Hageja: L. E. L. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: K. M.-M. Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina-Kesler (e-post XXX) Kostja: E.-E. L. (isikukood XXX) Kostja esindaja: Katrin Kiisk (e-post XXX)
3.Välja mõista E.-E. L.lt elatis perioodi 04.09.2024 kuni 31.12.2025 eest 2440,93 eurot L. E. L. kasuks.
4.Välja mõista E.-E. L.lt XXX sündinud alaealise lapse L. E. L. kasuks alates 01.01.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni XXX, igakuine elatis 301,74 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
5.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks K. M.-M. kontole nr XXX selgitusega „elatis“.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja
hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja isa. Lapsevanemate kooselu lõppes 16.07.2024, hageja jäi elama emaga. Kostja ei anna hagejale piisavalt ülalpidamist. Kostja panused on olnud ebaregulaarsed ja ebapiisavad. Hageja igakuised vajadused on kokku 640 eurot kuus (sh eluase 250 eurot, toit 200 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 60 eurot, riided ja jalanõud 60 eurot, vaba aeg 60 eurot). Kostja veedab hagejaga aega keskmiselt 2-3 päeva kuus mõne tunni kaupa. Hageja ei ole viibinud kostja juures seitse ööpäeva kuus või enam. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 04.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Lapsevanemate kooselu lõppes 2024. aasta augustis, mil kostja kolis hageja ja tema seadusliku esindaja ühisest eluasemest välja. Toona leppisid vanemad kokku, et kostja poolt hagejale igakuiselt tasutav elatis on 160 eurot kuus, sest vanemate hinnangul olid lapse igakuised vajadused ca 400 eurot kuus, millest kumbki vanem kohustus tasuma poole, arvestades sinna hulka ka riigi poolt laekuva peretoetuse. Ühtlasi arvestasid vanemad asjaoluga, et lahkuminekujärgselt jääb laps olulises ulatuses suhtlema ka isaga. 2025.a. juunist alates hakkas lapse ema aga lapse isa ignoreerima, keelates kostjal lapsega koos aega veeta ning lapsel isa juures ööbida ilma ühegi objektiivse põhjuseta. Käesoleval ajal on pooleli kohtuasi ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja suhtluskorra kindlaks määramiseks (XXX). Kostja on andnud hagejale ülalpidamist elatise tasumisega vastavalt lapsevanematevahelisele kokkuleppele, samuti vahetult, kui hageja on veetnud koos temaga aega. Kostja on soetanud ka üksikuid kalleid esemeid nagu turvatooli, samuti muid esemeid enda eluasemesse (lapsele vajalikud mänguasjad, riided, mööbel). Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja 12.12.2025 taotlus
3.Kostja esitas 12.12.2025 taotluse menetluse peatamiseks. Tsiviilasjas XXX on menetlus peatatud ja lapsevanemad on suunatud perelepitusse. Käesoleval ajal suhtleb laps isaga vastavalt vanemate kokkuleppele viisil, mida on valmis võimaldama suhtlemiseks isale lapse ema, ent on ilmne, et isa ja lapse suhtlussagedus on menetluse ajal vaid kasvav ning seega pole võimalik käesoleval ajal ette hinnata, milliseks kujuneb isa ja lapse vaheline suhtlemiskord, mis omakorda mõjutab PKS § 101 lg 6 alusel hagi esemeks oleva nõude suurust. Kostja on seisukohal, et esineb alus käesoleva menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr XXX menetlust lõpetava määruse jõustumiseni, kuivõrd hageja nõue on vältimatus seoses tsiviilasjas nr XXX menetletava vaidluse tulemist. Kostja hinnangul on menetluse peatamine õigustatud, arvestades, et kostja on taganud alaealisele lapsele menetluse kestel piisavate minimaalsete elatusvahendite olemasolu, arvestades mh vanemate vaidlust, ning seega tekiks olukord, kus käesoleva asja lahendamisel tuleks kostjal paralleelselt menetletava tsiviilasja jõustumisel elatisevaidluses uuesti kohtusse pöörduda. See omakorda
tekitaks aga täiendavad menetluskulusid kummalegi poolele, mida on võimalik ning mõistlik ära hoida. Kostja palub peatada tsiviilasja nr 2-24-13366 menetlus kuni tsiviilasjas nr XXX menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. Hageja vaidleb kostja taotlusele vastu. Elatis määratakse vaidlusaluse perioodi tegelike asjaolude põhjal, mitte võimaliku tulevase suhtluskorra alusel. Kostja taotlus põhineb hüpoteetilisel tulevikuolukorral ega arvesta vaidlusalusel perioodil tegelikult toimunud lapse ülalpidamist. Selline lähenemine ei ole kooskõlas TsMS § 356 eesmärgiga ega menetlusökonoomia põhimõttega. Menetluse peatamine kahjustaks lapse huve ning oleks vastuolus PKS § 97 lg 1 eesmärgiga, mille kohaselt peab lapse ülalpidamine olema pidev ja õigeaegne. Lapse igapäevased vajadused ei saa jääda katmata põhjusel, et vanemate vahel on paralleelselt pooleli teine menetlus. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kohus leiab, et menetluse peatamine ei ole põhjendatud põhjusel, et tulevikus võib kostja asuda senisest suuremas ulatuses ülalpidamist andma vahetult. Vastav ei mõjuta kostja kohustuse ulatust käesoleval ajal. Alaealise hageja huvides on ülalpidamisasja lahendamine võimalikult kiiresti. Kohus jätab taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab sünni tõendist (dtl 8), et kostja on hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist.
