N.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.04.2026 otsuse nr 12508260041-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks anda kaebajale rahvusvaheline kaitse ja elamisluba või alternatiivselt säilitada kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba, tehes tema elamisloale märge rahvusvahelise kaitse saamise kohta
Menetlusosalised
Kaebaja – N.U , seaduslikud esindajad L.N ja M.A , esindajad Uljana Ponomarjova ja Nora Kurik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.06.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
N.U määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tagastada N.U-le lehekülgedel 241-243.
koos määruskaebusega esitatud tõendid digitaalse toimiku
2.Jätta N.U määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.06.2026 määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-26-1127 muutmata.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.N.U (kaebaja) sündis xxx Eesti Vabariigis. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 17.05.2024 otsusega nr 1068408432/PE kaebajale välismaalaste seaduse (VMS) § 230 alusel pikaajalise elaniku elamisloa.
3-26-1127
2.Kaebaja esitas 26.08.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse. Kaebaja soovis rahvusvahelist kaitset, kuna Valgevene võimud kiusavad taga tema vanemaid.
3.PPA luges 06.04.2026 otsusega nr 12508260041-1 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt kaebaja taotluse põhjendamatuks ning tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. Otsuses leiti, et taotleja puhul esineb VRKS § 22 lg 1 p-s 2 sätestatud pagulasstaatust välistav asjaolu – taotleja on Eesti alaline elanik. Seega ei kvalifitseeru ta rahvusvahelise kaitse saajaks.
4.Kaebaja esitas 16.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus PPA 06.04.2026 otsus nr 12508260041-1 tühistada ning kohustada PPA-d andma kaebajale rahvusvaheline kaitse ja elamisluba või alternatiivselt säilitada kaebaja pikaajalise elaniku elamisluba, tehes tema elamisloale märge rahvusvahelise kaitse saamise kohta.
5.Kaebaja palus 05.06.2026 esialgse õiguskaitse taotluses kohustada PPA-d väljastama kohtumenetluse ajaks kaebajale reisidokument. Taotluse kohaselt on kaebaja vanematele pagulasseisundist tulenevalt tagatud pagulase reisidokumendi saamise õigus kogu rahvusvahelise kaitse kehtivuse ajaks. Kaebajal tulenevalt PPA 06.04.2026 otsusest seda õigust ei ole. Tema Valgevene pass on juba aegunud. Kaebajale on reisidokument vajalik liikumiseks vabalt Eestist välja ja tagasi. Seda nii kooli õppekavas ja tegemistes osalemiseks, perega koos olemiseks ja reisil käimiseks, kui valmisolekuks lahkuma vajadusel Eestist kiireloomuliselt. Kuna kohtumenetluse kestus ei ole teada, võib kaebaja olla reisidokumendita potentsiaalselt aastaid. Selle vältel puuduks kaebajal võimalus osaleda perereisidel, mis on oluline osa pere igapäevaelust ja lapse kasvamisest. Perel oli ka selleks suveks planeeritud reis Prantsusmaale, mis jääb ära reisidokumendi puudumise tõttu. Reisidokumendi puudumine kahjustab otseselt kaebaja haridusteed. Kaebaja kool ehk Tallinna Euroopa Kool võimaldab mitmekeelset rahvusvahelist haridust ja kooli programm hõlmab regulaarseid reise välismaale. Näiteks on 16.06.2026˗17.06.2026 kaebaja klassil plaanis väljasõit Helsingisse, millest kaebaja peab jääma kõrvale. Vanemad on juba reisi eest tasunud, kuid on teadlikud, et osalemine hetkel menetluse seisu tõttu võimalik ei ole. Kõige olulisem reis sellel aastal, milleks kaebaja teeb juba praegu õpetajatega ettevalmistusi, on reis Brüsselisse 2026. a sügisel. Kaebaja on aktiivselt osalenud erinevatel hariduslikel võistlustel ning Brüsselis toimuval olümpiaadil peaks kaebaja esindama oma kooli. Lisaks olümpiaadile toimuks reisil ka Euroopa Liidu asutuste külastused. Reisidokumendi puudumise tõttu reisist kõrvalejäämine kahjustaks kaebaja haridusteed ja mõjuks talle halvasti emotsionaalselt.
6.Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2026 määruse resolutsiooni p-ga 1 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal puudub reisidokument, kuna kaebaja Valgevene väljastatud reisidokument on aegunud. Kaebajale on väljastatud VMS § 230 alusel pikaajalise elaniku elamisluba. VRKS § 22 lg 1 p 2 sätestab, et välismaalast ei tunnustata pagulasena, kui ta on Eesti alaline elanik. Seega puudub praegusel ajal õiguslik alus kaebaja taotluse rahuldamiseks. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 31 lg 1 sätestab, et pagulase reisidokument antakse välismaalasele, kellel on VRKS § 38 lg-s 1 nimetatud elamisluba. Kaebaja nimetatud sättes toodud tingimustele ei vasta. ITDS § 27 lg 1 kohaselt antakse välismaalase pass välja välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba või elamisõigus Eestis, ning kui on tõendatud, et välismaalasel puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada. PPA kinnitusel ei ole kaebaja vastavat taotlust välismaalase passi saamiseks esitanud, mistõttu ei saa kohus ka vastavat kohustust PPA-le panna (vt riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Kaebuse eduväljavaated on vähesed, kuna pikaajalise elaniku elamisluba on seaduslik takistus talle 2(5)
3-26-1127 rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kohus selgitas kaebajale istungil, et kaebaja peaks praeguses olukorras taotlema ITDS alusel välismaalase passi ning PPA-lt talle ITDS § 27 lg 4 sätestatud erandi kohaldamist, mille kohaselt PPA kohtleks teda kui varjupaigataotlejat ning ei nõuaks talt enne Eestist välismaalase passi saamist Valgevene poole pöördumist. Sellise erandi tegemise võimatuse korral on PPA omalt poolt kohustatud andma sisendi ITDS muutmiseks selliselt, et kaebajaga analoogses olukorras isikutele oleks tagatud reisidokumendi olemasolu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja palub 25.06.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.06.2026 määruse resolutsiooni p 1 ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Ilma kuni 11.06.2026 kehtinud VRKS § 22 lg 1 p 2 piiranguta oleks kaebajal materiaalõiguslik alus pagulase reisidokumendi saamiseks. Alternatiivselt palub kaebaja hinnata kaebaja õigust saada erandkorras menetluse ajaks muu reisidokument. Kaebajal puudub ITDS kohaselt õigus saada mis tahes muud reisdokumenti. Kaebaja ei nõustu halduskohtu määruses ITDS § 27 lg 4 kohta tehtud järeldusega, sest kaebaja pole täiendava kaitse saaja. Dokumendi saamine saaks toimuda ainult erandkorras. Halduskohus on haldusasja menetluse peatanud, et välja selgitada, kas PPA annaks kaebajale erandkorras välismaalase passi. Kaebajal peab olema õigus saada pagulase reisidokument sarnaselt oma vanematega. Reisidokumendi saamise materiaalõiguslikuks aluseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 ja ÜRO pagulasseisundi konventsiooni art-d 27 ja 28. PPA tuvastas vaidlustatud otsuse tegemisel, et juhindudes VRKS § 46 lg-st 2 tuleks kaebajat tunnustada pagulasena sarnaselt tema vanematele. ITDS § 31 lg 1 ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajal kehtinud VRKS § 22 lg 1 p 2 piiravad pikaajalise elaniku elamisloa saanud pagulase õigust saada pagulase reisidokument. See on vastuolus PS §-ga 3. Reisidokumendi puudumine pärsib alaealise lapse arengut ega ole tema huvidega kooskõlas. Sobivaks lahenduseks oleks pagulase reisidokumendi, välismaalase passi või muu lahenduse võimaldamine esialgse õiguskaitse määruse alusel. PPA on esitanud 25.06.2026 vastuse kaebaja selgitustaotlusele, milles viitas, et kaebajale dokumendi andmisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest. Kaebaja on valmis taotlema PPA-lt pagulase reisidokumenti või välismaalase passi, kui on arusaadav, millisel õiguslikul alusel seda tehakse ja võimalik veenduda, et see õigus säilib tal võrreldavalt pagulase reisidokumendi saamise õigusega. Pagulase reisidokument erineb märkimisväärselt välismaalase reisidokumendist. Pagulase reisidokumendis on selgelt markeeritud, et see on välja antud 1951. a konventsiooni alusel ning sellega saab igal juhul Eestisse tagasi pöörduda. See tähendab seda, et muu riik, kus ta peaks viibima, ei tohi teda saata Valgevenesse. Välismaalase reisidokument sellist kaitset ei paku.
8.PPA palub 02.07.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta oluliselt raskendatud või võimatu. Asjaoludest ei ilmne, et kaebajal esineks kohtumenetluse ajal vältimatu vajadus reisida. Koolireisist ilmajäämist ning perereisi edasilükkumist ei saa pidada kaebaja õigusi raskelt või pöördumatult kahjustavateks asjaoludeks. Samuti väljub taotletav esialgse õiguskaitse abinõu kaebuse esemest. PPA andmetel ei ole kaebaja seni esitanud taotlust reisidokumendi väljastamiseks. Nagu PPA 25.06.2026 vastuses kaebaja selgitustaotlusele tähelepanu juhtis, ei anna PPA väljaspool menetlust eelnevaid õiguslikke hinnanguid ega prognoose selle kohta, kas tulevikus esitatav taotlus võiks kuuluda rahuldamisele või mitte. 3(5)
3-26-1127
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja esitas koos määruskaebusega toimiku materjalide juurde võtmiseks 10.06.2026 selgitustaotluse PPA-le ning PPA 25.06.2026 vastuse sellele. Ringkonnakohus jätab need tõendid asja materjalide juurde võtmata, sest praeguse määruskaebuse lahendamine neist ei sõltu (HKMS § 62 lg 2).
10.HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
11.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20349, p 12). Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
12.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras PPA kohustamist väljastada kaebajale pagulase reisidokument või erandkorras mõni muu reisidokument (välismaalase pass, ajutine reisidokument). Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et reisidokumendita puudub tal võimalus osaleda perereisidel ning kooliprogrammi raames korraldatavatel reisidel, samuti puudub reisidokumendita võimalus lahkuda Eestist kiireloomuliselt (nt kui Eestis ilmneb julgeolekuriis). Kaebajal puudub hetkel reisidokument. Tema Valgevene väljastatud reisidokument on aegunud. Seega saab esialgse õiguskaitse vajadust möönda.
13.Kaebaja on praeguses asjas vaidlustanud PPA 06.04.2026 otsuse nr 12508260041-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse VRKS § 20 lg 2 alusel tagasilükkamise kohta. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kaebajale PPA 17.05.2024 otsusega nr 1068408432/PE väljastatud VMS § 230 alusel pikaajalise elaniku elamisluba. Seega on kaebaja alates 17.05.2024 Eesti Vabariigi pikaajaline elanik. VMS § 5 järgi on Eesti alaline elanik Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. VMS § 230 kohaselt on pikaajalise elaniku elamisluba tähtajatu. Rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajal kehtinud VRKS § 22 lg 1 p 2 sätestas, et välismaalast ei tunnustata pagulasena, kui ta on Eesti alaline elanik. Kuna kaebajal on pikaajalise elaniku elamisluba, esineb seaduslik takistus talle rahvusvahelise kaitse andmiseks. Seetõttu puudub kaebusel usutav eduväljavaade. ITDS § 31 lg 1 kohaselt antakse pagulase reisidokument Eestis pagulasstaatust omavale välismaalasele. Kuna PPA 06.04.2026 otsusega on tuvastatud kaebaja pagulasena tunnustamist välistav asjaolu (VRKS § 22 lg 1 p 2), ei vasta kaebaja pagulase reisidokumendi väljastamise tingimustele. Eeltoodud põhjustel jättis halduskohus õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
14.Esialgse õiguskaitse lubatavuse üheks eelduseks on, esitatud taotlus on lubatav põhivaidluse esemest tulenevalt. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. ITDS alusel välismaalase passi või ajutise reisidokumendi väljastamiseks kohustamine väljub praeguse kaebuse esemest. Siinses asjas on vaidluse all PPA 06.04.2026 otsuse nr 12508260041-1, 4(5)
3-26-1127 millega lükati tagasi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus, kuna kaebaja ei kvalifitseeru pagulasena, õiguspärasus. Vaidlustatud ei ole PPA otsust kaebajale välismaalase passi väljastamisest keeldumise kohta. Sellist otsust ei ole PPA kaebaja osas teinud. PPA kinnitas määruskaebuse vastuses, et kaebaja ei ole seni esitanud ITDS alusel taotlust välismaalase passi või ajutise reisidokumendi saamiseks. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus selles küsimuses ennatlik.
15.Halduskohus on kaebajale asjakohaselt selgitanud, et kujunenud olukorras tuleks kaebajal esitada PPA-le taotlus ITDS alusel välismaalase passi saamiseks. Keelduva otsuse korral on kaebajal õigus see vaidlustada, taotledes ühtlasi reisidokumendi andmiseks kohustamist esialgse õiguskaitse korras.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.06.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.