Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

2(5)

esindaja kinnitusel on ta kätte saanud töötaja elektronkirja, kuid selle kustutanud sisuga tutvumata. Kostja ei ole TLS § 105 lg 1 sätestatud korras kohtusse või töövaidluskomisjoni poole pöördunud ja töötajapoolne erakorraline töölepingu ülesütlemine on kehtiv.

Pärnu Maakohtus 23.02.2016 töövaidluse läbivaatamist

3(5)

4(5)

kogu töötatud aja vältel hagejale puhkusetasu (sealhulgas kasutatud puhkuse eest) ei maksnud. Seda tõendab väljavõte hageja pangakontolt (tl 14). TLS § 70 lg 1 järgi on hagejal õigus puhkusetasule kasutatud puhkusepäevade eest ja TLS § 71 kohaselt on hagejal õigus aegumata kasutamata puhkuse hüvitamisele. Hageja arvestuse kohaselt ajavahemikus 22.07.2014 kuni 31.12.2014 on hagejal õigus puhkusehüvitisele 15,63 kalendripäeva eest. Tema kuue kuu keskmine päevatasu sel perioodil moodustas 12,43 eurot ja TLS § 71 järgne puhkusehüvitis on 194,28 eurot ( 15,63⃰ 12,43). Ajavahemikus 01.01.2015 kuni 10.11.2015on hagejale hüvitamata puhkusetasu 30,01 kalendripäeva eest 407,63 eurot (407,49/30 ⃰ 30,01). Kostja omapoolset arvestusi ei esitanud. Ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve arvestades jätab kohus hüvitise suurus muutmata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 1222,47 eurot ja puhkusehüvitise kokku 601,91 eurot.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.