Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-2592 2. juuli 2026 Eesistuja Nele Siitam, liikmed Oliver Kask ja Heiki Loot X kaebus Viljandi Linnavalitsuse otsuste ja korralduse tühistamiseks, toimetulekutoetuse taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja Viljandi linn, esindaja Margit-Marit Raudsepp Kaasatud haldusorgan Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask Tartu Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2024. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 22. novembri 2023. a ja Tartu Ringkonnakohtu
24.oktoobri 2024. a otsused.
3.Teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada osaliselt.
4.Tühistada Viljandi Linnavalitsuse 9. augusti 2022. a otsus, 23. septembri 2022. a otsus nr 2-18.1/22/152 ning 7. novembri 2022. a korraldus nr 548 ning kohustada Viljandi linna kaebaja 28. juuli 2022. a toimetulekutoetuse taotlust uuesti läbi vaatama.
5.Jätta varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata.
6.Mõista Viljandi linnalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulu 770 eurot.
7.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Täiendada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 4 viisil, et avaldatavas kohtuotsuses asendatakse lisaks füüsiliste isikute nimedele tähemärgiga ka otsuse p-s 17 nimetatud aadress.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja on üksi elav pensionär, kes sattus suvel 2022 ajutiselt rahalistesse raskustesse. Vastavalt OÜ Puukoorik 21. juuni 2022. a arvele pidi kaebaja tasuma küttepuude eest müüjale 740 eurot kahes osas: 420 eurot samal päeval ja ülejäänud 320 eurot 10. juuliks 2022. Tütar tegi 21. juunil 2022 kaebajale ülekande summas 420 eurot selgitusega „Laen küttepuude ostmiseks“. Kaebaja kandis saadud raha samal päeval edasi küttepuude müüjale esimese osamaksena. Teise osamakse tasus kaebaja kahes osas arvel märgituga võrreldes hilinemisega: 24 eurot 13. juulil ja 296 eurot
6.oktoobril 2022.
3-22-2592
2.Kaebaja esitas 30. juunil 2022 Viljandi Linnavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks juuni eest. Linnavalitsus jättis taotluse samal päeval tehtud otsusega rahuldamata, kuna kaebaja sissetulekud ületasid toimetulekupiiri 42 euro võrra. Otsuse tegemisel võeti eluasemekuluna arvesse küttepuude eest tehtud esimest osamakset 420 eurot.
3.Kaebaja esitas 28. juulil 2022 Viljandi Linnavalitsusele taotluse koos lisadokumentidega toimetulekutoetuse saamiseks juuli eest.
4.Viljandi Linnavalitsus määras 9. augusti 2022. a otsusega kaebajale toimetulekutoetuse 88,44 eurot. Perekonna sissetulekuna võeti arvesse vanaduspension 567,18 eurot ja muu sissetulekuna 320 eurot. Perekonna eluasemekuludena võeti arvesse normkulusid kokku 775,62 eurot: elekter 55,45 eurot, eluasemelaen 357,36 eurot, hoonekindlustus 14,17 eurot, kütus mitte-kaugkütte korral 320 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine vastavalt 14,47 ja 14,17 eurot.
5.Kaebaja esitas 5. septembril 2022 Viljandi Linnavalitsusele vaide vaadata tema toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi. Kaebaja hinnangul võttis linn toetuse määramisel vääralt arvesse muu sissetulekuna 320 eurot ning ei võtnud arvesse, et kütusekulu oli 740 eurot ja veearve 28,94 eurot.
6.Viljandi Linnavalitsuse sotsiaalkomisjon jättis 23. septembri 2022. a otsusega nr 2-18.1/22/152 toimetulekutoetuse otsuse muutmata. Seejuures tugineti sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 3 p-le 3, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 p-le 1 ja §-le 11 ning sotsiaalkomisjoni 21. septembri 2022. a protokolli nr 2-18/22/20 p-le 4.
6.1.Kaebaja ei ole alaline toimetulekutoetuse saaja. Juunis esitatud taotluse läbivaatamisel arvestati juunis tasuda tulnud küttepuude osamaksega. Juulikuu toimetulekutoetuse määramisel arvestati kulude hulka nii küttepuude kulu teise osamakse ulatuses (320 eurot) kui ka eluasemelaenu tagasimakse.
6.2.Kaebaja sissetulekuna võeti arvesse tütre poolt kaebaja pangakontole 21. juunil 2022 kantud 420 eurot selgitusega „Laen küttepuude ostmiseks“. SHS lubab lähedaselt toimetuleku parandamiseks saadud toetused ja kingitused jätta poole toimetulekupiiri ulatuses isiku sissetuleku hulka arvamata (SHS § 133 lg 3 p 3). Riigi kehtestatud toimetulekupiir oli 2022. a-l 200 eurot (2022. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 3 (1. juunil 2022 jõustunud redaktsioon)), millest pool on 100 eurot. Sellele tuginedes vähendati kaebaja sissetulekuna arvesse võetavat summat 100 euro võrra. Kaebaja muu sissetulekuna võeti seetõttu arvesse 320 eurot (tütre kantud 420 eurot – 100 eurot = 320 eurot). SHS § 133 lg 3 p 2, mis võimaldab isiku sissetuleku hulka arvamata jätta konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi, kaebaja olukorras ei kohaldu.
7.Viljandi Linnavalitsus jättis 7. novembri 2022. a korraldusega nr 548 kaebaja vaide linnavalitsuse 23. septembri 2022. a sotsiaalkomisjoni otsuse peale rahuldamata ning toimetulekutoetuse määramise otsuse muutmata.
8.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid tühistada Viljandi Linnavalitsuse 23. septembri 2022. a otsus ja 7. novembri 2022. a korraldus, kohustada Viljandi Linnavalitsust toimetulekutoetuse taotlus uuesti läbi vaatama ja hüvitada tekitatud kahju. Kaebaja nõudis varalise kahju hüvitamist 865,67 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
8.1.Linnavalitsuse nõustaja soovitas kaebajale, et ta laenaks küttepuude ostmiseks raha. Kaebaja seda ka tegi. Juunis tütrelt küttepuude ostmiseks laenatud 420 eurot kandis kaebaja samal päeval edasi küttepuude müüjale. Vastustaja luges laenatud raha aga kaebaja tuluks. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik teha sihtotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud sissetuleku osas erandeid. Otsuse
2(16)
3-22-2592 tegemisel ei ole vastustaja lisaks arvesse võtnud, et küttepuude kogukulu oli 740 eurot. Ka ei teavitanud linnavalitsuse nõustajad kaebajat, et tal on õigus saada toiduabi.
8.2.Kaebaja varaline kahju 865,67 eurot seisneb Coop Pangale makstud lisakulus Säästukaart Plussi krediitkaardilt laenatud raha eest (100,67 eurot), küttepuude ostmiseks laenatud rahas (740 eurot) ning pangast tõendi ja dokumendi koopia tellimise kulus (25 eurot). Kaebaja esitas taotluses kohe kõik ettenähtud dokumendid. Panga tõendi ja panga teatise laenu võtmise ja kasutatud laenupuhkuse kohta nõudis vastustaja juurde. Vastustaja keeldus tellitud tõendite kulu kaebajale hüvitamast.
8.3.Vastustajal tuleb hüvitada ka mittevaraline kahju kohtu äranägemisel, kuna vastustaja alandas kaebaja inimväärikust. Kaebajal ei ole olnud piisavalt raha esmavajaduste katteks. Lisaks andis vastustaja pahatahtliku soovituse võtta laenu ning eksliku info eluasemelaenu maksete arvesse võtmise kohta juunis 2022.
9.Tartu Halduskohus jättis 22. novembri 2023. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohus tagastas kaebajale tema saadetud menetlusdokumendi lisad (resolutsiooni p 1). Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
9.1.Tühistamisnõue jääb rahuldamata, sest vastustaja 23. septembri 2022. a otsus ja
7.novembri 2022. a korraldus on õiguspärased. Vastustaja ei ole SHS § 133 lg 3 p 3 ekslikult tõlgendanud. SHS § 133 lg 2 loetleb sissetulekud, mida ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka. Loetelu on kinnine, ei sisalda lähedastelt saadud laene ega jäta kohaliku omavalitsuse üksusele selles küsimuses kaalutlusruumi. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri väljavõttega on tõendatud, et vastustaja on toimetulekutoetuse arvestamisel küttepuude kulu eluasemekulude hulgas arvesse võtnud: 420 eurot juunikuu toetuse ja 320 eurot juulikuu toetuse arvestamisel. Vastustaja ei eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ka ei esine vormi- ega menetlusvigu, mis võiks tingida vaidlustatud otsuste tühistamise.
