Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tsiviilasi nr 2-23-12882

muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 2(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-23-12882

Alates 2021. aasta septembrist alustas poeg M sportimist Narva Paemurru Spordikooli hoki sektsioonis. Kostja pool, keda esindas kostja ema ja hagejate vanaema N J, osales aktiivselt laste kasvatamises ja arendamises ning M treeningutel osalemine jäi suures osas vanaema vastutada. Kahjuks ei lasknud laste ema pärast uude elukohta elama asumist vanaemal lapsi aidata ja nendega suhelda ning M lõpetas treeningutel käimise, mis üldiselt avaldab tema füüsilisele arengule äärmiselt negatiivset mõju. Samuti kandis vanaema kostja palvel oma kontolt kostja raha laste ülalpidamiseks. Esitatud pangaväljavõtetest nähtub, et kostja kandis laste ülalpidamiseks ja kasvatamiseks rahasummasid, mis ületavad perekonnaseaduse § 101 sätestatud määrasid. Seaduslik esindaja ei märkinud, et saab igakuist lapsetoetust 80 eurot iga lapse kohta, et M saab töövõimetuspensioni, mille laste seaduslik esindaja üksinda vormistas seda asjaolu kostjaga kooskõlastamata. Määratud pensioni suurust ei ole kostjale teada, kuid seda summat tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Hagiavalduses märgib seaduslik esindaja, et kostja ei täida oma kohustusi laste ülalpidamisel ega maksa talle regulaarselt ja seaduses ettenähtud suuruses elatist. Samas toob ta kohe välja, et viimane elatise maksmine oli selle aasta septembris. Kostja poolt seadusliku esindaja pangakontole kantud rahasummad ületavad haginõudeid. Elatise nõue alates nõude esitamise hetkest tuleb jätta rahuldamata. Haginõuded ei ole kooskõlas hagi kirjeldava osaga. Näiteks kulutab hagejate ema oma laste ülalpidamiseks sama palju raha, s.o 564,5 eurot igaühele. Samas on hagejale I ja hagejale II nõutavad summad erinevad. Kostja leiab, et hagis märgitud laste ülalpidamiskulud ei vasta tegelikkusele ja on paljasõnalised. Samuti on kostjale ebaselge et kui hagis märgitud kulutused lastele on võrdsed ja ulatuvad kokku 1129 euroni, siis seadusliku esindaja vajalikke vajadusi arvestades peab seadusliku esindaja igakuine netosissetulek olema vähemalt 1500 eurot. Kostja taotleb nõuda seaduslikult esindajalt sisse tõend sissetulekute kohta ja lastele tehtud kulutuste tõendamist. Lapsevanemad püüdsid lastega suhtlemise korda kooskõlastada lastekaitse osakonna spetsialisti abil. Läbirääkimistel tekitas laste ema skandaali ning lastega suhtlemise korda ei õnnestunud kinnitada. Seoses seadusliku esindaja poolt kostja lastega suhtlemisele takistuste tekitamisega palub kostja kooskõlastada lastega suhtlemise kord järgmiselt: - Kostja peab vajalikuks M J sporditegevuse taastamist ja hokitrennil käimise jätkamist. Alates septembrist 2023 toimub treening teisipäeval ja reedel kella 16:45-17:45 ajal. Treeningutel käimise tagab nagu varemgi M J vanaema, mida vanaema saab kohtuistungil ka ise kinnitada. Sporditegevusega seotud kulud kannab kostja. - Kuna kostjal on alaline töökoht Rootsis ja ta tuleb kord kuus nädalaks koju, siis kogu tema Eestis viibimise ajal elavad M ja M tema juures. Lähiajal arutavad vanemad M sportimise vajalikkust ja võimalust. Kostja on valmis M sportimise eest tasuma. - Lapsed veedavad jõulu- ja aastavahetuse pühad vaheldumisi isa või emaga: lapsed tähistavad jõule isaga, aastavahetust emaga. Järgmisel aastal on vastupidi. - Koolivaheaeg: lapsed veedavad poole koolivaheajast isaga, poole emaga. - Vanemad arutavad kõiki lapsi puudutavaid küsimusi koos, lähtudes eelkõige laste huvidest. Arutada on võimalik e-posti või lühisõnumi teel. Eeltoodu alusel on kostja valmis osalema oma laste kasvatamises ja ülalpidamises, arvestades nende huve ja vajadusi. Kostja leiab, et haginõuded on ülemäärased ja palub kohtul määrata kindlaks elatise summa. 4(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

Tsiviilasi nr 2-23-12882

Hagejate seaduslik esindaja selgitab oma vastuses, et ta otsib tööd ja ei leia seda suure koormuse tõttu, mis on seotud laste vajadusega käia erinevatel õppetundidel, arstide ja teiste spetsialistide juures. Varem selgitas kostja, et kostja ema (hagejate vanaema) N J andis tohutu panuse laste arengusse ja kasvatamisse. Praeguseks on kostja ema jätkuvalt valmis aitama laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel. Seadusliku esindaja algatusel on lastega suhtlemine aga miinimumini viidud, mis ei vasta laste huvidele ega vajadustele ning avaldab nende heaolule äärmiselt negatiivset mõju. Olemasolevatel andmetel räägib seaduslik esindaja laste juuresolekul isa ja vanaema kohta negatiivselt ning meelestab neid oma lähedaste vastu. Selline käitumine võib negatiivselt mõjutada laste psühhoemotsionaalset seisundit ja on vastuolus õigusriigi põhimõttega, perekonnaseaduse § 143 lg 2, mis sätestab, et vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Hagejate ema omistas põhjendamatult otsustusõiguse lastega seotud küsimustes.

Tsiviilasi nr 2-23-12882

Tsiviilasi nr 2-23-12882

M J suhtes suhtluskorra reguleerimisel tuleb eelkõige arvestada lapsel esinevat puuet. Laps ei räägi eriti ning tema väljendamisoskus on puudulik. Kuna isa ei ole kunagi lapsega tegelenud ega eriti näinud, siis isal puudub lapsest arusaamise ja vajaliku lähenemisviisi kasutamise kogemus. M ei ole iseseisev ning vajab erihoolt ja tuge, mida isa ei oska pakkuda. Kui isa võtab M suhtlemiseks, siis laps viibib koos vanaemaga. Iseseisvalt ei suuda isa toime tulla lapse vajaduste tagamisel. Laste ööbimine isa kodus on välistatud, sest seal ei ole magamistingimusi loodud. Isal puuduvad laste jaoks voodid. Samuti ei soovi lapsed isaga omaette jääda, sest nad kardavad isa. Muudel päevadel peale teisipäeva ja reede ei ole võimalik laste ja isa kohtumisi korraldada, sest lapsed on hõivatud huviringides. M peab saama täiendavaid rehabilitatsiooniteenuseid ning logopeedi ja järelõpetajate õppetunde. Ema pakkus isale lapsed viia täiendavatele tegevustele ja samuti kanda lisakulusid, aga isa keeldus. Mõttetu on panna isale täiendavaid kohustusi laste huviringidesse viimisel, sest isa ei täida sugugi neid kohustusi. Emal on kergem isapoolse vanaemaga kokku leppida abi saamises, kui isa hakkab iseseisvalt toimetama. Ema kardab isa väga, sest isa ähvardab igal pool sh ema sugulastele, et soovib ema maha lüüa. Sel põhjusel tuleb laste perekonna rahu säilitamiseks ja eelkõige laste täiendavate psüühiliste traumade vältimiseks reguleerida laste isale üleandmist kolmanda isiku vahendusel. Muul viisil on emale laste üleandmine välistatud. Isa võib eirata kehtestatud lähenemiskeeldu ja tulla ema korterisse lastega suhtlemise ettekäändel ning käituda agressiivselt. Ema oli sunnitud pöörduma Sotsiaalkindlustusameti ohvriabiteenistusse psühhoteraapia teenuse järel, tulemaks toime isa poolt vägivalla kasutamisega. Isa teeb seda läbi lastega suhtlemisõiguse kasutamise ning võib isegi tulla ema korterisse, lukustada kõiki seal ja kiusata ema. Eelviidatu alusel palub ema jätta isa taotletud suhtluskorda kindlaks määramata ning kindlaks määrata laste ja isa suhtluskord ema pakutud viisil. Hagejate seisukohal on kostja poolt elatisnõudele esitatud vastuväited asjakohatud. Kostja vastuväited seoses hagejate vastu esitatud väidetavate nõuetega (kusjuures pole hagejad nõus hageja väidega) ei välista hageja nõude rahuldamist mh põhjusel, et VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei ole ülalpidamise nõude tasaarvestamine lubatud.

Tsiviilasi nr 2-23-12882

kolmanda isiku vahendusel. Y J oli arutatud võimalust, mille kohaselt N J võtab lapsi oma ema N J elukohast N J vahendusel. Y J oli sellega nõus. Määratud esindaja võttis ühendust N J (tel XXX). N J oli nõus, et N J võtab ja tagastab lapsed tema vahendusel tema elukoha kaudu (XXX). Määratud esindaja leiab, et laste huvidele vastab, et Y J toob lapsed N J juurde aadressile XXX, teisipäeviti ja reedeti hiljemalt kl 15.50 ning viivitamatult lahkub N J elukohast; kl 16.00 teisipäeviti ja reedeti tuleb N J aadressile XXX laste järele nendega suhtlemiseks; samadel päevadel tagastab N J lapsed aadressile XXX, hiljemalt kl 20.00 ja viivitamatult lahkub nimetatud aadressilt; Y J tuleb laste järele kl 20.10.

Tsiviilasi nr 2-23-12882

Vahest töötab ta kuus nädalat järjest Rootsis, neli kahenädalase vahega, siis ta viibib Eestis. Nende asjaolude tõttu suhtleb isa lastega ebaregulaarselt. Tihtipeale kohtumised toimuvad (isapoolse) vanaema algatusel, kui lapsed on vanaema juures. Vanaema võttis lapse spordi huviringist, pärast huviringi käis vanaema lapsega korraks N. J kodus. Kui N. J helistab vanemale pojale, kes on ainus hagejate pereliige, kellega ta suhtleb, siis tihti saab keeldumise. Laste isa ei ole lastega suhteid katkestanud mitte. Kui laste isa helistab lapsele, siis kohe saab tema jutust aru, et laps on ema mõju all ja filtreerib oma kõnet. Seda on olukorras, kui isa näiteks palub M välja minna. Laste isa sõnul ei ole M isaga kohtumistele vastu. Viimati suhtles isa vanema lapsega kaks nädalat tagasi, kuna laste isal olid teised tegemised. Ta tuli väga väsinud olles, enne sidus armatuuri väga keerulistes olukordades. Noorem poeg saab kõigest aru, aga ei kõnele, mistõttu temaga suhtlemine on raskendatud. Viipekeelt ei laps ega isa ei valda. Kokkuvõtvalt, arvestades ka laste huviringe ja muid tegevusi, palus N. J määrata suhtlemiskord kindlaks nii, et ta võtab lapsi iga kuu viimasel neljapäeval koolist/lasteaiast ning viib koju kl 20.00-ks. Iga kuu viimasel laupäeval võtab isa lapsi kl 10.00, viib vajadusel neid huviringile või logopeedi juurde ning tagastab lapsi koju kl 20.00-ks. Laste isa lubab teha lastega koduülesanded, s.h eesti keeles. Kui töögraafiku tõttu ei suuda laste isa kohale tulla, siis ta helistab või kirjutab vanemale pojale M. Laste isal ei ole võimalik helistada või kirjutada, kuna laste ema blokeeris laste isa telefoni ära. Laste ema selgitas, et neljapäeviti tõenäoliselt hakkab vanem poeg käima arvutikoolitusel, oli proovitund, M vägagi meeldis. Kui laste ema leiab raha, siis M hakkab neljapäeviti käima koolitusel, õppetunnid toimuvad kl 17-18 ajal. Ema on nõus kui isa suhtleb lastega laupäeval, aga kui ta lubab viia nooremat poega logopeedi juurde, teha lastega koduülesanded eesti keeles. Laste isa avalduse lahendamise üheks variandiks pakkus lastele määratud esindaja piirata laste vanemate hooldusõigus laste ja isa suhtlemiskorra kindlaksmääramise osas ning määrata lastele selles osas erieestkostjaks Narva linn. Narva linna ja laste ema ei ole ettepanekuga nõus. Narva linna esindaja leiab, et sobib laste isa ettepanek kohtuda lastega kuu viimase nädala neljapäeval ja laupäeval.

Tsiviilasi nr 2-23-12882

Osapooled palusid rahuldada hagi õigusvõtuotsusega ning teha otsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning seda tuleb rahuldada kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-ga 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Hagi tuleb rahuldada õigusvõtul põhineva otsusega. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 p 1, § 100 lg 1 ja 2, §

Suhtlemiskord PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Lastekaitseseaduse § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 alusel on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Riigikohus on selgitanud, et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (Riigikohtu 6.04.2018. a määrus nr 2-15-16111, p 18). Riigikohus on rõhutanud, et suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine ka siis kui üks vanem ei ela lapsega koos. 11(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

Eeltoodu alusel on oluline tagada lapsest lahus elavale vanemale PKS § 143 lg 1 sätestatud õigus lapsega isiklikult suhelda. Küll aga kohus peab siinkohal vajalikuks toonitada, et eelkõige on vanema ja lapse suhtlemiskorda vaja kindlaks määrata lapse huvidest lähtuvalt, et tagada lapsele õigus suhelda temast lahus elava vanemaga kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve arvestades. Riigikohus on PKS § 143 kohaldamisel juhtinud tähelepanu sellele, et vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1) (vt nt Riigikohtu 30. mai 2011. a määrus asjas nr 3-2-1-32-11, p 15). Arutledes kohtuistungil võimalikku isa ja laste suhtlemiskorda, jõudsid osapooled ühisele arvamusele, et isa ja laste suhtlemine võiks toimuda iga kuu viimasel neljapäeval ja laupäeval. Isa saaks võtta lapsi neljapäeval pärast kooli/lasteaeda ja tagastada laste elukoha juurde samal päeval kl 20.00. Laupäeval saab laste isa võtta lapsi elukoha juurest kl 10 ning tagastada elukoha juurde kl 20.00. Laste ema nõudis, et kui lastel on sel ajal huviringid või muu tegevus, peab laste isa kindlustama laste nendele viimise ja tagasivõtmise ning koduülesannete tegemise. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 10. mai 2024. a kohtuotsusega (jõustunud 28. mail 2024) kriminaalasjas nr 1-24-2649 (23233050576) kohaldas kannatanu Y J (ik XXX) eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, keelates N J: - läheneda kannatanule Y J avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes kannatanu viibimiskohtades lähemale kui 5 meetrit ning suhelda kannatanuga nendes kohtades; - läheneda kannatanu Y J elukohale aadressil XXX, Narva lähemale kui 5 meetrit; - võtta ühendust kannatanu Y J erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu; - võtta kannatanuga ühendust kolmandate isikute kaudu, välja arvatud juristi/advokaadi kaudu tsiviilvaidluste lahendamiseks. Kannatanuga kohtumisel on N J kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma kannatanust vähemalt 5 meetri kaugusele. N J on lubatud läheneda kannatanule viimase nõusolekul ametiasutustes ning võtta kannatanuga ühendust ainult seoses tsiviilasjadega, mis puudutavad nende mõlema õigusi ja kohustusi. Kohus leiab, et N. J pakutud suhtlemiskord vastab laste huvidele, kuna võimaldab isal lastega suhtlust. Suhtlemiskord lähtub lapse elukorraldusest. Kohus ei tuvastanud, et isaga suhtlemine on vastuolus laste huvidega. Laste emale lähenemiskeelu kohaldamise tõttu on õigustamatult kindlaks määrata, et N. J võtaks või tagastaks lapsed nende elukohta. Ent kohtu hinnangul võiks see toimuda elukoha, nt trepikoja siseukse juures. Lapsel M esinevast terviserikkest tulenevalt tuleb isal lapsega kohtudes arvestada seda ning vajadusel küsida lapsega tegelevatelt spetsialistidelt nõu. Laste ema peab igati aitama laste ja isa suhtlusele kaasa ning innustama lapsi isaga suhtlemisele. Kohus juhib osapoolte tähelepanu, et suhtlemiskorda peavad täitma laste mõlemad vanemad. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab 12(13)

Tsiviilasi nr 2-23-12882

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Et lahend tehakse laste huvides TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel, siis jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Säärase menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Viru Maakohtu 23. veebruari 2024. a määrusega määrati lastele esindajaks advokaat riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. TsMS § 172 lg 3 järgi võib kohus hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.