5.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab koos emaga.
6.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
7.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.
8.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
9.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga
koos veedetava ajaga. Nähtuvalt esitatud 24.11.2025 kohtumäärusest (dtl 88-92) on tsiviilasjas XXX pooleli vaidlus mh suhtluskorra üle, taotluse suhtluskorra määramiseks menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras jättis kohus rahuldamata. Pooled ei vaidle, et perioodil hagi esitamisest kuni käesoleva ajani ei ole hageja viibinud kostja juures seitse või enam ööpäevi kuus.
10.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele.
11.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: - alates 04.09.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
12.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
13.Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse. Kostja väide, et lapsevanemad leppisid kokku, et kostja hakkab tasuma elatist 160 eurot kuus, ei ole tõendanud. Isegi juhul, kui kokkulepe oleks tõendatud, ei mõjutaks see kostja seadusest tulenevat kohustust hageja ees. Tulenevalt PKS § 100 lg 3 võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on selgitanud, et vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud; kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (3-2-1-78-13, p 13). Hagis on taotletud elatise väljamõistmist üksnes alates hagi esitamisest.
14.Hageja on esitanud konto väljavõtted kostja poolt elatise tasumise kohta perioodil 04.09.202410.12.2025 (dtl 80, 82), millest nähtuvalt ei ole kostja ühelgi kuul tasunud elatist PKS § 101järgses ulatuses, 2025.a. augustis ja novembris puuduvad maksed sootuks. Kostja omalt poolt tõendeid elatise tasumise kohta ei esitanud.
15.Kostja märkis, et ta on ostnud hagejale asju. Kostja ei ole vastavalt kohtu 14.11.2025 määruses tehtud ettepanekule välja toonud ega tõendanud, konkreetselt milliseid kulutusi on ta seoses hagejaga alates 04.09.2024 kandnud ning kas vastavate kulutuste tegemine on olnud lapse emaga kokku lepitud. Hageja on välja toonud, et 2024.a. oktoobris ostis kostja vastavalt lapse ema soovile kreemi maksumusega 8 eurot, samuti ostis kostja menetluse kestel hagejale vajalikud särgi ja vesti maksumusega kokku 12 eurot. Kohus leiab, et asjade ostmine kostja koju või autosse, olukorras kus laps kostjaga ei ela, endast hagejale vahetu ülalpidamise andmist ei kujuta.
16.Kohus leiab, et olukorras, kus laps elab ühe vanema juures, langeb sellele vanemale ka lapse elu korraldamise põhiline koormus ning tema on lapse vajadustega kõige paremini kursis, sh milliseid riideid või muid tarbeid on vaja osta. Juhul kui kooselava vanemaga kokkulepe konkreetse asja ostmise suhtes puudub, on mõistlik, kui eraldielav vanem täidab oma ülalpidamiskohustust raha
maksmisega. Elatist nõutakse alates hagi esitamisest, st asjassepuutuvad on kulutused, mis on tehtud pärast hagi esitamist. Sellel ajal pidi kostja teadma, et temalt nõutakse ülalpidamise andmist rahas. Seetõttu asub kohus seisukohale, et ülalpidamiskohustust ei saa lugeda osaliselt täidetuks vahetult asjade ostmisega osas, milles lapsevanemate vahel eelnev kokkulepe puudus või millisel viisil ülalpidamiskohustuse täitmist hageja ka hilisemalt heaks ei kiitnud.
17.Kohus leiab, et kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud, andes hagejale ülalpidamist ebaregulaarselt ja ebapiisavalt.
18.Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohtule on esitatud andmed elatise tasumise kohta kuni 10.12.2025.
19.Perioodil 04.09.2024-31.12.2025 pidi kostja andma hagejale ülalpidamist kokku 4 700,93 eurot ((287,72:30x27p) + (287,72x6k) + (301,74x9k)), kostja tasus 04.09.2024-10.12.2025 kokku 2 240 eurot (dtl 80, 82) ning saadud vahetu ülalpidamise väärtus oli 20 eurot (12+8).
20.Kohus rahuldab hagi, võttes arvesse menetluse kestel antud ülalpidamist, osaliselt, ning mõistab kostjalt perioodi 04.09.2024-31.12.2025 eest hageja kasuks välja elatise 2 440,93 eurot (4 700,93 2 240 - 20).
21.Alates 01.01.2026 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga 301,74 eurot kuus.
22.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.
23.Kohus määrab vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema kontole hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks.
24.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.