9.2.Vaidlustatud otsuste õiguspärasuse tõttu puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Samuti on seetõttu täitmata kahju hüvitamise eeldused.
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 24. oktoobri 2024. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus tagastas kaebajale 21.–22. jaanuaril, 19. veebruaril ja
16.septembril 2024 kaebaja esitatud tõendid (resolutsiooni p 1). Menetluskulud jäid poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
10.1.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja on üksi elav pensionär ning et kaebaja kontole laekus
21.juunil 2022 tütrelt 420 eurot selgitusega „Laen küttepuude ostmiseks“, mille kaebaja kandis samal päeval edasi küttepuude müügiga tegelevale ettevõttele arve maksmiseks.
10.2.SHS § 133 lg-s 2 on loetletud toetused, sissetulekud ja hüvitised, mida ei arvestata lõikes 1 nimetatud netosissetuleku hulka. Loetelu ei sisalda lähedastelt saadud rahalist toetust. SHS § 133 lg 2 ei võimalda eraisikutelt, sh lähedastelt, saadud laenusummat sissetulekust maha arvata. Seega, kui vastustaja ei oleks kaebaja puhul lähtunud SHS § 133 lg 3 p-st 3, tulnuks tal lugeda kogu kaebaja arvelduskontole tütrelt laekunud summa 420 eurot kaebaja sissetulekuks. See olnuks kaebaja suhtes veel ebasoodsam.
10.3.Riigikohus on selgitanud, et sotsiaalhoolekande põhimõtteid arvesse võttes saab netosissetuleku hulka SHS § 133 lg 1 mõttes arvata vaid reaalse laekumise isikule, mitte igasuguse varalise kohustuse vähenemise või varalise nõude tekkimise. Realiseerimata nõuded on samas käsitatavad varana, mida SHS § 134 lg 4 p 7 järgi on võimalik toetuse määramisel arvestada, kui nende arvelt on inimesel võimalik tagada endale ja oma perekonnale elatusvahendeid. Näiteks sissenõutavat töötasunõuet tööandja vastu võetakse arvesse töötaja varana, kuid seni, kuni töötasu pole välja makstud, ei saa seda käsitada sissetulekuna. (RKHK 01.06.2018, 3-16-1759/39, p-d 18, 22–23.) Riigikohtu seisukohast võib järeldada ka vastupidist, st toimetulekutoetuse määramisel ei saa arvesse võtta isikul tekkinud 3(16)
3-22-2592 varalisi kohustusi. Seega ei saa kaebaja tütre võimalikku võlanõuet kaebaja vastu toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtta ning vastustaja on kaebaja pangakontole laekunud summat pidanud õigesti 320 euro ulatuses kaebaja sissetulekuks. Selle arvelt tekkis kaebajal võimalus teha enda esmavajaduse rahuldamiseks tarvilik tarbimiskulutus – soetada küttepuud. Küttepuude soetamise kulu on vastustaja toimetulekutoetuse määramisel arvestanud kaebaja kuluna nende kandmise kuudel.
10.4.Viljandi Linnavalitsuse nõustaja soovitus võtta tütrelt laenu ei olnud pahatahtlik. Puudub alus arvata, et nõuanne oli kantud soovist kaebajale kahju tekitada. Kui kaebaja leidis, et tütre rahalise laenuta olnuks toimetulekutoetus sedavõrd palju suurem, et sellest piisanuks küttepuude ostmiseks, olnuks tal võimalik laenu võtmisest loobuda. Lõpliku otsuse pidi olenemata ametniku soovitusest tegema kaebaja ise.
10.5.Kaebaja eluasemelaenu tagasimakset 357,36 eurot on kaebaja juulikuu toimetulekutoetuse määramise otsuse tegemisel arvesse võetud. Võimalus võtta eluasemekuluna arvesse ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse tekkis alates 1. juulist 2022 (SHS § 133 lg 5 p 11). Seega ei saanud vastustaja juunikuu toimetulekutoetuse määramisel sellega arvestada.
10.6.Vastustaja on toimetulekutoetust määrates eksinud vee maksumuse määramisel 30 senti. Eksimus on sedavõrd tühine, et menetlusökonoomiast lähtudes puudub põhjus tühistada vaidlusaluseid otsuseid. Seejuures saab arvesse võtta asjaolusid, et vastustaja on lisaks toimetulekutoetuse määramisele andnud kaebajale 27. juulil 2022 ühekordset toetust majandusliku olukorra leevendamiseks 150 eurot ning väljastanud ajavahemikul 19. september 2022 – 2. jaanuar 2023 toiduabi.
10.7.SHS ega haldusmenetluse seadus (HMS) ei näe ette, et hüvitataks kulud, mis tekivad haldusmenetluses seoses dokumentide esitamisega.
10.8.Puudub vajadus korrata halduskohtu põhjendusi kaebaja hüvitamisnõude osas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kaebaja jääb kassatsioonkaebuses kõigi seni kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde, palub kohtute otsused tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.
11.1.Viljandi Linnavalitsuse nõustaja andis kaebajale vale nõu võtta laenu ja seetõttu tekkis kaebajal nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Laenu ei oleks tohtinud võtta arvesse kaebaja tuluna.
11.2.Viljandi Linnavalitsus selgitas ekslikult mitmel korral, et juba juunis 2022 sai toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtta kaebaja eluasemelaenu kulu. Kui kaebaja teadnuks, et eluasemelaenu võetakse arvesse alles alates juulist, poleks ta juunis 2022 toimetulekutoetust taotlenud ja siis oleks kogu küttepuude kulu korraga arvesse võetud.
11.3.Vee maksumusega seotud arvutusviga tõendab, et Viljandi Linnavalitsus ei süvenenud dokumentidesse.
11.4.Saamata jäänud toetuselt tuleks arvestada viivist, kuna raha väärtus on vähenenud.
12.Viljandi linn palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus jõusse. Vastustaja on seisukohal, et lähedaselt saadud laen on isiku sissetulek, mis vähendab makstavat toimetulekutoetust. SHS § 133 lg 3 annab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse (mitte ei pane kohustust) jätta teatud sissetulekud arvesse võtmata ja nende hulgas on ka lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalised toetused ja kingitused kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus (p 3). Erandi eesmärk on anda lähedastele võimalus aidata abivajajat nii, et see ei tooks kaasa riikliku toetuse vähenemist. Viljandi linn praegusel juhul seda ka kohaldas.
13.1.Laen, sh tarbimislaen, on sissetulek SHS § 133 lg 1 mõttes (vt ka Sotsiaalkindlustusameti juhend „Toimetulekutoetus – sotsiaalhoolekande seaduse kommenteeritud variant“ (edaspidi juhend), 2026, lk 11). Sissetulekuna on võimalik arvestamata jätta lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud 4(16)
3-22-2592 rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus (SHS § 133 lg 3 p 3). Lähedane on taotlejaga tihedates või heades suhetes ja/või suguluses olev isik (juhend, lk 24). Toimetulekutoetuse taotleja sissetulekutena ei käsitata rahasummat, mida lähedane on tasunud taotleja eest otse teenuseosutajale või nt küttepuude müüjale.
13.2.SHS § 133 lg 2 p-des 1 ja 2 on silmas peetud üksnes avaliku sektori eelarvevahenditest makstavaid hüvitisi, mitte aga lähedaselt saadud sihtotstarbelist laenu, mis on kantud taotleja arvelduskontole (juhend, lk-d 23–24).
13.3.Toimetulekutoetus on viimase abinõuna antav abi, mida makstakse juhul, kui isikul puuduvad piisavad vahendid igapäevaseks toimetulekuks. Sotsiaalkaitse põhineb põhimõttel, et inimesel ja tema perekonnal on esmane vastutus sotsiaalsete riskidega toimetulekul ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse antavad hüvitised on osa terviklikust süsteemist, mida korraldatakse koostöös, vajaduspõhiselt, avalikust huvist lähtudes, õiguskindlalt, võrdse kohtlemise põhimõtet järgides ja avalikke vahendeid säästlikult kasutades (SÜS §-d 5, 10 ja 11). Seetõttu eeldatakse, et enne toimetulekutoetuse saamist kasutab inimene ära muud võimalikud sissetulekuallikad, sh nõuab vajaduse korral elatist isikult, kellel on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Kui taotleja keeldub esitamast dokumente elatise saamise kohta või keeldub elatist sisse nõudmast, võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratava toetuse summat SHS § 134 lg 4 p 6 alusel. Samas ei anna SHS § 134 lg 4 p 6 kohaliku omavalitsuse üksusele õigust lõplikult ja õiguslikult siduvalt otsustada, kas ülalpidamiskohustus perekonnaseaduse tähenduses eksisteerib või kui suur see täpselt on. Sellise vaidluse saab lõplikult lahendada kohus. Kohaliku omavalitsuse üksuse hinnang on seotud üksnes toimetulekutoetuse menetlusega ning selle eesmärk on hinnata, kas taotleja on kasutanud mõistlikult kõiki seadusest tulenevaid võimalusi oma majandusliku olukorra parandamiseks.
13.4.Eluasemekulud ei pea olema tasutud toimetulekutoetuse taotlemise hetkel. Arvesse võetavad eluasemekulud hüvitatakse taotleja soovil maksega tema kontole või tasutakse otse teenuseosutajale või (küttepuude) müüjale. Viimast on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus isikule määratud toimetulekutoetuse arvelt ühepoolselt teha juhul, kui toimetulekutoetuse taotleja, kellele maksti eelmisel kuul toimetulekutoetust eluasemekulude katmiseks, ei ole neid kulusid tasunud (SHS § 134 lg 8). Eluasemekulude otse teenuse osutajale või müüjale tasumise korral tuleb aga arvestada sellega, et kui isikul on olemas sissetulekud (nt pension või töövõimetoetus) ja ta esitab toimetulekutoetuse taotluse seetõttu, et tal ei jätku oma sissetulekust vahendeid nt küttepuude eest tasumiseks, siis ei pruugi makstavast toimetulekutoetusest piisata kogu küttepuude kulu katmiseks. Seetõttu kantakse toetus üldjuhul toimetulekutoetuse taotleja enda arvele, kes tasub arve ise. Muud esmaste vajadustega seotud kulud (toiduained, ravimid) tasub toetuse saaja toimetulekutoetuse arvelt üldjuhul samuti ise.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Haldus- ja ringkonnakohtu otsused tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 5 alusel teeb kolleegium ise uue otsuse, millega rahuldab tühistamis- ja kohustamiskaebused. Vastustaja peab uuesti otsustama 2022. a juuli toimetulekutoetuse määramise üle. Varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. I Kohtuasja ese
15.Kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebus puudutab 2022. a juuli eest toimetulekutoetuse määramist. Vastustaja tegi sellekohase otsuse 9. augustil 2022. Kohtusse pöördumisel palus kaebaja tühistada vaid 7. novembri 2022. a vaideotsus. Halduskohtu soovituse järgi muutis ta kaebust viisil, et palus tühistada Viljandi Linnavalitsuse 23. septembri 2022. a otsus ja 7. novembri 2022. a
5(16)
3-22-2592 korraldus. Nende tühistamisel jääks aga algne, s.o 9. augusti 2022. a otsus jõusse ja kaebaja ei saavutaks oma eesmärki.
16.Arvestades vaidluse iseloomu (esmavajaduste rahuldamiseks vajalik toimetulekutoetus), sellest tulenevat kaebaja haavatavust ja tema üheselt mõistetavat tahet (HKMS § 2 lg 4 teine lause), samuti seda, kuidas vastustaja on kaebust mõistnud, on kolleegiumi hinnangul kohtuasjas vaidluse all ka vastustaja 9. augusti 2022. a otsus. Piirdudes kohtuasja lahendamisel vaid vastustaja eelviidatud 2022. a septembri otsusega ja 2022. a novembri korraldusega, jääksid kaebaja õigused tõhusa kaitseta. Kohtud jätsid selgituskohustust rikkudes (HKMS § 2 lg 4) juhtimata kaebaja tähelepanu
9.augusti 2022. a otsuse vaidlustamise vajalikkusele. Seejuures ei rahuldatud ka kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks põhjendusega, et kaebaja on ise võimeline kohtumenetluses oma õigusi kaitsma. II Toimetulekutoetus A Lähtekohad
17.Kohtuasjas on vaidluse all kaebajale kui üksi elavale pensionärile 2022. aasta juulikuu eest makstud toimetulekutoetuse suurus. Täpsemalt on vaatluse all küsimus, kas juunis tütrelt küttepuude ostmiseks saadud rahasummat saab pidada kaebaja sissetulekuks, ning kui jah, siis kas seda võis juulikuu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekuna arvesse võtta. Kaebaja hinnangul ei oleks tohtinud tütre ülekannet arvesse võtta, sest tegemist oli laenuga, mis tal tuleb tagasi maksta.
18.Toimetulekutoetuse eesmärk on iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Toimetulekutoetuse kaudu täidab riik enda põhiseaduse (PS) § 28 lg-st 2 tulenevat kohustust anda abi puuduse korral (vt ka RKPJK 05.05.2020, 5-20-1/15, p-d 17–23 ja seal tehtud viited), kusjuures tähtis ei ole see, miks puudus tekkis või milline oli isiku varasem elujärg. Oluline on, kas taotleja käsutuses on arvestusperioodil piisavalt varalisi vahendeid esmavajadustega kaasnevate tarbimiskulutuste tegemiseks. (Vt RKHK 01.06.2018, 3-16-1759/39, p-d 13 ja 18 ning seal viidatud kohtupraktika.) Ülesanne menetleda taotluseid ja otsustada toetuse maksmise üle on seadusega pandud kohaliku omavalitsuse üksustele. Nii tuleb taotlus jooksva kuu eest toetuse saamiseks esitada hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks vallale või linnale, kelle haldusterritooriumil asub taotleja tegelik elukoht (SHS § 132 lg 1).
19.SHS § 131 lg 2 järgi on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, [al 9. jaanuar 2026 täiendus: kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja] kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 133 lg 1 võimaldab lisaks eluasemekuludele netosissetulekust maha arvata makstud elatise ja teatud täitemenetluses kinnipeetud summad (vt SHS § 132 lg 3). Eluasemekulude hulka kuulub alates 1. juulist 2022 ka eluasemelaenu tagasimakse (SHS § 132 lg 51, § 133 lg 5 p 11 ning lg-d 91 ja 92).
20.Eeltoodust tulenevalt on toetuse saamiseks määravad eeskätt kolm suurust: 1) milline on seaduse järgi arvestatuna taotleja (ja tema SHS-i mõttes perekonnaliikmete) netosissetulek, sh milliseid tulusid lubab seadus mitte arvata sissetuleku hulka; 2) milliseid eluaseme- jms kulusid võimaldab seadus sissetulekust maha arvata; 3) milline on taotlemise kuul seadusega kehtestatud toimetulekupiir. Kui tehte netosissetulek miinus kulud tulemus jääb alla toimetulekupiiri, on taotlejal õigus saada toimetulekutoetust. Toimetulekutoetuse suurus arvestatakse lähtudes valemist: perekonna arvestuslik toimetulekupiir + eluaseme normkulu mitte ületav tegelik kulu – arvesse minev sissetulek.
6(16)
3-22-2592
21.Kui netosissetulek arvestatakse üldjuhul taotlemise kuule eelnenud kalendrikuu tulude alusel (SHS § 132 lg 3, § 133 lg-d 1 ja 11), siis kulude arvestamisel võetakse arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud (SHS § 133 lg 5). Seejuures eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja seda ei kaeta toimetulekutoetuse arvelt (SHS § 133 lg 7). Ka ei määrata toimetulekutoetust tagasiulatuvalt eelnevate kuude eest (SHS § 134 lg 1 teine lause).
22.Taotleja ja tema perekonnaliikmete kogu vara ja sellest tulenevat toimetulekuvõimet tuleb analüüsida terviklikult (vt ka 9. jaanuaril 2026 jõustunud SHS § 132 lg-d 61–64). Isegi kui toimetulekutoetuse saamise eeldused on täidetud, annab SHS § 134 lg 4 kohaliku omavalitsuse üksusele kaalumisõiguse jätta toimetulekutoetus siiski määramata või vähendada määratavat summat, kui esinevad sättes loetletud alused. Need puudutavad eeskätt olukorda, kus taotleja või tema pereliige on tegelikult võimeline sissetulekut teenima, kuid mõjuva põhjuseta seda ei tee, taotlejal on piisavalt vara jms. Toimetulekutoetuse võib jätta määramata või seda vähendada ka juhul, kui toimetulekutoetuse taotlejal, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast (p 6).
23.Mh SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud Viljandi Linnavolikogu 16. juuni 2022. a määruse nr 17 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse arvestamisel“ § 2 p 7 järgi oli alates
1.juulist 2022 alalise eluruumi alaliste kulude piirmäär kütte osas järgmine: „kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus (arvesse võetakse vaid ühte kütteliiki): kaugküttega, kaugkütteta ja elektriküttega eluruumide puhul olenemata kütuseliigist kuni 9 eurot ühe normpinna m2 kohta kalendrikuus. Kaugkütteta eluruumis mitte rohkem kui 1000 eurot kalendriaastas. Kütuse ostmisel arvestatakse toimetulekuarvestuse sisse kuludokumendid, mis on ostetud taotluse esitamise eelsel või taotluse esitamise kalendrikuul;“. Sätte sõnastus ei ole kuigi õnnestunud, kuna ei ole üheselt mõistetav, kas esimeses ja teises lauses toodud piirmäärad (9 eurot ühe normpinna m2 kohta; 1000 eurot kalendriaastas) on kaugkütte puudumisel alternatiivsed või kumulatiivsed. Ka ei saa kuludokumendid olla „ostetud“. Kolleegiumi hinnangul tuleb sätet tõlgendada viisil, et piirmäärad on kumulatiivsed ning oluline ei ole mitte kuludokumendi väljastamise hetk, vaid see, et kulu kandmise kohustus on tekkinud jooksval kuul (vt SHS § 133 lg-d 5 ja 7). Kuna kaebaja on eluruumis üksi elav pensionär, võib normpinnaks arvestada kuni 51 m2 (Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ p 21 teine lause).
24.Vastustaja 9. augusti 2022. a otsuse järgi olid juulikuu eest toimetulekutoetuse 88,44 eurot määramise aluseks järgmised andmed: - kaebaja sissetulekuna võeti arvesse 2022. a juuni eest vanaduspension 567,18 eurot ja muu sissetulekuna tütrelt saadud 320 eurot (tütrelt saadud 420 eurot – SHS § 133 lg 3 p 3 alusel 100 eurot = 320 eurot); - kaebaja netosissetulekust maha arvatavaid kulusid 2022. a juuli eest oli kokku 775,62 eurot ning need koosnesid järgmistest kuludest: elekter 55,45 eurot, eluasemelaen 357,36 eurot, hoonekindlustus 14,17 eurot, kütus mittekaugkütte korral 320 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine vastavalt 14,47 ja 14,17 eurot; - riigi kehtestatud toimetulekupiir oli 2022. a-l 200 eurot (2022. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 3 (1. juunil 2022 jõustunud redaktsioon). B Sissetulek 1) Laen kui sissetulek
7(16)
3-22-2592
25.Riigikohus on selgitanud, et toimetulekutoetuse määramisel saadud rahasumma käsitamiseks netosissetulekuna tuleb esmalt kindlaks teha, kas vaadeldav arveldus on üldse liigitatav taotleja sissetulekuks. Alles seejärel tulevad päevakorrale küsimused, milliseid kulusid võib sissetulekust maha arvata, st ega laekunud summa ei kujuta endast SHS-is nimetatud erandlikku sissetulekut, mida toimetulekutoetuse arvestamisel inimese või perekonna sissetulekute hulka ei arvata. SHS § 133 lg 1 kohaldamisel tuleb üldiselt taotleja sissetulekuna arvesse võtta laekunud raha, mitte aga igasugust varalise kohustuse vähenemist või varalise nõude tekkimist. (RKHK 01.06.2018, 3-16-1759/39, p-d 17, 19, 22.) Taotleja realiseerimata nõuded võivad olla käsitatavad varana, mida SHS § 134 lg 4 järgi on võimalik toetuse määramisel arvestada, kui nende arvelt on inimesel võimalik tagada endale ja oma perekonnale elatusvahendid (samas, p 23).
26.Kolleegium on seisukohal, et tegelik laen ei ole toimetulekutoetuse taotleja (ega tema perekonnaliikme) kui laenu saaja sissetulek SHS §-de 131 jj mõttes.
26.1.Kui panga arvelduskontole laekub raha, siis tekib konto omanikul vastavas summas nõudeõigus panga vastu (vt nt RKHK 31.03.2025, 3-23-2858/48, p 28.1 ja seal viidatud praktika). Kui ülekande aluseks on laenuleping (sh krediidileping), siis on kontoomanikul võimalik raha küll käsutada, kuid majanduslikus mõttes tema kogu vara ei suurene. Seda põhjusel, et saadud laenu võrra suurenevad ka laenu saaja kohustused. Seetõttu ei ole laen (sh krediit) SHS-i mõttes sissetulek.
26.2.Eelöeldu kehtib siiski üksnes eeldusel, et toetuse taotleja või perekonnaliikme sõlmitud laenuleping ei ole näilik ning tegu ei ole ka muu kuritarvitusega. See on nii näiteks olukordades, kus tegelikult on saadu kingitus, annetus, toetus vms, mille tagastamist pooled ei plaaninudki, või kui tegelikult makstakse palka, preemiat, tasu, hüvitist vms, mida püütakse varjata laenulepinguga. Laenulepingu näilisusele või kuritarvitusele võivad osutada isikutevahelised seosed, kirjaliku laenulepingu vormistamata jätmine, lepingu sõlmimise aeg ja tingimused, ebarealistlik tagasimaksegraafik ning muud konkreetse juhtumi asjaolud. Tähtsust võivad omada ka laenu sihtotstarbelisus ja tagasimakse tähtaeg. Näiteks kui laenuna saadu oli vajalik taotleja või tema perekonnaliikme esmavajaduste rahuldamiseks või muude tõsiste tagajärgede ärahoidmiseks ning kontoväljavõttelt nähtub rahasumma tagastamine, ei saa seda pidada SHS-i mõttes sissetulekuks.
26.3.Tõendamiskoormus, et laenuleping on tegelik, lasub kaasaaitamiskohustusest tulenevalt toetuse taotlejal (SÜS § 21), kes peab näitama üles vajalikku hoolsust, kui soovib, et laenuna tehtud ülekannet ei peetaks sissetulekuks. Kohaliku omavalitsuse üksus peab hindama asjaolusid kogumis, kujundamaks seisukoht, kas laenu saamine on eluliselt usutav ja selle tagasimaksmine usaldusväärselt tõendatud. Kui hiljem selgub, et tegu ei olnud laenuga ning kohaliku omavalitsuse üksus ei pea põhjendatuks saadut muul põhjusel sissetuleku hulgast välistada (SHS § 133 lg 3, vt lähemalt allpool p-d 30 ja 31), on võimalik saadud toetus tagasi nõuda (vt SÜS §-d 31 jj).
26.4.Eelnevat käsitlust – laen ei ole sissetulek – ei muuda asjaolu, et SHS § 133 lg 2 p 4 nimetab õppelaenu tuluna, mida ei arvestata sissetuleku hulka, eeldades seega esmapilgul, et muud laenud on laias mõttes sissetulek. Kolleegiumi arvates on siiski tegu seaduse ebajärjekindlusega. Kui seadusandja tahe on lugeda mistahes laen toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekuks, vähendamaks avaliku võimu kohustusi ning tugevdamaks inimese ja perekonna omavastutust ja iseseisvat toimetulekut (avaliku võimu toetus kui n-ö viimane abinõu, vt ka SÜS § 5, SHS § 16 lg 2, RKPJK 09.12.2019, 5-18-7/8, p 126), tuleb see seaduses sõnaselgelt sätestada.
27.Vastustaja ei ole praegusel juhul hinnanud, sh selleks kaebajalt tõendeid palunud, kas tütre antud laen oli tegelik. Ülekandes on tütar nimetanud selle laenuks. Kirjalikku laenulepingut ei ole kohtumenetluses esitatud, kuid seadus ei ole niisugusele laenulepingule kohustuslikku vorminõuet 8(16)
3-22-2592 kehtestanud (vrd võlaõigusseaduse § 404 lg 1). Seetõttu võib see olla ka suuline. Kaebaja on kohtumenetluses viidanud üldsõnaliselt, et tal on laenu tagastamise kohustus, täpsustamata tähtaega või muid tingimusi.
28.Kui kaebajal ei õnnestu tõendada, et tegu oli laenuga, tuleb tütrelt saadu lugeda kaebaja sissetulekuks. Sellisel juhul tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kaaluda, kas ja kuivõrd on põhjendatud see SHS-i muude sätete alusel sissetulekust maha arvata. Kui see pole põhjendatud, tuleks kaaluda, kas sissetulekut oleks põhjendatud arvestada, lähtudes kuue kuu keskmisest. 2) Mahaarvamised sissetulekust, kuue kuu keskmine sissetulek
29.SHS § 133 lg 2 sätestab loetelu saadud summadest, mida ei loeta (kohustav norm: „ei arvata“) toimetulekutoetuse arvestamisel (st mida kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole lubatud arvestada) sissetuleku hulka.
30.Vastustaja kohaldas SHS § 133 lg 3 p 3, mis võimaldab kaalutlusõiguse alusel („võib“) sissetulekust maha arvata lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus. Viidatud sätte kohaldamisalasse tuleb kolleegiumi hinnangul liigitada laekumised, mis on suunatud abivajaja üldise toimetuleku parandamiseks, st pole sihtotstarbelised ega ole mõeldud konkreetse kulu või kahju hüvitamiseks (vt ka juhend, lk 24).
31.Kolleegium on seisukohal, et kui tütrelt laenu saamine ei ole tõendatud ja seega osutub saadu sissetulekuks, pidanuks vastustaja praegusel juhul kaaluma SHS § 133 lg 3 p 3 asemel ka SHS § 133 lg 3 p 2 kohaldamist.
31.1.SHS § 133 lg 3 p 2 annab kohaliku omavalitsuse üksusele kaalutlusõiguse jätta toetuse arvestamisel sissetulekute hulgast välja konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitise. Sätte tõlgendamisel on oluline esiteks see, et saadu peab olema sihtotstarbeline – sellele viitab sõnakasutus „konkreetse“. Teiseks ei piira säte saadud hüvitise allikat. See erineb sama paragrahvi lõikest 2, mille p 1 viitab näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse toetustele, p 2 kohaliku omavalitsuse üksuse antud sihtotstarbelisele toetusele, p 4 riigi tagatavale laenule jne. Seega võib laekunud summa pärineda ka eraisikult. Sellele viitavad ka Sotsiaalkindlustusameti suunised (vt Sotsiaalkindlustusameti 2024. a selgitused „Toimetulekutoetus – küsimusi ja vastuseid“, lk 1 (peretuttavalt saadud raha, et pere saaks tasuda üürilepinguga seotud ettemaksu)). Kolmandaks osutab säte „hüvitistele“, mis viitab mingi kulu katmiseks antule (vrd ka SÜS § 12, samuti vt „Toimetulekutoetus – küsimusi ja vastuseid“, lk 1; juhend, lk 24).
31.2.Tütrelt sihtotstarbeliselt saadu selleks, et kaebaja saaks tasuda hädavajalike küttepuude eest, võis praegusel juhul olla käsitatav konkreetse kulu katmiseks saadud hüvitisena SHS § 133 lg 3 p 2 mõttes. Vastustaja ei ole kahtluse alla seadnud kaebaja vajadust soetada küttepuid. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus, et raha oli saadud sihtotstarbeliselt ning kasutatud samal perioodil, et katta küttekulu, mis toimetulekutoetuse arvestamisel oleks eluasemekulude hulgas nagunii arvesse võetud.
31.3.SHS § 133 lg 3 alusel kaalumise korral tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel arvestada juhtumi asjaoludest tulenevalt mh sellega, kas see on kooskõlas ühest küljest toimetulekutoetuse eesmärgiga (vt ülalpool otsuse p 18) ning teisalt isiku ja perekonna omavastutusega sotsiaalsete riskidega toimetulekul (vt allpool otsuse p 35).
9(16)
3-22-2592
32.Kolleegium peab oluliseks siiski lisada, et toimetulekutoetuse saamine ega selle suurus ei peaks sõltuma taotleja taiplikkusest oma taotlust ja kulusid ajastada ja kajastada. Kohaliku omavalitsuse üksusel lasub kohustus abistada inimest avalduse esitamisel või toimingu tegemisel nii, et see vastaks tema vajadusele, arusaamisvõimele ja huvile, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teadmatusest või muul põhjusel teostamata (SÜS § 7, SHS § 3 lg 1 p 3). Lisaks, kehtiv SHS ei anna alust toimetulekutoetuse määramisel ja selle suuruse arvestamisel abivajajaid erinevalt kohelda sõltuvalt sellest, kas eluasemekulu tasutakse lähedaselt saadud toetuse, hüvitise või laenu abil ise või esitades arve tasumiseks lähedasele või kohaliku omavalitsuse üksusele. Kaebaja maksis küttepuude eest otse müüjale osamaksetena juunis, juulis ja oktoobris 2022 enda pangakontolt. Esimese osamakse tegemiseks kandis kaebaja tütar kaebaja kontole raha. Kui kaebaja palunuks tütrel tasuda esimene osamakse otse küttepuude müüjale, ei oleks toimetulekutoetuse arvestamisel kaebaja sissetulek suurenenud. Eluasemekulude piirmäärasid arvestades saanuks kohaliku omavalitsuse üksus võtta müügiarves märgitud kulu arvesse seega sõltumata sellest, kas ja kes on selle eest tasunud. Samuti saanuks kaebaja edastada küttepuude arve vastustajale, et viimane tasuks selle eest toimetulekutoetuse summa ulatuses. Kui seadusandja soovib kuritarvituste vältimiseks, laenamise piiramiseks või muudel põhjustel siduda õiguse toimetulekutoetusele mõne kindla viisiga kulude kandmiseks, siis peaks seegi õigusaktidest selgemalt nähtuma.
33.Kaebaja on kohtumenetluses osutanud, et tütrelt saadud 420 eurot oli mõeldud kogu kütteperioodiks ning vastustajal tulnuks see jagada üheksa kuu peale (420 eurot ÷ 9 kuud = 46,67 eurot). Kolleegiumi hinnangul kehtiv seadus sellist sissetuleku jagamist ei võimalda. SHS § 133 lg 4 sätestab üksnes, et kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku. Seega on kohaliku omavalitsuse üksusele antud kaalutlusõigus, kas lähtuda tavapärasest või viimase kuue kuu keskmise sissetuleku arvestamise korrast. Ka ei sea seaduse sõnastus otsest piirangut, et hüvitada tuleb vaid see küttekulu, mis tekib kütteperioodil (vt SHS § 133 lg 5 p 6). Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks SHS § 133 lg 4 kohaldamist kaalunud. 3) Eristamine ülalpidamiskohustusest
34.Lisaks küsimusele, kas lähedaselt saadud summat käsitada laenuna, mida ei loeta SHS-i mõttes sissetulekuks, või pidada seda SHS § 133 lg 3 p-des 2 ja 3 nimetatud hüvitiseks, toetuseks või kingituseks, tuleb silmas pidada küsimust, kas raha andnud lähedasel võib olla toetuse taotleja ees ülalpidamiskohustus.
35.Isiku ja perekonna omavastutus sotsiaalkaitse süsteemi osana tähendab seda, et esmane vastutus inimest ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul on inimesel endal (SÜS § 5 lg 1), arvestades seejuures ka PS § 27 lg-st 5 tulenevat perekonna kohustust hoolitseda abivajavate liikmete eest (RKPJK 09.12.2019, 5-18-7/8, p 126). Nii on täisealisel tütrel kui alanejal sugulasel oma ema kui üleneja sugulase ülalpidamiskohustus, kui ema vajab abi ega ole võimeline ennast ise ülal pidama (perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1, § 97 p 3). Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kohus võib lisaks teatud eeldustel isiku ülalpidamiskohustusest vabastada või seda piirata (PKS § 103). Riigikohus on rõhutanud, et avalikul võimul on põhiseadusest tulenev kohustus aidata abivajajat siis, kui inimene ise ei suuda tagada endale piisavalt elatusvahendeid ning tema perekonnal pole võimalik anda talle ülalpidamist (RKPJK 09.12.2019, 5-18-7/8, p 126).
10(16)
3-22-2592
36.SHS § 131 lg 7 nimetab isikud, keda loetakse toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeteks. Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja ja tema tütar ei moodusta SHS-i mõttes ühte perekonda. Nagu eespool osutatud (vt otsuse p 22), võimaldab SHS § 134 lg 4 p 6 kohaliku omavalitsuse üksusel jätta kaalutlusõiguse alusel toimetulekutoetus määramata või selle suurust vähendada, kui taotlejal, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus saada elatist, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast. Elatise andmiseks kohustatud isikute ring ei piirdu siiski samas eluruumis elavate ja ühise majapidamisega isikutega, kes loetakse perekonnaliikmeteks toimetulekutoetuse taotlemisel (SHS § 131 lg 7). Elatise andmise kohustus tuleb kindlaks määrata ülalpidamiskohustust käsitlevate PKS-i sätete järgi. SHS ei seo toimetulekutoetuse saamise õigust nõudega, et taotleja oleks ammendanud nõuded PKS-i tähenduses ülalpidamiseks kohustatud pereliikmete vastu. Kuna realiseerimata elatisnõuded on siiski käsitatavad varana, siis on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik elatise saamise õigust kaalutlusõiguse alusel toetuse määramisel arvesse võtta (SHS § 134 lg 4 p 6) (vrd RKHK 01.06.2018, 3-16-1759/39, p 23).
37.Lähedaselt saadud summat ei saa käsitada – selle nimetusest sõltumata – laenu, hüvitise, toetuse või kingitusena, kui ülekande tegijalt on kohtu poolt välja mõistetud elatis, kuid ta ei ole selle maksmise kohustust täitnud. Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei arvestaks toimetulekutoetuse määramisel väljamõistetud elatisega, võtaks avalik võim ülalpidamiskohustuse põhjendamatult enda kanda.
38.Kui maakohus ei ole ülalpidamiskohustust kindlaks teinud ega elatist välja mõistnud, saab kohaliku omavalitsuse üksus teha PKS-i järgides hindamisotsuse, kas lähedasel on eelduslikult ülalpidamiskohustus ja kas käsitada sellest tulenevalt ülekannet ülalpidamiskohustuse täitmisena (vrd RKPJK 09.12.2019, 5-18-7/8, p 174 ja RKHK 31.03.2020, 3-18-1168/52, p 10). Eeldatava ülalpidamiskohustuse kindlaks tegemiseks on kohaliku omavalitsuse üksusel uurimispõhimõttest lähtudes (HMS § 6, vt ka SÜS § 21 lg 1 p 1) õigus koguda ja nõuda tõendeid ka lähedase varalise seisu kohta. See omavalitsusüksuse järeldus kehtib siiski üksnes SHS-järgse toimetulekutoetuse määramise menetluses ega ole õiguslikult siduv muudes menetlustes, sh ei asenda see vastavat kohtu otsustust.
39.Vastustaja ei ole toimetulekutoetuse otsuse põhjendustes tuginenud SHS § 134 lg 4 p-le 6, st ei ole toimetulekutoetuse andmisest keeldunud või seda vähendanud põhjendusega, et kaebajal on eeldatavalt võimalus taotleda tütrelt elatist. Seega ei ole praegusel juhul tuvastatud, kas ja mil määral oleks ülekande teinud tütar kohustatud kaebajale ülalpidamist andma. C Kulud
40.Kolleegiumi hinnangul on 2022. a juuli toimetulekutoetuse maksmise otsustamisel kaebaja kulud võetud arvesse õigesti.
41.Nagu eespool selgitatud, esitati kaebajale küttepuude eest üks arve, mille eest võis maksta kahes osas: 21. juunil ja 10. juulil 2022. Kaebaja tasus esimese osamakse tähtaegselt, kuid teise osamakse kahes osas ning arves märgitust hiljem. Vastustajal ja kohtutel on õigus, et kuna kaebajal tuli küttepuude eest vastavalt esitatud arvele tasuda erinevatel kuudel, siis sai vastustaja juuni toimetulekutoetuse arvestamisel võtta arvesse üksnes juuni ning juuli toimetulekutoetuse arvestamisel juuli kulud. Nagu eespool osutatud, lähevad toimetulekutoetuse otsustamisel arvesse jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud (SHS § 133 lg-d 1 ja 5). Seega on vastustaja toimetulekutoetuse üle otsustamisel küttepuude kogukulu võtnud tervikuna arvesse, kuid lähtudes tasumise kohustuse tekkimise hetkest, õigesti eristanud juunikuu kulu ja juulikuu kulu. Asjaolu, et müügiarve järgi sattus 11(16)
3-22-2592 tasumiskohustus erinevatele kuudele, ei sõltunud vastustajast. Seega ei oma asjas tähtsust ka kaebaja väide, et kuivõrd tema 2022. a juuni toimetulekutoetuse taotlust ei rahuldatud, siis soovib ta tagantjärele sellest taotlusest loobuda, kuna selle arvutamisel võeti arvesse 2022. a juunikuu küttepuude kulu osamakse.
42.Samas erinevalt näiteks kaug-, gaasi- või elektriküttest, kus küttekulu jaotub lähtudes tarbitust üldjuhul igakuiselt kogu aasta peale, ei ole ahjukütte korral selline hajutamine enamjaolt võimalik ega ka mõistlik. Säästlikum on osta küttepuud kogu kütteperioodi jaoks suuremas koguses korraga (või vajadusel kahe või enama korraga) ette ära, selmet maksta iga kuu konkreetseks kuuks soetatu eest, mis seejuures on kogusummana eelduslikult kallim. See eeldab aga ühekordset suuremat väljaminekut, mis ei pruugi mahtuda ühe kuu küttekulu piirmäära sisse. Seetõttu on kaugkütteta kütteliigi puhul üldjuhul põhjendatud põhimõte, et kuludokument sisaldab ka järgmise perioodi küttekulu. Selline kulu hüvitatakse järgnevatel kuudel – juhul kui inimene ka siis toimetulekutoetust taotleb – iga kuu piirmäära ulatuses kuludokumendil näidatud summa hüvitamiseni või piirmäära täitumiseni. Selle kasuks räägib ka toimetulekutoetuse eesmärk tagada inimestele minimaalne raha, et inimene saaks teha esmavajaduste rahuldamiseks tarvilikud tarbimiskulutused. Nagu eespool selgitatud, ei ole Viljandi Linnavolikogu 16. juuni 2022. a määruse nr 17 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärad toimetulekutoetuse arvestamisel“ § 2 p 7 viimane lause selles osas sõnastuslikult selge (vt ülalpool otsuse p 23).
43.Kolleegium peab oluliseks ka lisada, et kui küttepuude eest tasutakse krediitkaardiga, siis toetuskõlblikuks eluasemekuluks on küttepuude ostuga kaasnev kulu, mitte hilisem krediitkaardi võla tagasimakse, millele võivad lisanduda ka intressid.
44.Kohtute seisukohad küsimuses, mis puudutavad eluasemelaenu tagasimakse ning veekulu suuruse arvesse võtmist, on õiged. Seetõttu kolleegium neid põhjendusi ei korda (HKMS § 231 lg 6).
45.SHS ei näe ette võimalust võtta toimetulekutoetuse määramisel eluasemekuluna arvesse kulu, mis tekib vajadusest tõendada eluaseme soetamiseks võetud laenu (vt SHS § 132 lg 51). Tõendite hankimise kulu ei ole ka SHS § 133 lg 61 mõttes „eluasemekulu“ (vt sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja riikliku matusetoetuse seaduse kehtetuks tunnistamise ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 28.12.2017, 8) eelnõu (Riigikogu XIII koosseis, 490 SE) seletuskiri, lk 10). Seega on see jäetud kaebaja toimetulekutoetuse otsustamisel õigesti kuluna arvesse võtmata. D Vahekokkuvõte
46.Eeltoodust tulenevalt tühistab kolleegium Viljandi Linnavalitsuse 9. augusti ja
23.septembri 2022. a otsused ning 7. novembri 2022. a korralduse ning kohustab Viljandi linna uuesti lahendama kaebaja 28. juuli 2022. a toimetulekutoetuse taotlust. Vastustajal tuleb kujundada seisukoht, kas tütrelt saadu oli tegelik laen, mida ei tule SHS-i mõttes käsitada sissetulekuna. Kui laenu saamine ei ole tõendatud, tuleb vastustajal kolleegiumi suuniseid arvestades (vt ülalpool otsuse p-d 29 jj) kaaluda, kas praegusel juhul on põhjendatud käsitada saadut mitte lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud toetusena (SHS § 133 lg 3 p 3), vaid konkreetse kulu katmiseks saadud hüvitisena (§ 133 lg 3 p 2). Seejuures tuleb silmas pidada ka kaebaja võimalikku õigust tütrelt elatist saada (SHS § 134 lg 4 p 6). Vajadusel tuleb kaaluda, kas sissetuleku arvestamisel on põhjendatud lähtuda kuue kuu keskmisest sissetulekust (SHS § 133 lg 4).
47.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista ka viivis. Vastustajal tuleb asja uuel otsustamisel järgida SÜS § 20 lg-t 1, mis sätestab, et rahalise hüvitise mittenõuetekohasel väljamaksmisel on hüvitise andja kohustatud maksma viivist alates rahasumma väljamaksmise tähtaja möödumisele järgnevast 12(16)
3-22-2592 kalendrikuust kuni summa nõuetekohase väljamaksmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. III
Kahjunõue
48.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on kahjunõude rahuldamise eeldused järgmised: avaliku võimu kandja (RVastS § 2 lg 1) peab olema tegutsenud õigusvastaselt ja sellega rikkunud isiku õigusi avalik-õiguslikus suhtes. Lisaks peab isikul olema tekkinud kahju ning avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos. Isik peab olema eelnevalt ammendanud RVastS §-des 3, 4 ja 6 nimetatud esmased õiguskaitsevahendid. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise puhul tuleb lisaks silmas pidada, et seda võib nõuda üksnes inimene ja juhul, kui süüliselt on alandatud tema väärikust, kahjustatud tervist, võetud vabadus, samuti kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Eeltoodud sätte järgi hüvitatakse mittevaraline kahju vaid juhul, kui avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus oli süüline. Seejuures vastutab avaliku võimu kandja nii kahju vahetult põhjustanud isikute süü kui ka n-ö organisatsioonilise süü korral, st arvesse tuleb võtta süüd avaliku võimu kandja mistahes otsustustasandil. Kui mittevaralise kahju hüvitamise mõni eeldus puudub, tuleb nõue jätta rahuldamata. (Vt nt RKHK 19.06.2025, 3-22-1348/55, p 13 ja seal tehtud viited.) A Varaline kahju
49.Vastustaja kui avaliku võimu kandja on toiminud õigusvastaselt. 49.1 Nagu eespool osutatud, tegutses vastustaja õigusvastaselt toimetulekutoetuse määramisel: vastustaja ei hinnanud seda, kas tütrelt saadud laen on sissetulek SHS-i mõttes, ning kui ei ole, siis ei teostanud ta õigesti kaalutlusõigust (vt ülalpool otsuse p 46). 49.2 Kaebaja leiab, et vastustaja toimis õigusvastaselt ka talle nõu andes.
49.2.1.Kohtud ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks kaebajat eksitanud küsimuses, et juba 2022. a juunis võetakse toimetulekutoetuse määramisel arvesse eluasemelaenu tagasimakseid.
49.2.2.Samas ei ole vastustaja kohtumenetluse käigus vastu vaielnud kaebaja väitele, et kohaliku omavalitsuse üksuse nõustaja soovitas (suuliselt) kaebajal võtta küttepuude ostuks laen tütrelt. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on abistada inimest erinevate valikute tegemisel, andes olukorda ja õigusnorme arvestades nõu, milliseid toiminguid teha, et tulemus vastaks isiku vajadustele ja huvidele. Ringkonnakohtul on õigus, et lõppastmes teeb taotleja valiku erinevate toimimisviiside vahel, sh otsustab, kas võtta laenu esmavajaduste rahuldamiseks. Valiku tegemine eeldab aga teadlikkust, mida üks või teine toiming kaasa võib tuua. Sellise teadlikkuse loomine ongi avaliku võimu selgitamis- ja abistamiskohustuse eesmärk ja sisu (SÜS § 7, SHS § 3 lg 1 p 3). Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebajale selgitanud laenu võtmise võimalikke tagajärgi või tingimusi laenu vormistamisele, et see oleks selgelt eristatav kingist ja ülalpidamiskohustusest. Selgitamis- ja abistamiskohustuse täitmine on küll menetlustoiming, kuid see võib tekitada kahju ka lahus menetluse lõpptulemusest. Ka praegusel juhul ei pruugi tütrelt saadud rahasumma lõppastmes toimetulekutoetuse suurust mõjutada – see selgub asja uuel lahendamisel (vt ülalpool otsuse p 46) -, ent on ilmne, et vastustaja ei ole täitnud selgitamis- ja abistamiskohustust eelkirjeldatud viisil. Seda kinnitab vastustaja enda ekslik mõistmine sellest, kas ja kuidas arvestada toimetulekutoetuse 13(16)
3-22-2592 määramisel laenu sissetulekuna. Väär arusaam materiaalõigusest toob paratamatult kaasa väära nõu. Seetõttu leiab kolleegium, et vastustaja rikkus selgitamis- ja abistamiskohustust kõnealuses osas.
50.Vastustaja õigusvastane tegevus rikkus kaebaja õigusi (vt ülalpool otsuse p 18). Kaebaja on kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, esitades vaide ja pöördudes kohtusse.
51.Kaebaja nõuab Viljandi linnalt tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 865,67 eurot, mis seisneb tema sõnul: 1) küttepuude ostmiseks laenatud rahas, mille vastustaja nimetas kaebaja tuluks (740 eurot), 2) pangast tõendi ja dokumendi koopia tellimise kulus (25 eurot) ning 3) Coop Pangale makstud lisakulus Säästukaart Plussi krediitkaardilt laenatud raha eest (100,67 eurot).
52.Arvestades mh ka kaebaja 1. juunil 2026 Riigikohtule esitatud seisukohta, saab kaebaja seisukohta mõista nii, et ta peab varaliseks kahjuks esiteks toimetulekutoetust osas, mis jäi tema hinnangul tal õigusvastaselt saamata ja mille arvelt ta oleks saanud kanda küttepuude kulud tervikuna. Nagu eespool öeldud, peab vastustaja tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamisest tulenevalt otsustama uuesti 2022. a juulikuu toimetulekutoetuse määramise, sh kas ja kuivõrd saab tütrelt küttepuude kulu katteks saadut sissetuleku hulka arvata. Eelnevast sõltub, kas määratud toimetulekutoetus oli õigusvastaselt väike. Seega saab kõnealuses osas kaebaja nõue lahenduse toimetulekutoetuse uuel otsustamisel ning kahju, kui see üldse on tekkinud, saab tühistamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamise tõttu kõrvaldatud. Seega jääb kõnealuses osas hüvitamiskaebus rahuldamata.
53.Seadus näeb ette kohustuse esitada tõendid eluasemelaenu kohta (vt ülalpool otsuse p-d 19 ja 45). Nõudes nende esitamist, ei tegutsenud vastustaja õigusvastaselt. Asjaolu, et aastaid tagasi mingis muus õigussuhtes on kaebaja need esitanud, ei ole praegusel juhul tähtsust, arvestades möödunud aja pikkust, isikuandmeid sisaldavate dokumentide säilitamise ajalisi piiranguid ning SHS-is sätestatud nõudeid tõenditele. SHS ega ka HMS või SÜS ei näe ette tõendite kogumiseks tehtud kulude hüvitamist ning praegusel juhul ei viita miski ka sellele, et vastavate normide puudumine oleks põhiseadusega vastuolus (vrd RKPJK 06.06.2023, 5-22-15/13). Samuti puudub tõendite kogumise kulu ja otsuse p-s 49 kirjeldatud vastustaja õigusvastase tegevuse vahel põhjuslik seos. Seega jääb ka kõnealuses osas hüvitamiskaebus rahuldamata.
54.Kolmandaks leiab kaebaja, et talle tuleb hüvitada varaline kahju, mis tekkis seetõttu, et ta pidi küttepuude arve tasumiseks laenama raha Coop Pangalt (Coop Finants AS-i Säästukaart Plussi krediitkaart). Sellest tekkis kaebaja sõnul intressikulu summas 100,67 eurot järgmiselt: - juunis laenas kaebaja 383,34 eurot, tagasi pidi maksma juulis 397,26 eurot; lisakulu raha laenamise eest oli 13,92 eurot; - juulis laenas kaebaja 395,93 eurot, tagasi pidi maksma augustis 410,77 eurot; lisakulu raha laenamise eest oli 14,84 eurot; - augustis laenas kaebaja 399,55 eurot, tagasi pidi maksma septembris 412,79 eurot; lisakulu raha laenamise eest oli 13,24 eurot; - septembris laenas kaebaja 399,01 eurot, tagasi pidi maksma oktoobris 416,90 eurot; lisakulu raha laenamise eest oli 17,35 eurot; - oktoobris laenas kaebaja 399,98 eurot, tagasi pidi maksma novembris 422,24 eurot; lisakuluraha laenamise eest oli 22,26 eurot; - novembris laenas kaebaja 399,91 eurot, tagasi pidi maksma detsembris 419,04 eurot; lisakulu raha laenamise eest oli 19,06 eurot.
55.Kaebaja varalise kahju nõue jääb ka kõnealuses osas rahuldamata.
14(16)
3-22-2592
55.1.Vastustajal tuleb toimetulekutoetuse määramine uuesti otsustada. Seega, kuigi vastustaja toimis õigusvastaselt, ei ole veel selge, kas kaebajal varaline kahju tekkis. Kui kaebajal varaline kahju siiski tekkis (uus määratav toimetulekutoetus on suurem), siis enamik eelmises punktis kaebaja kirjeldatud kahjust ei ole põhjuslikus seoses vastustaja õigusvastase tegevusega. Kaebaja tasus küttepuude teise osamakse suuremalt osalt alles oktoobris 2022 (vt ülalpool otsuse p 1). Seega, enamikku Coop Pangalt võetud laene (mille summa mh ületab mitu korda küttepuude teise osamakse suurust) ei kasutanud ta küttepuude eest tasumiseks, mille kulu katteks toimetulekutoetus on mõeldud.
55.2.Isegi kui mingi osa kõnealusest kaebaja väidetud varalisest kahjust on põhjuslikus seoses vastustaja õigusvastase tegevusega, siis tuleb silmas pidada, et vastustaja peab õigel ajal saamata jäänud toimetulekutoetuse summalt arvestama SÜS § 20 alusel viivist, mis peaks kahju katma (vt ülalpool otsuse p 47). Kolleegium on selgitanud, et viivis on iselaadne kahjuhüvitis, mis on tõendamist lihtsustades mõeldud kompenseerima mh inflatsioonikadu ja eeldatavat kahju, mis kaasnes õigusvastase viivitusega (sh sellega, et kaebaja ei saanud õigel hetkel kasutada toetust õiges suuruses). Kui isik leiab, et tema kantud kahju suurus ületab viivise, võib ta iseenesest nõuda ka viivist ületava kahju hüvitamist, mis puhul on tegu aga tavapärase kahju hüvitamise nõudega ning tal tuleb tõendada muu hulgas kahju tekkimine ja põhjuslik seos. (Vt RKHK 27.11.2014, 3-3-1-66-14, p 19; 03.04.2020, 3-17-98/49, p-d 27, 30, 33.) Nagu öeldud, praegusel juhul pole enamik vaatlusalusest varalisest kahjust põhjuslikus seoses vastustaja õigusvastase tegevusega. B Mittevaraline kahju
56.Kaebaja nõuab vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel seoses kaebaja inimväärikuse alandamisega. Kaebaja on selgitanud, et tal ei olnud piisavalt raha esmavajaduste katteks ning vastustaja andis pahatahtliku soovituse võtta laenu ja eksliku info eluasemelaenu maksete arvesse võtmise kohta juunis 2022.
57.Nagu eespool osutatud, tegutses vastustaja õigusvastaselt 2022. a juulikuu toimetulekutoetuse määramisel ning rikkus selgitamis- ja abistamiskohustust laenu võtmist puutuvas osas (vt ülalpool otsuse p 49). Inimväärikus on RVastS § 9 lg 1 kohaselt üks hüvedest, mille rikkumise korral on võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Praegusel juhul ei ole vastustaja rikkumised siiski toonud kaebajale kaasa selliseid tagajärgi, mis oleksid käsitatavad inimväärikuse rikkumisena. Samuti pole kaebajal tekkinud mittevaralist kahju. Kohtuasjas ei ole tuvastatud, et kaebaja esmavajadused oleks jäänud inimväärikust alandavalt katteta. Seejuures arvestab kolleegium ringkonnakohtu osutatuga, et vastustaja on mh andnud kaebajale täiendavat abi (vt ülalpool otsuse p 10.6). Ka pole tuvastatud, et vastustaja oleks kaebajale selgituste andmisel tegutsenud pahatahtlikult, kaebajasse halvustavalt suhtudes vms. Lisaks, Riigikohus on varem selgitanud, et õigusvaidlus haldusorganiga võib tekitada inimeses stressi, nördimust, ebakindlust jm sarnaseid üleelamisi. Sedalaadi ebameeldivused ei ole siiski iseenesest käsitatavad mittevaralise kahjuna. Vastasel korral peaks mistahes õigusvaidlusega, mille inimene põhjendatult algatab, kaasnema suurem või väiksem rahaline hüvitis. Kehtiv õigus selleks alust ei anna. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad. (Vt RKHK 26.09.2022, 3-20-1449/54, p 30.4.) Praegusel juhul viimati nimetatud olukorraga tegu ei ole, mistõttu jääb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata. IV
Menetluslikud küsimused
58.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse (20 eurot), kaebuse (350 eurot), apellatsioonkaebuse (350 eurot) ja kassatsioonkaebuse (50 eurot) esitamisel. 15(16)
3-22-2592 HKMS § 109 lg 3 alusel tuleb menetlusabikulu, s.o riigilõiv, kokku summas 770 eurot mõista välja Viljandi linnalt Eesti Vabariigi kasuks. Muude menetluskulude hüvitamist pole kaebaja taotlenud, mistõttu jäävad võimalikud muud menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
59.Kassatsioonkaebuses heidab kaebaja kohtutele ette, et need on tagastanud mitmed kaebaja esitatud dokumendid. Kordamata kohtute põhjendusi (HKMS § 231 lg 6), ei näe kolleegium siin eksimist menetlusnormide vastu.
60.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kolleegium lisab, et ringkonnakohus on otsuse resolutsiooni p-s 4 märkinud: „Asendada avaldatavas kohtuotsuses selles mainitud füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.“ Otsuse põhjendava osa p 17 viimases lauses on toodud kaebaja aadress. Riigikohus on varem märkinud, et kui andmete varjamine kohtulahendis eraelu puutumatuse tagamiseks on õigustatud, tuleb seda teha toimivalt (vt RKHK 04.04.2022, 3-21-2196/19, p 14.3). Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4 täiendada viisil, et lisaks füüsiliste isikute nimedele tuleb ka otsuse p-s 17 nimetatud aadress asendada tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.