Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-25-4571 elatist makstakse.

HAGEJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2-25-4571

Hageja I

Hageja II

Eluasemekulud Kõrvalkulud Kulutused Toidule Kulutused transpordile Sidekulud Kulutused tervishoiule Kulutused hügieenitarvetele Kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks Kulutused riietele ja jalanõudele Kooliaasta lõpureis korvpallitrennid välisja siseriiklikud võistlused korvpallilaager Reisid Prillid, läätsed Juuksur Taskuraha sõprade sünnipäevakingid, jõulukingid lapse sünnipäeva pidamine ca 500 €/aastas arvuti soetamise kulu ca 700 €/3 aasta peale mobiiltelefoni soetamise kulud ca 700 €/3 aasta peale ortotontiline ravi Autokool pärast lapse 16aastaseks saamist (1320 eurot) Põhikooli lõpetamine Kokku:

101,38

101,38

41,67

41,67

19,44

19,44

19,44

19,44

187,50

36,67

1930,43

1844,60

2-25-4571 kalendrikuus. Kuivõrd kostja tasus hageja I ülalpidamiseks 2024. a 150 eurot kalendrikuus, kuulub kostjalt seega perioodil 24.03.2024 – 31.12.2024 väljamõistmisele täiendavalt 6023,57 eurot. Perioodi 01.01.2025. kuni 23.03.2025. a. eest, mil kostja tasus hageja I ülalpidamiseks 200 eurot kalendrikuus, kuulub kostjalt väljamõistmisele täiendavalt kokku 1646,89 eurot. Kokku moodustab hageja I tagasiulatuv elatise nõue kostja suhtes seega kogusummas 7670,46 eurot. Hageja II tagasiulatuva elatise nõue moodustub samuti samadest kuludest nagu on ülal hageja II kulude tabelis toodud (882,30), ent millest on maha arvatud igakuine mobiiltelefoni kulu (12,50 eurot), kooliaasta lõpureisi kulu (10 eurot), korvpallitrenni kulu (35 eurot), välis- ja siseriiklike võistluste kulu (42,50 eurot), ja lapse sünnipäeva kulu (20,83 eurot) kuivõrd eelmisel aastal tasus isa nimetatud kulud emale ning prillide, läätsete kulu (15 eurot), autokooli kulu (18,33 eurot) ja põhikooli lõpetamise kulu (50 eurot), kuivõrd eelmisel aastal neid kulusid hagejal II veel ei olnud. Seega moodustab hageja II tagasiulatuva elatise nõue 678,13 eurot kalendrikuus. Kuivõrd kostja tasus hageja II ülalpidamiseks 2024. a 150 eurot kalendrikuus, kuulub kostjalt seega perioodil 24.03.2024. kuni 31.12.2024. a. väljamõistmisele täiendavalt kokku 4889,46 eurot. Perioodi 01.01.2025. kuni 23.03.2025. a. eest, mil kostja tasus hageja II ülalpidamiseks 200 eurot kalendrikuus, kuulub kostjalt väljamõistmisele täiendavalt kokku 1311 eurot. Kokku moodustab hageja II tagasiulatuv elatise nõue kostja suhtes seega kogusummas 6200,46 eurot.

Hageja I ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 925,22 eurot alates 24.03.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni;



Hageja I kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 24.03.2024. a kuni 23.03.2025. a ühekordses summas 7670,46 eurot.



Hageja II ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 882,30 eurot alates 24.03.2025. a kuni hageja II täisealiseks saamiseni



Hageja II kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 24.03.2024. a kuni 23.03.2025. a ühekordses summas 6200,46 eurot.

Hagejad paluvad määrata, et: 

edasiulatuv elatis tuleb kanda K V’i pangakontole nr xxx igakuiselt vastava kuu 5. kuupäevaks, märkides selgituseks „elatis“ ja ka lapse nime, kumma eest makse tehakse.



tagasiulatuv elatis tuleb tasuda K V’i pangakontole nr xxx, selgitusega „elatise võlg“ ja ka lapse nime, kumma eest makse tehakse.

2-25-4571

2-25-4571 võimaldab lapsele hommikul väga vajaliku 20 - 30 min pikema une aja. Lisaks ei soovi lapsed koolibussiga sõita, kuna see ajab neil südame pahaks ja siis on laste koolipäev rikutud. Vaidlus puudub asjaolus, et kostja on tasunud hageja II mobiili sidekulu, mistõttu ei ole hageja II vastavat kulu ka arvestanud tagasiulatuva elatise nõude sisse. Kuivõrd kohus mõistab kostjalt elatise välja ja siis kostja enam ühtegi lisakulu hagejate eest ei tasu, mistõttu tuleb nimetatud kulu arvata hageja II edasiulatuva elatise nõude sisse ning vastavas osas saab laste ema hiljem teha kostjaga tasaarvestuse. Hageja I telefonikulu ei ole kostja tasunud. Hagejal II on xxx ja xxx ning ta vajab xxx igapäevaselt mitmeid xxx ja xxx samaaegselt, mis automaatselt tõstavad hageja II hügieenitarvete kulu märkimisväärselt. Hageja I 2024. a korvpallitrenni riietuse kulu oli 207,40 eurot. Elatisenõuetes toodud kulutused riietele ja jalanõudele on reaalsed ja põhjendatud kulud, mis on tõestatavad hagejate ema pangakonto väljavõttega ja kuludokumentidega. Täiendavalt märgivad hagejad, et kostjal on juurdepääs ka pangakontole, kuhu ta kannab laste raha ning sealt on talle nähtavad kõik sellel kontol toimuvad tehingud. Lisaks on vanemate vahel kokkulepe, et kostja võib alati küsida, kui ta ei saa aru, milleks kulutusi tehtud on. Kostja ei ole kordagi laste emale ette heitnud, et laste riiete kulud on liiga suured. On tõsi, et kostja on tasunud hageja II korvpallitrennide eest, mistõttu ei ole nimetatud kulu ka arvestatud hageja II tagasiulatuva nõude sisse. Osas, milles kostjalt mõistetakse välja hageja II edasiulatuv elatis, saab laste ema tasaarveldada kostjaga juba kostja poolt tasutud kulud, mis on arvestatud elatise sisse. Sama põhimõte rakendub ka hagejate korvpallilaagrite ning korvpallivõistluste kulude osas, ehk ka need tuleb arvestada hagejate elatiste summade hulka ja kostja poolt tasutud osas kattuvas ulatuses tasaarvestada. Hagejad reisisid oma vanematega koos perena, sh välisreisidel ka ajal, mil hagejate vanemad elasid veel koos. See vastab laste ja vanemate harjumuspärasele elustandardile. Lastele reisimine väga meeldib, lisaks avardab see ka palju nende silmaringi, mistõttu on mõistlik, et ka isa neile reisimist võimaldab või tasub sellega seonduvad mõistlikud kulud. Arvestades isa elustandardit, on seega õiglane ja põhjendatud, et ta hüvitab osaliselt ka laste reisimise kulud, kuivõrd vaidluse all ei ole asjaolu, kas isa saab seda lastele majanduslikult lubada, vaid ta ei ole siiani soovinud seda lubada. Hagejatele ei ole ostetud kõige kallimaid prille ega ka kallimaid läätsesid. Keskmine prillipaar koos raami ja klaasidega maksab vahemikus 300 – 600 eurot. Laste ema ostis lastele käesoleva aasta aprillis uued prillid 50% soodustusega ja sellest hoolimata maksis üks prillipaar ligi 300 eurot. Prillid on mõlemale lapsele vajalikud kaugele nägemiseks, läätsed aga trennides ja võistlustel osalemiseks. Juukselõikus koos pesuga maksab 28 eurot. Xxx ilusalongis maksab meeste lõikus 25 – 35 eurot. Hageja I käib juuksuris iga kuu. Ema ei kanna lastele taskuraha igaks juhuks, vaid igapäevasteks vajalikeks kulutusteks. Nõudes toodud hagejate taskuraha kulu on reaalne kulu, mis lastel kulub, et nad saaksid selle eest osta rongipileteid, süüa trennide/kooli vahepeal, võistlustel jms. Seda raha ei kasuta nad suvaliselt. Hageja II taskuraha on hageja I taskurahast väiksem seetõttu, et tütar on platvormil xxx müünud oma või pere riideid ja kasutanud sellest saadud raha oma 6(23)

2-25-4571 taskurahana. Käesolevaga esitab laste ema ka ülevaate, kuhu kulub hageja I taskuraha ja kuhu kulub hageja II taskuraha. Hagejate sõprusringkonnas on välja kujunenud, et sünnipäeval pannakse kingituse ümbrikusse vähemalt 20 eurot. Hageja II sõprusringkonnas vahetatakse ka jõulukingitusi. Hagejad ei ole nõudnud elatise nõudes kostjalt sünnipäevade pidamise kulu, kus laste ema tähistab koos lastega nende sünnipäevi pereringis. Hagejad küsivad hagides kulusid, mis on kulunud hagejate sünnipäevade pidamisele koos hagejate sõpradega, mis ongi just hagejatele mõeldud sünnipäevapeod, mida sõpradega tähistada, mitte emale ega isale mõeldud hagejate sünnipäevad pereringis. Tänapäeval teevad lapsed enamuse kodutöödest arvutis isegi, kui mõni konkreetne kodutöö on hiljem tarvis välja printida paberkandjal. Ilma koduarvutita ei oleks hagejatel võimalik oma koduseid ülesandeid ettenähtud viisil täita. Kostja leiab, et laste mobiiltelefonide soetamise kulu tuleb lugeda nulliks, kuivõrd hagejad said mobiiltelefonid jõuludeks. Kostja ei panustanud hagejate mobiiltelefonide soetamisse. Vastab tõele, et poja autokooli kulud maksis kostja. Samas, kui kostja võimaldas pojale juhilubade tegemise, on põhjendatud, et samad võimalused tagatakse ka tütrele, kelle juhilubade tegemise kulus osaleks ka laste ema nagu on hagiavalduses vastava nõude arvestuses ka näidatud. Hageja I on käinud ortodondi juures ning hetkel on pooleli tema raviplaani arutelu (lisa 16), aga ortodont on laste emale öelnud, et ka pojale tuleb panna breketid. Kostja viide, et tema maksis hageja II breketite panemise kulu, on asjasse puutumatu hageja I vastava nõude hindamisel. Esiteks on laste ema kandnud hageja II breketite hooldamise kulu, mis tänaseks päevaks on peaaegu võrdne kostja kantud kuluga. Teiseks on nii breketite panemise kui ka hoolduse kulu tänaseks tõusnud ning tõuseb ka edaspidi, mistõttu on hageja I elatise nõudes sisalduv breketite nõue ilmselt tegelikust kulust väiksem. Laste ema ei suuda üksinda kanda nii hageja I breketite panemise kui ka hooldamise kulu. Selge on, et hageja II lõpetab põhikooli järgmisel aastal, millega kaasnevad samuti märkimisväärsed kulud. Hageja II vastav kulunõue elatise nõude sees põhineb hageja I põhikooli lõpetamise kuludel, hoolimata asjaoludest, et tänu elukallidusele ja käibemaksu tõusule saavad hageja II põhikooli lõpetamise kulud olema ilmselgelt kõrgemad.

2-25-4571 küll suurem, kuid ema osalus ülal nimetatud osaühingus ei too emale tulu. Kostjale kuuluva osaühingu poolt kostjale tasutavate dividendide suurust hagejad täna ei tea, aga arvestades kostja elustiili, ei ole eluliselt usutav, et kostja elab vaid sissetulekust 1000 eurot kuus. Mõlemale vanemale kuulub hagejatele teadaolevalt sõiduk, millest kostjale kuuluv sõiduk on veidi väärtuslikum, aga nimetatud sõidukite väärtuse vahe ei ole suur. Hagejatele teadaolevalt kasutab kostja igapäevaselt aga ca 100 000 eurot maksvat sõidukit (xxx, väljalaskeaastaga 08.10.2024. a), mis tõenäoliselt on registreeritud kostajale kuuluva OÜ xxx nimele. Lisaks kuuluvad kostjale vähemalt kuus hagiavalduses viidatud kinnisasja ning kostjale kuuluva osaühingu väärtus on selgelt üle miljoni euro, kuivõrd selle jagamata kasum on juba peaaegu miljon ning osaühingule kuuluvad omakorda veel neli kinnistut. Seega nähtub ülaltoodust, et isegi kostja vara pinnalt, millest hagejad on käesoleval ajal teadlikud, on ilmne, et kostja varaline seis on kordades parem kui laste ema varaline seis. PKS § 105 lg 3 kohaselt peavad vanemad lapse ülalpidamiseks vajaliku kulu katmiseks võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56- 15, p 12). Eelnevast tulenevalt on isegi käeoleva info põhjal kostja varalise seisu osas juhul selge alus kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest ning kostja varade ja sissetulekute kindlakstegemisel tuleb kostja kanda jätta proportsionaalselt suurem osa hagejate elatise summadest.

8(23)

2-25-4571 Kostja varade ja sissetulekute juurde hagejate elatise arvestamisel tuleb arvestada ka kostjale kuuluva OÜ xxx jaotamata kasum, mis 2024. a seisuga oli 1 173 100 eurot olukorras, kus kostja on osaühingu ainuosanik. Samuti kuuluvad arvestamisele kostjale kuuluvad kinnisasjad. Kostjal puuduvad kontoväljavõtetest nähtuvalt laenud ja liisingud ehk arvestatavad igakuised kohustused, mida tuleks arvesse võtta elatise arvutamisel.

