Hageja: X (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood XXX) Kostja: Y (isikukood XXX)
Ärakuulamine
20.01.2026 toimunud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X hagi Y vastu elatise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Yilt (isikukood XXX) igakuine elatis Xi (isikukood XXX) kasuks alates 23.10.2024 summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot) + 3% brutokuupalgast (54,96 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eur)), mis muutub iga aasta
1.aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis tuleb tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx. a.
3.Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma väljamõistetud elatise C pangakontole. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
4.Jätta rahuldamata hageja elatisvõla nõue kostja vastu summas 4635 (neli tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot.
5.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi asjaolud ja nõue
1.X esitas Harju Maakohtule 23.10.2024 hagi Y vastu elatise nõudes. Asjaolude kohaselt lapse isa veedab lapsega vaid mõned tunnid nädalas, mistõttu lasub kogu igapäevane hooldus- ja kasvatuskoormus täielikult lapse ema kanda. Isa ei ole panustanud lapse ülalpidamisse ega tasunud lapse igapäevaste vajaduste eest, sealhulgas toidu, riiete, tervishoiu ja teiste vältimatute kulude katmiseks.
2.Kohus jättis hagi käiguta 19.11.2024 ja andis hagejale tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leidis, et hagejal oleks mõistlik esitada uus hagiavalduste terviktekst, kus on kohtu osundatud hagiavalduse puudused kõrvaldatud.
3.Hageja esitas 24.11.2024 lapse igakuise keskmise kulude nimekirja. Igakuised kulud lapsele on 1175 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse 2610 eurot (6 kuu eest) ehk 435 eurot kuus. Lapsetoetus 80 eurot laekub lapse emale. Edaspidise elatise palub hageja kostjalt välja mõista 435 eurot kuus.
4.26.01.2026 hageja täiendas hagiavaldust, esitas lõpliku kulunimekirja ja lisas juurde tõendid. Kostja vastus
5.Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja leiab, et hagi on esitatud alusetult ja põhineb täiesti eksitatavatel väidetel. Hagi alusena toob hageja seaduslik esindaja välja, et „isa veedab lapsega mõned tunnid nädalas, mille tõttu langeb kogu igapäevane hooldus ja kasvatamise koormus täielikult hageja seaduslikule esindajale. Isa ei paku rahalist toetust, et katta lapse igapäevased kuulutused ja vajadused, sealhulgas toit, riided, tervisehoid ja muud vältimatud kulud“. See aga ei vasta tõele. Kostja elab koos hagejaga aadressil xxx. Asjaolu, et lapse isa teeb tööd, et hankida hagejale ülalpidamist, ei saa käsitleda rahalise toetuse mitte andmisena. Samuti on põhjendamatu hageja seadusliku esindaja väide, et isa veedab lapsega mõned tunnid nädalas. Vaidlust ei ole
selles, et hageja X on kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine alaealine laps, kelle suhtes on mõlemal vanemal võrdne perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.
6.Hageja ja kostja elavad samal aadressil xxx. Nimetatud elukohaks on mõlemale lapsevanemale 50/50 kuuluv korter. Hageja seaduslik esindaja küll esitas hagiavalduse lisana eluasemelaenu lepingu maksegraafiku, kuid jättis millegipärast mainimata, et laenuvõtjateks on samuti mõlemad lapsevanemad. Kuigi laenumakseid võtab pank lapse ema kontolt, kostja igakuiselt kannab hageja seaduslikule esindajale 1⁄2 laenumaksete summast millele lisandub ka 1⁄2 kommunaalkuludest (pangakonto väljavõte, dtl 81). Igakuiselt lapse emale laekuv summa on 450,00 eurot. Seega on kostja kohustus hageja ülalpidamisel eluaseme kulude (s.o kodulaen ja kommunaalkulud) osas on täidetud täies ulatuses.
