lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-3508/20

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 06.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-3508/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1543
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

06. jaanuar 2026.a, Tallinnas

Hagihind Menetlusosalised esindajad

ja

2-24-3508 A.V hagi R.V ja R.V vastu elatise suuruse muutmiseks

3690 eurot nende Hageja: A.V (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi HelenLumelille Tomberg Kostjad: R.V (isikukood XXX), R.V (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja: M.P (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja: Helen Reinvart

Kohtuistungi aeg

07.10.2025.a

Kohtuistungil osalesid

Hageja A.V Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi HelenLumelille Tomberg Kostjate seaduslik esindaja M.P Kostjate lepinguline esindaja Helen Reinvart

Resolutsioon

1.Jätta rahuldamata hageja taotlus kostjatele riigi õigusabi määramiseks.
2.Hagi rahuldada.
3.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-5634 väljamõistetud elatisi järgmiselt:
3.1.vähendada alates 01.03.2024.a kostjale R.V-le väljamõistetud elatis 0 euroni kuus, kuivõrd A.V annab kostjale ülalpidamist vahetult;
3.2.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
vähendada perioodil 01.03.2024.a kuni 11.07.2024.a kostjale R.V-le väljamõistetud elatis 0 euroni kuus. Alates 12.07.2024.a kuni R.V täisealiseks saamiseni tasub A.V R.Vle elatist Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-13-5634 alusel.
4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-5634 väljamõistetud elatiste summasid. Kostjad elavad alates xxxx.a hagejaga ning hageja annab kostjatele ülalpidamist vahetult. Kostja R.V kolis xxxx.a tagasi ema juurde. R.V elab hagejaga. Sellest tulenevalt palub hageja vähendada R.V-le väljamõistetud elatise suurust nullini. R.V-le makstava elatise suurust alates xxxx.a kuni xxxx.a vähendada nullini ja alates xxxx.a kuni R.V täisealiseks saamiseni tasub hageja kostjale elatist ringkonnakohtu 30.04.2014.a tehtud otsuse alusel. Hageja leiab, et suhtluskorda, mis on määratud 12 aastat tagasi, ei pea muutma kohtulikult, kui kostjad on ise soovinud elama asuda hageja juurde ja on seda ka teinud. Hageja palub menetluskulud jaotada vastavalt seadusele. Kostjate vastuväited ja põhjendused
2.Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Harju Maakohtu 21.06.2012.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-19117 on kindlaks määratud hageja ja kostjate suhtluskord, mida ei ole muudetud. Kostjad viibivad mõlema vanema juures ning sõltumata laste faktilisest viibimiskohast on kehtiva suhtluskorra kohaselt kostjate peamine elukoht ema juures. Olenemata sellest, kumma vanema juures on kostjad elanud, on kostjate ema kandnud kostjate kulutusi. Kostja R.V elab alates xxxx.a taas emaga. Menetluskulud paluvad kostjad jätta poolte enda kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.03.2024.a kohtumääruses (dtl 20-23).
5.Hageja palub alates 01.03.2024.a vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-5634 väljamõistetud elatisi selliselt, et R.V-le vähendada elatis null euroni ja R.V-le vähenda elatis perioodil 01.03.2024.a kuni 12.07.2024.a null euroni ning alates 13.07.2024.a kuni R.V täisealiseks saamiseni tasub hageja elatist edasi ringkonnakohtu 30.04.2014.a tehtud otsuse alusel (dtl 90).
6.Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui kohtulahendi

tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.

7.Riigikohus on 20.06.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 punktis 9 leidnud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 9. juuni 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, punktid 32, 36; 28. oktoobri 2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 11).
8.Hagiavalduse kohaselt kolisid kostjad xxxx.a hageja juurde ning hageja annab kostjatele ülalpidamist vahetult (dtl 3). R.V kolis xxxx.a ema juurde tagasi (dtl 100). R.V elab jätkuvalt hagejaga (dtl 89). Hageja leiab, et suhtluskorda, mis on määratud 12 aastat tagasi, kui lapsed olid 2- ja 4-aastased, ei pea muutma kohtulikult, kui 14- ja 16-aastased lapsed on ise soovinud elama asuda isa juurde ja on seda faktiliselt ka teinud (dtl 77).
9.Kostjad leiavad, et kuivõrd kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-19117 on kindlaks määratud hageja ja kostjate suhtluskord, siis pole vahet, kus kostjad faktiliselt viibivad. Kehtiva suhtluskorra kohaselt on kostjate peamine elukoht ema juures (dtl 100).
10.Kohus ei nõustu kostjatega. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, punkt 13.1; 31.03.2025, 2-17-6713, punkt 29; 12.05.2021, 2-18-6491, punkt 14.1). Kui aga tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes toodule, on sellele mittevastavusele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, punkt 13.1)
11.Hageja on avaldanud, et kostjad kolisid xxxx.a hageja juurde ning üks kostjatest R.V kolis tagasi ema juurde xxxx.a. Kostjad ei ole sellele väitele vastu vaielnud, vaid leiavad, et lähtuda tuleks kehtivast suhtluskorrast. Kohus leiab, et lähtuda tuleb siiski tegelikust elukorraldusest ning mõlemad pooled on kinnitanud menetluses, et kostjad kolisid hageja juurde jaanuaris 2024.a ning R.V kolis ema juurde tagasi xxxx.a. Seega on see asjaolu tõendatud poolte ütlustega (dtl 263-265).
12.Kohus leiab aga, et kuivõrd mõlemad pooled on kinnitanud, et kostja R.V kolis ema juurde tagasi 12.07.2024.a, siis tuleb R.V osas elatist vähendada kuni 11.07.2024.a, mitte 12.07.2024.a nagu hageja on taotlenud.
13.Kuivõrd tõendatud on, et kostjad elasid hagejaga ja üks kostjatest elab hagejaga tänaseni, siis ei hakka kohus hindama kostjate ema poolt esitatud kulusid, mis väidetavalt kostjate osas on kantud (dtl 115-244). Pole usutav, et hagejal ei tekkinud kulusid kostjatele, kui kostjad hagejaga igapäevaselt elasid. Samuti kolisid kostjad hageja juurde juba xxxx.a, kuid hagi esitati alles xxxx.a, mis tähendab, et poolteist kuud andis hageja kostjatele ülalpidamist nii vahetult kui ka elatise tasumisega kostjatele. Lisaks on neid kulusid hinnatud ja arvestatud juba tsiviilasja nr 2-24-4062 menetluses (R.V , R.V hagi M.P vastu elatise nõudes).
14.Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. R.V osas tuleb vähendada elatist alates 01.03.2024.a null euroni kuus ning R.V osas tuleb vähendada elatist perioodil 01.03.2024.a kuni 11.07.2024.a null euroni kuus. Alates 12.07.2024.a kuni R.V täisealiseks saamiseni tasub hageja R.V-le

elatist Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2014.a kohtuotsuse kohtuasjas nr 2-13-5634 alusel.

15.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
16.Hageja esitas koos hagiga taotluse määrata riigi õigusabi korras kostjatele esindaja (dtl 5). Kostjad palusid jätta riigi õigusabi taotluse rahuldamata (dtl 33-34).
17.Kohus leiab, et kuivõrd tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning kohus võib tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 3 koguda tõendeid omal algatusel, siis tuleb hageja taotlus kostjatele riigi õigusabi määramiseks jätta rahuldamata.
18.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
19.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 3690 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
21.Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd tegemist on alaealiste laste ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium