMS § 222 lg 1Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseksTMS § 223 lg 1Hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseksTMS § 5 lg 1Täitemenetluse osalisedPKS § 27 lg 2TMS § 10Dokumentide edastamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-12015

Määruse tegemise aeg ja koht

27.09.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots

Tsiviilasi

KH kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 28.07.2016 otsuse peale täiteasjas nr 022/2015/6236

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.08.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KH määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: KH (isikukood lepinguline esindaja Reet Vokk

XXXXXXXXXXX),

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik: sissenõudja AS Swedbank Puudutatud isik:

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

võlgnik

AH

(isikukood

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
3.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TMS § 151 lg 2Kinnisasjade eraldi ja ühispakkumine
TMS § 160 lg 2Kanded kinnistusraamatusse
TMS § 35 lg 1Täitetoimikuga tutvumine
TMS § 55Arestimise tühisus
TsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.08.08.2016 esitas KH Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 28.07.2016 otsuse peale täiteasjas nr 022/2015/6236. Kaebuses sisaldus ka taotlus esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks.
2.Täiteasja nr 022/2015/6236 algatas kohtutäitur Elin Vilippus 23.10.2015 AH suhtes sissenõudja Swedbank AS avalduse ja täitedokumendiks oleva 07.04.2006 notariaalse dokumendi nr 2760 alusel hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks.
3.27.07.2016 esitas kohtutäiturile täituri tegevuse peale kaebuse KH, kes palus kohtutäituril peatada täiteasja menetluse ning kaasata kaebuse esitaja täiteasja menetlusse.

Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja võlgniku abikaasa. Kohtutäitur ei teavitanud kaebuse esitajat täitemenetluse alustamisest ja ühisvaraks oleva kinnisasja arestimisest. Sellega rikkus kohtutäitur seaduses sätestatud korda ühisvarale sissenõude pööramiseks, samuti TMS §-st 8 tulenevat kohustust teavitada võlgniku abikaasat tema õigustest ja kohustustest. Võlgnik omandas täitemenetluses võõrandatava kinnisasja enne abielu sõlmimist. Kinnisasi koormati hüpoteegiga sissenõudja kasuks. Laenusaajateks olid mõlemad tulevased abikaasad. Sissenõudja ja abikaasad sõlmisid 20.01.2011 laenulepingu lisa, milles reguleeriti tekkinud õiguslikud muudatused ja varalised suhted. Nii on 20.01.2011 laenulepingu lisa p-s 4.11 märgitud, et laenusaajad (st nii laenusaaja 1 kui ka laenusaaja 2) kohustuvad mõlemad alluma kohesele sundtäitmisele laenulepingu lisast ja laenulepingu tüüptingimustest tulenevate nõuete täitmiseks). Abikaasad on valinud varaühisuse varasuhte. Võõrandatav kinnisasi on abikaasade elukohaks ning isegi juhul, kui tegemist oleks võlgniku lahusvaraga, puuduks tal käsutamisõigus ilma abikaasa nõusolekuta (PKS § 271 lg 2). Tulenevalt TMS § 55 toob menetlusnormide oluline rikkumine kaasa enampakkumise tühisuse. Seetõttu on oluline peatada täitemenetlus kuni kaebuse läbivaatamiseni.

4.28.07.2016 otsusega jättis kohtutäitur KH kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd kaebaja ei ole võlgniku suhtes algatatud täitemenetluses menetlusosaliseks ja tal puudub kaebeõigus.
5.Kohtutäituri 28.07.2016 otsuse peale esitas KH (avaldaja) kaebuse maakohtule, paludes kohtutäituri otsuse tühistada ning esialgse õiguskaitse korras täitemenetlus peatada. Maakohtule esitatud kaebuse kohaselt pööras kohtutäitur vaidlusaluses täiteasjas sissenõude abikaasade ühiseks elukohaks olevale korteriomandile ja garaažile asukohaga XXX, Tallinn. Kohtutäitur rikkus TMS § 217 lg-s 3 sätestatud kohustust vaadata kaebus läbi menetlusosaliste osavõtul ja lõikes 4 sätestatud kohustust teatada menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aeg. Kuigi kohtutäituri otsuse resolutsioonis on märgitud, et kaebus jäetakse läbi vaatamata, on kohtutäitur avaldaja kaebuse lahendanud sisuliselt. Kohtutäitur ei küsinud menetlusosaliste seisukohta kaebusele. Avaldajat täitemenetluse alustamisest ja ühisvara koosseisu kuuluva kinnisasja arestimisest ning enampakkumise väljakuulutamisest seaduses ettenähtud korras ei informeeritud, millega kohtutäitur rikkus oluliselt seaduses sätestatud korda täitemenetlusosaliste teavitamisest. Nõue puudutab otseselt avaldaja õigusi ja avaldaja on täitemenetluse osaline TMS § 5 mõttes. Võlgnik omandas korteriomandi olukorras, kui ta ei olnud veel avaldajaga abielus, kuid laenusaajateks olid mõlemad abikaasad. 20.01.2011 sissenõudja ning abikaasade vahel sõlmitud laenulepingu lisas reguleeriti tekkinud õiguslikud muudatused ja varalised suhted reguleeriti ja selle p-s 4.11 märgiti, et laenusaajad (st nii laenusaaja 1 kui ka laenusaaja 2) kohustuvad mõlemad alluma kohesele sundtäitmisele laenulepingu lisast ja laenulepingu tüüptingimustest tulenevate nõuete täitmiseks. Abikaasad on valinud varaühisuse varasuhte. Kuna avaldaja vastutab samuti laenulepinguga võetud kohustuse eest, siis puudutab täitemenetluse alustamine otseselt avaldaja õigust kaaluda, kas tal oleks mõistlik võlgnevus tasuda, ilma et sissenõudja nõuaks temalt kohustuse täitmist, esitada vastuväidete korral nõudele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi või muid nõudeid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-168-15 p 12).

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-168-15 p-s 13 selgitanud, et kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga TMS § 5 lg 1 tõlgendamisel. Arvestades käendaja vastutuse otsest seotust täitemenetlusega, on kolleegiumi arvates käendaja TMS § 5 lg 1 mõttes käsitatav täitemenetluse osalisena, kui täitemenetluses pööratakse sissenõuet kinnisasjale, millele on käendatava kohustuse tagamiseks seatud hüpoteek. Kui kostja oleks täitemenetlusest teadnud, oleks ta saanud kasutada täitemenetluse osalise õigusi. Täitemenetluse osalisena oleks kostjal olnud õigus tutvuda täitetoimikuga (TMS § 35 lg 1), nõuda kinnisasjade ühispakkumist (TMS § 151 lg 2), esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 217 lg 1) ja nõuda enampakkumise kehtetuks tunnistamist (TMS § 223 lg 1). Muuhulgas on kohtutäituril kohustus toimetada täitemenetluse osalisele kätte vara arestimise ja enampakkumise aktid (TMS § 10l lg 1). Kuna avaldaja ja võlgniku abielu on registreeritud 16.01.2008, siis nende vara näol on tegemist ühisvaraga. Korteriomand on abikaasade elukohaks ning isegi juhul, kui tegemist oleks võlgniku lahusvaraga, puuduks tal käsutamisõigus ilma võlgniku abikaasa nõusolekuta (PKS § 271 lg 2). Kohtutäitur on asunud formaalsest võlgnikule kuulumise eeldusest lähtudes sissenõuet pöörama varale, mille suhtes on omaniku õigused ka avaldajal kui võlgniku abikaasal. Avaldaja õigust osaleda sundtäitmises on kirjalikus vormis kinnitanud ka sissenõudja. Täitemenetlus tuleb esialgse õiguskaitse korras peatada, sh toimingud, mille alusel tehakse õigusmuudatusi kinnistusraamatus. Esimese astme kohtu määrus

6.Maakohus keeldus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 3 ning lg 2 p 1 ja 2 alusel.
7.Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldusega avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning avaldaja õiguste rikkumine ei ole avalduse alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.
8.TMS § 5 lg 1 ja 2 on sätestatud, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Täitemenetluse osalised on muu hulgas isikud, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa vara müügist saadavast rahast, ning kes teatavad oma õigusest kohtutäiturile ja kohtutäituri või menetlusosalise nõudmisel seda põhistavad. Täitedokumendiks on käesoleval juhul notariaalne hüpoteegi seadmise leping, mille alusel on kinnisasja omanik andnud nõusoleku alluda sundtäitmisele ning mis on sõlmitud enne avaldaja ja võlgniku vahel abielu sõlmimist. Avaldaja on ise esile toonud, et võlgnik omandas kõnealused korteriomandid olukorras, kui ta ei olnud veel avaldajaga abielus. PKS § 27 lg 2 p 2 järgi ühe abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist. Realiseeritav hüpoteek on seega seatud võlgniku ainuomandis olevatele kinnisasjadele ning nende kinnisasjade puhul on tegemist selgelt võlgniku lahusvaraga. Veelgi enam, avaldaja on lepingu sõlmimisel võlgniku esindajana ise lepingus kinnitanud, et võlgnik ei ole abielus ning lepingu ese ei moodusta ühisvara. Kuigi 07.04.2006 tehingu sõlmimisel osales avaldaja võlgniku esindajana, ei muuda võlgniku ja tema esindaja hilisem abiellumine ühe abikaasa lahusvara abikaasade ühisvaraks. Avaldaja ei ole esitanud ka muid asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et nimetatud kinnisasjad kuuluksid avaldaja ja võlgniku

ühisvara hulka. Väär on arusaam, mille kohaselt muutub ühe abikaasa lahusvara perekonnaseaduse muutumise tagajärjel abikaasade ühisvaraks. Sellisel väitel puudub õiguslik alus.

9.Ka ei ole asjakohane avaldaja viide PKS § 271 lg 2, mille kohaselt abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada või kohustuda käsutama abikaasa lahusvaraks olevat perekonna eluasemena kasutatavat või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte. Nimetatud säte piirab kinnisaja omanikuks oleva abikaasa õigust käsutada perekonna eluasemena kasutatavat eluruumi teise abikaasa nõusolekuta, kuid ei anna teisele abikaasale sundtäitmist takistavat õigust. Käesoleval juhul käsutas kinnisasju kohtutäitur, mitte abikaasa, kelle lahusvaras nimetatud kinnisasjad olid.
10.Avaldaja viitab muu hulgas, et kohtutäitur rikkus TMS § 217 lg 3 sätestatud kohustust vaadata kaebus läbi menetlusosaliste osavõtul ja lõikes 4 sätestatud kohustust teatada menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aeg. Samuti tugines avaldaja kohtule esitatud avalduses asjaolule, et avaldaja ja võlgnik sõlmisid 20.01.2011 laenulepingu 06-048547 lisa, millega sai avaldaja kaaslaenusaajaks. Sellistele väidetele ei ole avaldaja kohtutäiturile 27.07.2016 esitatud kaebuses tuginenud ning kohtutäitur ei ole selliste väidete osas otsustust teinud. Seega ei kuulu avaldus menetlemisele ka põhjusel, et avaldaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (TMS § 218 lg 1). Kohus saab avaldaja kaebuse läbi vaadata üksnes kohtutäiturile esitatud kaebusest lähtudes ning analüüsides seda, kas kohtutäitur on avaldaja kaebuse õigesti lahendanud.
11.Kuivõrd avaldaja on kinnisasjade ostmiseks võetud laenulepingu pooleks, on tal igal hetkel olemas võimalus kaaluda lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Lisaks ei takista täitemenetluse osaliseks mitteolemine avaldaja võimalusi oma õiguste kaitseks. TMS § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Seega, kui avaldaja jätkuvalt leiab, et tal on kinnisasja suhtes sundtäitmist takistav abielulistest suhetest tulenev omandiõigus, siis on avaldajal võimalik esitada kohtule TMS §-s 222 sätestatud hagi.
12.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd avaldus on selgelt perspektiivitu, ei lahenda kohus avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust. Määruskaebus
14.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest. Avaldaja ei vaidlusta määrust esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas.
15.Nähtuvalt täitedokumendist, sellele lisatud võlaõiguslikest lepingutest ning lepingu ülesütlemisavaldustest on avaldaja võlgniku abikaasa ja sissenõudja ees kohustatud isik, mis teeb avaldajast täitemenetlusosalise TMS § 5 mõttes. Avaldajat kui võlgniku abikaasat ei ole täitemenetluse alustamisest ja ühisvara koosseisu kuuluva kinnisasja arestimisest ning enampakkumise väljakuulutamisest seaduses ettenähtud korras informeeritud. Sellega on kohtutäitur oluliselt rikkunud seaduses sätestatud korda täitemenetlusosaliste teavitamisest, mis omakorda on kaasa toonud avaldaja õiguste rikkumise. Avaldajal oleks olnud õigus