7.Kostja vaidleb ka vastu hageja seadusliku esindaja etteheidele, et isa ei kata lapse igapäevased kuulutused ja vajadused, sealhulgas toit, riided, tervisehoid ja muud vältimatud kulud. Nagu tavalises peres kombeks on, käivad nii lapse isa kui ka ema poes ja ostavad sööki. Loomulikult ei säilitata igapäevaste toiduostudest tšekke, kuid olukorras, kus laps elab koos vanemaga on toidu vahetu ostmine kostja poolt on iseenesest mõistetav.
8.Samuti võib kohus kostja pangakonto väljavõttest näha, et lisaks laenu ja kommunaalkulude ülekannetele, teeb kostja lapse emale ka muid ülekandeid, mis on seotud nii lapse riiete ostudega (nt 07.10.2024, 30.11.2024 ülekanded summas 190,00 eurot), huviringidega seotud maksed (s.o 01.07.2024 – joonistamine – 96,00 eurot), kui ka muude kuludega nagu sünnipäev, meelelahutus jm. seotud ülekanded (03.08.2024 – 35,00 eurot; 18.10.2024 – 160 eurot; 18.11.2024 – 100,00 eurot; 17.12.2024 – 60,00 eurot. Kokku 355,00 eurot). Siinkohal märgib kostja, et käesoleval ajal ei ole lapsel nii palju huviringe, nagu lapse ema väidab. Laps küll käis sügisel üks kuu vehklemistrennil, kuid loobus sellest. Joonistusringil ei käi laps alates novembrist 2024.
9.Lisaks eeltoodule kannab lapse isa ka kulud lapsele vahetult. Kostja toob kohtule tema käsutuses olevaid tõendeid. Näiteks tasus kostja 08.09.2024 hageja teatri huviringi arve summas 59,61 eurot (dtl 82) ja ostis lapsele uue telefoni jaanuaris 2025 Tele2 esindusest 119,00 euro eest (dtl 83). Tegelikult lapse isa osaleb lapse ülalpidamises vahetult palju rohkem (kulud koolitarvetele, kingitused, riided, meelelahutus jm.), kuid dokumentaalseid tõendeid selle kohta kostjal esitada ei ole võimalik, kuna kostja ei saanudki arvata, et lapse emal tekkib mõte pöörduda lapse nimel kohtusse. Kostja leiab, et reisikulud (s.o hotellide broneerimised ja lennupiletid) ei vasta seadusandja mõeldud elatise eesmärkidele.
10.Kostja on seisukohal, et tema ei ole oma ülalpidamiskohustust lapse X ees rikkunud, mille tõttu on hageja elatise võlgnevuse nõue kostja vastu on alusetu. Kohtu põhjendused
11.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13.Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et hageja isa on Y ja ema on C. Selles osas pooltel vaidlus puudub.
14.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
16.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult.
17.Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist
elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
18.Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär.
19.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).
20.Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise 435 eurot kuus (dtl 112). Hageja ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus on 1592 eurot: toidukulu 200 eur; korteri üürikulu 800 eur; kommunaalmaksed 165 eur; elekter 40 eur; riided ja jalatsid 200 eur; bensiinikulu 100 eur; hügieenitarbed ja ravimid 20 eur; telefonikulu 8 eur; huviringid 59 eur.