KOSTJA VASTUS

2-25-4571

Eluasemekulud - Arvestades, et hagejad elavad elamispinnal, mis on osaliselt soetatud kostjalt saadud rahalistest vahenditest, ei saa kostjalt täiendavalt nõuda sama elamispinna eest kasutuseeliseid. Eluasemekulu on seega mõlema hageja puhul 0 eurot. Hagejad ei pea elama 5-toalises majas, mille kõiki ruume nad ilmselgelt ei kasuta.



Kommunaalkulud – Arvestades, et hagejad elavad 5-toalises majas, mille kõiki ruume nad ei kasuta, ei ole põhjendatud jagada kommunaalkulusid 4-ga. Hagejate osa kommunaalkuludest ei ole suurem, kui 40 eurot hageja kohta kuus. Kostja osa sellest on 20 eurot kuus hageja kohta.



Kulutused toidule – Arvestades, et hagejad söövad koolipäevadel koolis ja A M pärast kooli kostja juures ning ühe nädalavahetuse kuus ja iga nädal ühe ööpäeva veedavad hagejad kostjaga, kannab kostja vahetult osaliselt hagejate toidukulud. Hagiavalduses toodud toidukulude suurus ei ole tõendanud. Seetõttu ei ole hagejate kulud toidule 10(23)

2-25-4571 ema juures suuremad, kui 100 eurot hageja kohta. Kostja osa sellest on 50 eurot hageja kohta kuus. 

Kulutused transpordile – Hagejate elukohast (maja eest) käib tasuta buss xxx kooli. Trennidesse saab rongiga. Võistluste transport on korraldatud xxx poolt. Põhjendatud kulu on 10 eurot kuus, kostja osa sellest on 5 eurot kuus hageja kohta.



Lapse mobiiltelefonikulud – Vaidlus puudub selles, et seda kulu tasub kostja, mistõttu elatise hulka arvata ei saa. Summa on 0.



Kulutused riietele ja jalanõudele – Vormid antakse hagejatele korvpallikooli poolt. Sõltumata sellest, et hagejad tegelevad korvpalliga, ei pea neile iga kuu ostma uusi trenniriideid ja – jalanõusid. Põhjendatud kulud hageja kohta on 80 eurot kuus, millest kostja osa on 40 eurot kuus hageja kohta.



Korvpallitrennid – Arvestades, et A M korvpallitrennide eest tasub kostja ja Ki korvpallitrennide eest tasub hagejate ema, on need kulud vanemate vahel jagatud ja elatise hulka ei kuulu. Korvpallitrennide tasu tuleb lugeda 0 euroks.



Välis- ja siseriiklikud võistlused – Arvestades, et A M võistluste eest tasub kostja ja Ki võistluste eest tasub hagejate ema, on need kulud vanemate vahel jagatud ja elatise hulka ei kuulu. Välis- ja siseriiklike võistluste tasu tuleb lugeda 0 euroks.



Korvpallilaager – Arvestades, et A M korvpallilaagrite eest tasub kostja ja K Ki korvpallilaagrite eest tasub hagejate ema, on need kulud vanemate vahel jagatud ja elatise hulka ei kuulu. Korvpallilaagri kulu tuleb lugeda 0 euroks.



Reisid- Kumbki vanem tasub lastega reisimise kulud ise. Kostjat ei saa panna fakti ette, et ta peab hüvitama reisikulud, mille valikus tal mingit sõnaõigust ei ole. Veelgi enam, kostja käib samuti lastega reisimas ja ka Eestis spaades puhkamas, millist kulu talle hagejate ema ei hüvita. Reisimise kulu tuleb lugeda 0 euroks.



Prillid, läätsed - Ei ole põhjendatud osta kõige kallimaid prille. Kostja loeb põhjendatuks enda kulu summas 7.50 eurot hageja kohta kuus.



Juuksur - Ei ole põhjendatud käia kõige kallima juuksuri juures. Kostja loeb põhjendatuks enda kulu summas 7.50 eurot hageja kohta kuus.



Laste taskuraha – Ei ole põhjendatud anda hagejatele igakuiselt taskuraha summas 100 eurot ja 60 eurot. Taskurahaks piisab 50 eurot hageja kohta, millest kostja osa on 25 eurot hageja kohta.



Sõprade sünnipäevakingid - Põhjendatud 10 eurot hageja kohta, millest kostja osa on 5 eurot hageja kohta.



Lapse sünnipäeva pidamine – Hagejate sünnipäevasid tähistavad vanemad hagejatega eraldi. Kostja ei ole hagejate ema poolt korraldatud peole kutsutud, mistõttu korraldab kostja alati hagejatele eraldi sünnipäeva tähistamise. Sel aastal pidas kostja A M sünnipäeva xxx ja kandis kõik sellega seotud kulud. Hagejate sünnipäevade pidamise kulu tuleb lugeda 0 euroks.

11(23)

2-25-4571 

Arvuti soetamise kulud - arvestades, kui vähe on hagejatel arvutis vaja teha koolitöid, ei ole eraldi arvuti soetamine põhjendatud. Hagejad saavad vajadusel kasutada koolitöödeks arvutit kostja juures. Kulu tuleb lugeda 0 euroks.



Mobiiltelefoni soetamise kulud – Hagejad said mobiiltelefonid jõulukingiks, mistõttu tuleb kulu lugeda 0 euroks.



Autokool – K Ki autokoolitasu maksis kostja. A Ml on mitu aastat aega enne, kui hakkab juhilube tegema. Kulu tuleb lugeda 0 euroks.



Ortodontiline ravi – A M breketite eest maksis kostja. K Kile ei ole ortodontilist ravi määratud. Juhul, kui see on tervislikel põhjustel vajalik, tasub selle eest riik. Elatise hulka ei saa arvestada kuluartikleid, mida ei eksisteeri. Kulu tuleb lugeda 0 euroks.



Kooli lõpetamised – A M lõpetab põhikooli järgmisel aastal. Seda kulu ei saa arvestada etteruttavalt elatise sisse. K K lõpetab keskkooli kahe aasta pärast, kui ta on juba 18-aastane. Ka seda kulu ei saa arvestada elatise sisse. Kulu tuleb lugeda 0euroks.

2-25-4571 Hagejad väidavad, et nende kulud kokku on suuruses 3785,04 eurot kuus. See tähendab kolm korda suuremad, kui Eesti keskmiste laste kulud. Kostja leiab, et sellises suuruses laste kulud ei ole mingil viisil põhjendatud, eriti arvestades asjaolu, et hagejate ema sissetulek on 3865 eurot. Ka hagejate ema enda sissetulek ei võimalda hagejatele tagada sellist elustandardit nagu hagejate ema väidab hagejatel olevat. Kuivõrd kostja ei ole kunagi olnud nõus sellise elustandardi kujundamisega lastele, puudub tal ka kohustus hagejate ema soovitud elustandardit kinni maksta. Vanemate lahkuminekust on möödas 9 aastat. Seega, mistahes elustandardit hagejate ema väidab lastel olevat, on tema enda, mitte vanemate kujundatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-25-4571 

hagejate eest tasutakse lapsetoetust hagejate ema kontole 160 eurot kuus.

Hageja I ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 925,22 eurot alates 24.03.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni;



Hageja I kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 24.03.2024. a kuni 23.03.2025. a ühekordses summas 7670,46 eurot;



Hageja II ülalpidamiseks välja igakuine elatis summas 882,30 eurot alates 24.03.2025. a kuni hageja II täisealiseks saamiseni;



Hageja II kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi eest alates 24.03.2024. a kuni 23.03.2025. a ühekordses summas 6200,46 eurot.

2-25-4571

Kulu nimetus

H I toodud suurus, eurot

H II toodu d suur us, eurot 509 + 101,3

Kohtu märgitud suurus, H

I / H II,

eurot

Kohtu kommentaar

Eluasemekulu koos kommunaalkuludega

509 + 101,38

542,56 542,56

200 / 200

30 / 30

Asjakohatud on kostja väited, mille kohaselt kasutuseelist ei saa arvestada, kuna kostja olevat finantseerinud elukoha soetamist. Viidatud hüvitis on seotud vanemate kooselu lõppemise järgse varajagamisega ning pole tõendatud vanemate vahelise kokkuleppe olemasolu, et sellega loetakse laste ülalpidamiskohustus mingis ulatuses täidetuks. Kasutuseeliste hüvitise suurusele ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. Asjakohatu on vaidlus teemal, kes milliseid ruume majas kasutab ning kohane on eramu kasutuseelis jagada kõigi elanike vahel. Hagejad on möönnud, et majas elab vahel ka hagejate ema elukaaslase laps (kohus eeldab, et laps elab isaga üldreegli kohaselt, st pool ajast, vastupidist ei ole väidetud), mistõttu lähtub kohus eeldusest, et majas elab arvestuslikult 4,5 inimest. Seega on kasutuseelise suurus 452,44 eurot (2036 / 4,5) lapse kohta ning kommunaalkulude suurus 90,12 eurot (405,52 / 4,5) lapse kohta. Eluaseme kulu lapse kohta on kokku seega euro (452,44 + 90,12). On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. On üldteada, et kasvav laps vajab arenguks tervislikku ning mitmekesist toitu. Kohus ei eelda, et hagejad üksikasjalikult kulu koosseisu tõendavad, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Toidupoes tehtud ostude sisu kontoväljavõttelt ei nähtu ja ei ole võimalik järeldada, kes kui palju mida sõi. Kulu suurus ei ole ülemäärane. Arvestades hagejate vanust, elulaadi (sh suurt treeningkoormust) ja toiduainete maksumust, leiab kohus et kulu põhjendatud suurus on 200 eurot kuus (s.o ca 6,67 eurot päevas). Hagejad on märkinud, et kulu on seotud korvpalliga ja on kulu suuruse leidnud selliselt, et on tangitud kütuse maksumuse jaganud kolme inimese vahel (dtl 54 jj). Hagejad on esile toonud, et hagejate ema tööandja maksab hagejate emale igakuiselt kompensatsiooni isikliku sõiduauto kasutamise eest (dtl 635), mis tähendab, et hagejate ema osa viidatud kulutustes on ilmselt suurem kui laste oma, mistõttu ei ole põhjendatud kulu jagada võrdselt kolme isiku vahel. Kostja märgib, et hagejate elukohast käib tasuta buss Xxx kooli. Trennidesse saab rongiga ning võistluste transport on korraldatud xxx poolt. Kohus, arvestades mõlema poole väiteid ning eeltoodut, leiab, et põhjendatud on lugeda kummagi lapse põhjendatud transpordikuluks 30 eurot kuus.

Kulutused Toidule

Kulutused transpordile

/

15(23)

2-25-4571 Sidekulud

25 / 25

Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud ning on vaid märkinud, et tema kannab viidatud kulu. Kohus märgib, et eeltoodu ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks raha maksmisega last kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on käesoleva hagi esitamisega lõppenud. Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada elatise tasumisega, mitte arve tasumisega. Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud. On üldteada, et kõik inimesed tarvitavad aeg-ajalt ravimeid, vitamiine ja käivad arstil. Kulu on põhjendatud. Hagejal II on xxx ning ta vajab xxx igapäevaselt mitmeid spetsiaalseid xxx.

Kulutused tervishoiule

15 / 15

Kulutused hügieenitarvetele

20 / 40

Kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks Kulutused riietele ja jalanõudele

17 / 17

Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud.

170 / 170

Kooliaasta lõpureis Korvpallitrenn

20 / 20

80 / 70

Võistlused

85 / 85

Tõendatud (dtl 272 jj). On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud. Hagejate väljatoodud kulu ei puuduta vaid treeningutega seotud riideid, vaid hõlmavad riiete ja jalanõudega seotud kulusid üldiselt. Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud. Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud. Kostja on vaid märkinud, et tema kannab viidatud kulu ühe lapse osas ja teine vanem teise lapse osas. Kohus märgib, et eeltoodu ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks raha maksmisega last kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on käesoleva hagi esitamisega lõppenud. Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada elatise tasumisega, mitte arve tasumisega. Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud. Kostja on vaid märkinud, et tema kannab viidatud kulu ühe lapse osas ja teine vanem teise lapse osas. Kohus märgib, et eeltoodu ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks raha maksmisega last kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on käesoleva hagi esitamisega lõppenud. Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada elatise tasumisega, mitte arve tasumisega.

16(23)

2-25-4571 Laager

30 / 30

Reisid

42,50 42,50

Prillid, läätsed

30 / 30

Juuksur

20 / 10

Taskuraha

100 / 60

Kingitused

10 / 15

Sünnipäeva pidamine

41,67

41,67

41,67 41,67

/

/

Kulu on põhjendatud. Kostja ei ole suurusele vastu vaielnud. Kostja on vaid märkinud, et tema kannab viidatud kulu ühe lapse osas ja teine vanem teise lapse osas. Kohus märgib, et eeltoodu ei ole asjakohane, kuivõrd vaieldamatult lastel nimetatud kulu tekib ning elatise väljamõistmisel tuleb sellega arvestada. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks raha maksmisega last kasvatavale vanemale ning varasem kokkulepe on käesoleva hagi esitamisega lõppenud. Edaspidiselt tuleb kostjal viidatud kulu hüvitada elatise tasumisega, mitte arve tasumisega. Kostja on viidanud, et käib samuti lastega puhkamas ning tal puudub sõnaõigus, kas ja millisel määral laste ema lastega reisidele kulutab. Kohus leiab, kulu on põhjendatud osaliselt. Nähtub, et viimase aasta jooksul on lapsed käinud neljal välisreisil (dtl 67 jj). Kohus nõustub, et sedavõrd suures ulatuses välisreise ei saa pidada tavapäraseks elulaadiks olukorras, kus teine vanem ei saa viidatud kulude tekkimist mõjutada. Elatise kontekstis saab mõistlikuks pidada ühte reisi aastas, millega seotud kulu on põhjendatud 42,50 euro (170 / 4) ulatuses kuus. Kostja ei ole vastu vaielnud kulu tõendatusele, kuid leiab, et kulu on ülemäärane. Kostja ei ole oma vastuväidet tõendanud. On ilmne, et aeg-ajalt vajatakse uusi prille või et sportlike tegevuste raames tuleb kasutada läätsesid (dtl 68, 332). Kohus leiab, et prillipaar kestab tavapäraselt keskmiselt 2 aastat (s.o 24 kuud) ning et prillipaari maksumus on hagejate esitatud tõendite kohaselt 300 eurot (arvestades soodustusi). Seega on prillidega seotud kulu 12,50 eurot kuus ning läätsedega seotud kulu 20 eurot kuus (60 eurot kvartal, so 20 eurot kuus), kokku 32,50 eurot. Kuna hagejad soovivad arvesse võtta 30 eurot kuus, lähtub kohus hagejate soovitust ning leiab, et kulu põhjendatud ja vajalik. Kulu on tõendatud (dtl 70 – hageja I kulu) ja vajalik. Hagejad on põhistanud, et viidatud suuruses kulu on mõistlik. Kostja vastuväide on alusetu. Kostja ei vaidle vastu kulu tõendatusele ja vajalikkusele, kuid leiab, et kulu on ülemäärane. Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja vastuväide jätta arvestamata. Kostja ei vaidle vastu kulu tõendatusele ja vajalikkusele, kuid leiab, et kulu on ülemäärane. Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja vastuväide jätta arvestamata. Hagejad on põhistanud, et viidatud kulu tekib seoses sõpradega sünnipäeva tähistamisega ega ole seotud vanemate endi poolt korraldatud üritustega. Kohus leiab, et hagejate poolt esile toodud kulu on asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalik.

17(23)

2-25-4571 Arvuti

19,44

19,44

Telefon

19,44

19,44

Ortotontiline ravi

187,50

Autokool

36,67

Põhikooli lõpetamine

1930,4

1844,

19,44 19,44

/

Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja vastuväide jätta arvestamata. Kostja vastuväited on alusetud, liiati ei saa eeldada, et hagejad lähevad koolitöid tegema kostja juurde olukorras, kus nende alaline elukoht on ema juures. 19,44 / Kohus leiab, et hagejad on põhistanud, et viidatud 19,44 suuruses kulu on põhjendatud, mistõttu tuleb kostja vastuväide jätta arvestamata. Telefoni omamine on tänapäeval vältimatu ning aastaid kestev seade eeldab mõningast väljaminekut. Kostja märkis, et telefonid on lastele kingitud, kuid hageja vastuväidet, mille kohaselt kostja kingitegemises ei osalenud, kostja ei ole kummutanud. 0/0 Kohus leiab, et kulu on tõendamata. Hageja I väide, et kulu tekib, on hüpoteetiline, kuna arst on üksnes suunanud hageja I diagnostikasse ja hiljem näinud ette võimaliku raviplaani arutelu (dtl 353). Kulude suurus ja/või nende kandmine on tõendamata. 0/0 Kohus leiab, et kulu on tõendamata. Hageja II väide, et kulu tekib, on hüpoteetiline. Kulude suurus ja/või nende kandmine on tõendamata. Ei ole reegel, et juhiload tehakse juba alaealisena, tihti tehakse need alles hilisemas elus, kui ollakse täisealised. 0/0 Kohus leiab, et kulu on tõendamata. Iseenesest võib tõele vastata hageja II väide, et kulu tekib, kuid hetkel on kulu siiski hüpoteetiline. Kulude suurus ja/või nende kandmine on tõendamata. Kulu suurust ei saa tuletada teise hageja kulude varasemast suurusest. 1517,61 / 1482,61

2-25-4571 ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejatele kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.

2-25-4571 arvutatud elatisest ei piisa laste kõikide vajaduste rahuldamiseks, ei kohaldu PKS § 101 lg 7. Kohus teeb elatise suuruse kindlaks kulupõhiselt ning mastaabisäästu eraldi mahaarvamine hageja II elatise suurusest ei ole kohane.

2-25-4571 heal järjel ning mõlemal vanemal on seega kohustus panustada oma laste ülalpidamisse võrdsel määral.

hageja I kasuks välja elatise 718,81 eurot kuus alates 24.03.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni;



hageja II kasuks välja elatise 701,31 eurot kuus alates 24.03.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

hageja I kasuks summas 7670,46 eurot;



hageja I kasuks summas 6200,46 eurot.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada laste toonaseid vajadusi PKS § 99 mõttes. Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest õigustatud isiku õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist (27.10.2021, 2-19-18082/74, p 13; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 19). Lapse elatisenõude puhul tuleb arvestada vanemate kokkuleppega ettenähtut PKS § 100 lg 3 teise lause järgi. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine 21(23)

2-25-4571 tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvalt elatist välja mõista. (26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13) Kohus leiab, et nõue tuleb rahuldada osaliselt. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks tagasiulatuva elatise nõudeperioodil järjepidevalt nõudnud kostjalt hagis toodud suuruses elatise tasumist. Hagejad on tõendanud, et alles 2024. a novembri lõpus (dtl 21 jj – 27.11.2024 e-kiri) tegid nad kostjale esmase selgesõnalise ettepaneku tasuda rohkem elatist kui kostja seda seni teinud oli. Hagejate endi arvutuste kohaselt oli kostja panus hagejate ülalpidamisse sel hetkel ca 480 eurot kuus, kuigi hagejate elatiskalkulaatori arvestuse kohaselt pidanuks see olema 652,61 eurot kuus (hageja I osa 352,76 eurot, hageja II osa 299,85 eurot). 2025. a jaanuaris andsid hagejad kostjale teada, et soovivad kulupõhist elatist sarnases suurusjärgus nagu nad on nõudnud hagis (dtl 24-25). Hagejate esitatud arvestusest lähtuvalt tagasiulatuva nõude rahuldamine oleks kosja jaoks üllatav, kuivõrd kostja ei saanud olla teadlik sellises suuruses kohustuse (või vähemalt sellises suuruses ootuse) olemasolust. Tagasiulatuva elatisnõude eesmärk ei ole kostjat karistada ning hagejate nõutud ulatuses nõude rahuldamine ei täidaks enam laste ülalpidamise eesmärki. Seega alates 24.03.2024 kuni 30.11.2024 on hagejate tagasiulatuv nõue alusetu, kuivõrd kohus järeldab, et hagejad olid kostja poolt antava ülalpidamisega rahul. Alates 2024. a detsembrist kuni 2025. a jaanuarini loeb kohus, et hageja I ülalpidamiskohustuse suuruseks oli 352,76 eurot ja hageja II ülalpidamiskohustuse suuruseks oli 299,85 eurot. Kostja on 2024. a detsembris tasunud kokku 300 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 202,76 eurot (352,76 - 150) ja hagejale II 149,85 eurot (299,85 - 150). Kostja on 2025. a jaanuaris tasunud kokku 400 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 152,76 eurot (352,76 - 200) ja hagejale II 99,85 eurot (299,85 - 200). Kohus leiab, et alates veebruarist 2025 soovisid hagejad saada kulupõhist elatist, vastavalt hageja I osas 696,50 eurot ja hageja II osas 576,50 eurot (millele lisanduvad tulevikust teatud ühekordsed kulud vastavalt vajadusele). Kui viidatud summadest maha arvestada pool lapsetoetusest, oli kostja ülalpidamiskohustuse suuruseks hageja I osas 656,50 eurot (696,50 – 40) ja hageja II osas 536,50 eurot (576,50 – 40). Kostja on 2025. a veebruaris tasunud kokku 400 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 456,50 eurot (656,50 - 200) ja hagejale II 336,50 eurot (536,50 - 200). Kostja on 2025. a märtsis tasunud kokku 400 eurot, mistõttu on hagejale I tasumata 338,69 eurot (456,50 / 31 x 23) ja hagejale II 249,66 eurot (336,50 / 31 x 23). Kokku on hageja I nõue põhjendatud mahus 1 150,71 eurot (202,76 + 152,76 + 456,50 + 338,69) ja hageja II nõue mahus 835,56 eurot (149,85 + 99,85 + 336,50 + 249,66). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esineb alus tagasiulatuva nõude osaliseks rahuldamiseks.

2-25-4571 tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

23(23)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.