osaleda täitemenetluses täitemenetlusosalisena ka juhul, kui tema ja võlgnik ei oleks abielus, sest kohustus, mida täidetakse on ühine. Seda enam, et selles osas on laenulepingu (p 4.11) järgi kohustatud isikud kokku leppinud ka panga kui sissenõudjaga.

16.Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et avaldaja ei ole osade maakohtule esitatud väidete osas kinni pidanud asja kohtuvälise lahendamise kohustuslikust korrast. Kaebuses kohtutäiturile on avaldaja avaldanud, et samuti nähtuvad võlgniku abikaasa õigused ja kohustused osaleda täitemenetluses 20.01.2011 sõlmitud laenulepingu nr 06-048547-EL lisast (vt p 4.11); nii on 20.01.2011 laenulepingu lisa p-s 4.11 märgitud, et laenusaajad (st nii laenusaaja 1 kui ka laenusaaja 2) kohustuvad mõlemad alluma kohesele sundtäitmisele laenulepingu lisast ja laenulepingu tüüptingimustest tulenevate nõuete täitmiseks. Samuti on maakohus, tuginedes asjaolule, et avaldaja ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses nimetatud asjaolusid esitanud, jätnud põhjendamatult lahendamata ka avaldaja väited kohtutäituri poolt TMS § 217 lg 3 ja 4 rikkumise kohta.
17.Maakohus on ekslikult leidnud, et avaldaja saab kaitsta oma õigusi TMS § 222 sätestatud hagi esitamisega. Kohtu poolt esitatud viisil õiguste kaitsmine oleks olnud võimalik üksnes kuni enampakkumise toimumiseni. Aga avaldaja sai oma õiguste rikkumisest teada alles hiljem. Edasine menetluse käik
18.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Maakohus on analüüsinud avaldaja väiteid seoses võlgniku abikaasaks olemise ja sellest tulenevate õiguste ja kohustuste osas seoses võlgnikust abikaasa vara suhtes läbiviidava täitemenetlusega ning jõudnud põhjendatult järeldusele, et kuivõrd kinnisvara, millele vaidlusaluses täitemenetluses täitmine on pööratud, on võlgniku lahusvara, siis läbiviidav täitemenetlus võlgniku abikaasa õigusi ei puuduta. Asjaolu, et avaldaja on sissenõudja ees kohustatud isikuks, ei anna alust asuda seisukohale, et avaldaja on kaaslaenajana käsitatav TMS § 5 lg 1 tulenevalt täitemenetluse osalisena, kuivõrd võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus ei puuduta kaaslaenajaks oleva isiku õigusi.
21.PKS § 271 ei anna teisele abikaasale abikaasa lahusvara suhtes läbiviidatavat sundtäitmist takistavat õigust. Asjaolu, et ühele abikaasale kuuluv kinnisasi võib olla perekonna eluase, võib mõjutada küll tehingut, mida teeb abikaasa ise oma lahusvara käsutades (PKS § 271 lg 5 tulenevalt on tehing tühine), kuid ei too kaasa kohtutäituri poolt sundtäitmisel selle vara realiseerimistehingu tühisust, kuna TMS § 160 lg 2 järgi ei ole õiguste kustutamise kande tegemiseks vaja kustutatavate õiguste omajate nõusolekut kinnistusraamatuseaduse § 341 mõttes. Seega, kui kohtutäitur saab võlgniku lahusvaraks olevat kinnisasja realiseerida täitemenetluses omaniku nõusolekuta, siis seda enam ei ole selleks vaja kinnisasja omaniku abikaasa nõusolekut.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-15 punktis 24 leidnud, et kohtud ei kaasanud põhjendatult menetlusosalisena väidetavalt ühisomanikuks olevat võlgniku abikaasat võlgniku TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse menetlemisse. Viidatud lahendi punktidest 15-24 järeldub, et võlgniku abikaasa ei ole täitemenetluse osaline isegi siis, kui täitemenetluses on arestitud ja realiseeritakse abikaasade ühisvarasse kuuluvat kinnisasja, kuna seadus näeb võlgniku abikaasale ette teised õiguskaitsevahendid (nt hagi vara arestist vabastamiseks). Seda enam ei ole alust käsitada täitemenetluse osalisena TMS § 217 alusel esitatavas kaebemenetluses võlgniku abikaasat, kes ei ole realiseeritava vara omanik. Seetõttu ei pea kohtutäitur seaduse järgi teda ka teavitama kavandatavatest täitetoimingutest ja tal ei ole ka õigust esitada TMS § 217 lg 1 alusel kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale.