21.Kohtu hinnangul on korteri üürikulu 800 eurot põhjendamata ja tõendamata. Kohtuistungil antud ema ütluste kohaselt elab ema koos lapsega aadressil xxx xx, korteris nr xx. Nimetatud korteris elab ema koos lapsega kahekesi alates 12.02.2025. Vastuseks kostja väitele, et korter on ka kostja elukoht, selgitab kohus, et isegi kui kohustatud vanem elab lapsega samas korteris, siis ainuüksi ühine elukoht ei tähenda veel lapse ülalpidamist. Lapse kuludeks on märgitud mh üürikulu, kuid ema sõnul tegemist ei ole üürikorteriga, vaid see on laenuga ostetud ning kuulub lapsevanemate omandisse. Kostja on tõendina esitanud Tallinna notar T. Sepa juures 24.05.2021 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu (dtl 73). Omandi kohta on tehtud kinnistusraamatusse kanne C 1⁄2 ja Y 1⁄2 mõttelises osas (dtl 79). Kohus märgib, et omanik ei saa üldjuhul iseendale üüri maksta, sest üürisuhe eeldab kahe erineva isiku olemasolu: üürileandjat ja üürnikku. Nimetatud korter on kaasomandis ja lapse ema omab ainult osa korterist, ja kui teine kaasomanik annab oma osa talle kasutamiseks tasu eest, siis võib seda pidada üürilaadseks suhteks. Sellist olukorda ei ole kumbki pool oma vastustes välja toonud. Üürilepingut hageja ei ole kohtule esitanud. Ema selgitus, et ta kavatseb tulevikus korterit üürida, ei anna alust seda kulu praegu elatisena arvestada. Elatis saab tugineda ainult reaalselt toimuvale üürikulule, mida hageja ei ole tõendanud. Seega üürikulu ei saa kohus lapse elatisena arvestada.
22.Kostja leiab, et tema kohustus hageja ülalpidamisel eluaseme kulude (s.o kodulaen ja kommunaalkulud) osas on täidetud täies ulatuses. Kuigi laenumakseid võtab pank lapse ema kontolt, siis kostja igakuiselt kannab hageja seaduslikule esindajale 1⁄2 laenumaksete summast, millele lisandub ka 1⁄2 kommunaalkuludest. Kostja on esitanud enda pangakonto väljavõtte, mille kohaselt igakuiselt lapse emale laekuv summa on 450,00 eurot (dtl 81).
23.Seoses kodulaenuga selgitas kohus 20.01.2026 toimunud kohtuistungil, et laenulepingu pooleks ei ole laps ja seega ei saa laenulepingu makseid elatisena arvestada. Riigikohus on 16.10.2013.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 leidnud, et lahuselav vanem ei pea elatist makstes kinni maksma lapsega kooselava vanema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenu makseid ega laenukindlustusmakseid. Seega ei saa elatise koosseisus üldjuhul nõuda teiselt vanemalt laenumaksete ega laenukindlustusmaksete hüvitamist.../Samas aga selgitas kõrgeim kohus, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada./ .../Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust/.
24.Kohus selgitas 20.01.2026 ärakuulamisel, et tšekkidel, millel ei ole lapse nime, ei saa automaatselt tõendada, et kulu on seotud lapsega. Kohtud on praktikas rõhutanud, et elatise suurendamise või lisakulude tõendamisel peab olema selge seos lapse vajadustega. Kui tšekk on anonüümne (nt toidupoe ostukorv), ei ole võimalik kindlalt tuvastada, et see kulu on tehtud lapse tarbeks. Lapse ema oste (dtl 5-6, 10-15, 17-19, 27-31) ei saa seostada hageja kuludega. Miinimumelatis on seadusandja poolt kehtestatud summa, mis eelduslikult katab lapse põhilised ja vältimatud esmavajadused (toit, riided, eluasemega seotud kulud, haridus ja tervishoid). Seetõttu ei pea miinimumelatise ulatuses lapse konkreetseid kulusid üksikasjalikult tõendama. Miinimumist suurema elatise nõudmisel tuleb aga tõendada, et lapse tegelikud ja põhjendatud vajadused on seaduses sätestatud miinimumist kõrgemad.
25.Kuna hageja kulud on osaliselt tõendamata, siis lähtub kohus kohtupraktikast, et hageja ülalpidamiseks kulub arvestades vanemate võrdset kohustust kahekordne elatise miinimummäär (Riigikohtu 09.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-7-05, p 20), alates 01.04.2024 on elatis 287,72 eurot, alates 01.04.2025 on 301,74 eurot.
26.Erandina saab miinimumist väiksema elatise PKS § 102 lg 2 järgi välja mõista mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama kostja. Miinimumist väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Käesolevas asjas kostja ei taotle miinimumelatise vähendamist, mistõttu ei kohaldu PKS § 102 lg 2.
27.Kostja palub elatise võla nõudel arvestada, et lapse isa kannab kulud lapsele vahetult. PKS § 101 lg 6 alusel saab kohus vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis märgitud ulatuses (RKTKo 29.10.2025, 2-2116454/58, p 16). Ema ütluste kohaselt kohtub laps isaga üks kord kuus tund aega ja kehtivat suhtluskorda kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks alust.
28.Kohtu hinnangul kostja poolt tasutud üksikute kulude kandmine (koolitarvetele, kingitused, riided, meelelahutus jm) ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohtu ette pole toodud asjaolu, et hagejal on vahelduv elukoht, või et hageja viibiks kostja juures olulise osa ajast, mis Riigikohtu praktika kohaselt tingiks vahetu ülalpidamise arvestamise lapsest lahus elava vanema poolt. Kuivõrd laps elab emaga, siis kannab lapse ema suurema osa lapse kuludest. Vastupidisel juhul ei oleks hageja sunnitud pöörduma elatise nõudega kohtu poole.
29.Kohus selgitab, et lapse kasvatamiseks tehtavad suuremad ja kallimad ühekordsed ostud (nt mobiiltelefoni ost) tuleb vanematel enne ostu sooritamist omavahel läbi rääkida: kas ost on lapsele vajalik ning millises ulatuses on kumbki vanem valmis sellesse panustama. Elatise eesmärk ei ole tekitada olukordi, kus üks vanem teeb kalli ostu ja seab seejärel teise vanema fakti ette, nõudes kulude hilisemat hüvitamist. Selline praktika ei tagaks teisele vanemale ülevaadet raha mõistlikust ja põhjendatud kasutamisest ega oleks kooskõlas lapse huvidega. Vanem võib vabatahtlikult lapse jaoks raha kõrvale panna ja teha täiendavaid kulutusi, kuid see ei anna automaatselt alust nende kulude hilisemaks väljamõistmiseks.
30.PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja ema on kinnitanud, et lapsetoetus laekub tema pangakontole. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest.
31.Kuna kohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud enda kulusid hagis küsitud ulatuses, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 287,72 eurot (baassumma (272,76 eurot) + 3% brutokuupalgast (54,96 eurot) - 50% lapsetoetusest (40 eurot), mis muutub iga aasta
1.aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
32.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus PKS § 108 alusel. Hageja on teinud arvutused (dtl 112): igakuine elatis 435 eurot, millest on maha võetud laenumaksed 126 eurot, seega elatisvõlg on 309 eurot ühes kuus. Elatise võlgnevuse 15 kuu eest on
summas 4635 eurot (15 k x 309 eur).
29.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).
30.Kohus leiab, et elatise võla nõue tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda alljärgnevalt. Hagi on kohtusse esitatud 23.10.2024 ja hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse tagantjärgi 15 kuu eest ehk alates 23.07.2023. Tagasiulatuva ülalpidamisnõude all peab PKS § 108 silmas ülalpidamisnõuet kuni aasta enne hagi esitamist, so praegusel juhul saab elatisvõlga nõuda alates 23.10.2023.a. Hageja ei ole tõendanud, et hageja igakuiste kulude kandmise osas on hageja seaduslik esindaja kostja poole pöördunud perioodil 23.10.2023 - 23.10.2024. Kohtule ei ole tõendatud, et lapse vajadused olid katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega lapse huve. Kui hageja leidis, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, oleks ta saanud esitada kohtule hagi ülalpidamiskohustuse täitmiseks varem ja mitte oodata kuni 23.10.2024 aastani. Üksnes sel moel oleks olnud võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi (rahuldada õigustatud isiku igapäevaseid vajadusi) ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks.
31.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hagejate taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. PKS § 100 lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma
väljamõistetud elatise C pangakontole nr XXXXXXXX pank. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda jooksva kalendrikuu viimaseks kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
32.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2454,84 eurot (9 x 272,76).
33.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
35.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.