22.Iseenesest põhjendatud on ringkonnakohtu arvates avaldaja määruskaebuses esitatud väide, et maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et avaldaja ei ole osade maakohtule esitatud väidete osas kinni pidanud asja kohtuvälise lahendamise kohustuslikust korrast (TMS § 218 lg 1). Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuse põhjendustes tuginenud ka 20.01.2011 sõlmitud laenulepingu nr 06-048547-EL lisale, mistõttu ei ole maakohtu seisukoht avaldaja poolt TMS § 218 rikkumise osas põhjendatud. Samas ei tulene ringkonnakohtu arvates nimetatud lepingu lisast asjaolusid, mis annaks avaldajale õiguse nõuda enda kaasamist menetlusosalisena võlgniku suhtes läbiviidavasse täitemenetlusse. Samuti on maakohus ringkonnakohtu arvates põhjendamatult avaldajale ette heitnud TMS § 217 lg 3 ja 4 rikkumisele tuginemist alles maakohtule esitatud kaebuses. Kuivõrd väidetav kohtutäituripoolne TMS § 217 lg 3 ja 4 rikkumine toimus alles avaldaja kaebuse menetlemisel, siis ei olnud avaldajal kohtutäiturile esitatud kaebuses võimalik nimetatud asjaolusid esitada. Samas leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud sätete rikkumist kohtutäituri poolt avaldaja kaebuse menetlemisel ei esinenud. Kuivõrd kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse läbi vaatamata, mitte ei lahendanud seda sisuliselt, siis ei pidanud kohtutäitur menetlusosalisi ka kaebuse läbivaatamise ajast teavitama ega tagama menetlusosalistele sellest osavõtu võimalust. Asjaolu, et kohtutäitur esitas oma otsuses ka põhjendusi, ei muuda asja läbi vaatamata jätmise otsust sisuliseks lahendiks.
23.Avaldaja väitel on maakohus ekslikult leidnud, et avaldaja saab kaitsta oma õigusi muu õiguskaitse vahendiga kohtus, kuna käesolevas asjas on kinnisasi enampakkumisel müüdud. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja on valesti aru saanud maakohtu vastavast põhjendusest. Maakohtu seisukohta tuleb ringkonnakohtu arvates tõlgendada üksnes kui üldist selgitust täitemenetluse osaliseks mitteoleva isiku õiguskaitsevahenditest.
24.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja