lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-7233/22

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-7233/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
976
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-25-7233/16Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja03.10.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-25-7233

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2025.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots

Kohtuasi

H.Y hagi H.F vastu põlvnemise tuvastamiseks H.F vastuhagi H.Y vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 03.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.F apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja/vastuhagis kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): H.Y (XXX), lepinguline esindaja Heigo Kendla Kostja/vastuhagis hageja (apellatsioonimenetluses apellant): H.F (XXX), seaduslik esindaja H.P (XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Keelduda menetlusse võtmast H.F apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 03.10.2025 otsuse peale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud apellandi menetluskulud tema enda kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse asjaolud

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1(3)

1.11.05.2025 esitas H.Y hagi H.F vastu põlvnemise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal ja kostja seaduslikul esindajal kooseluline suhe. Xx.xx.xxx sündis kostja. Kostja ema lapse sünnist hagejat ei teavitanud ja hageja ei ole isana lapse sünnitunnistusele kantud. Soomes viidi läbi isaduse tuvastamise test ja 07.08.2024 sai hageja vastuse, et 99,99% tõenäosusega on hageja kostja bioloogiline isa. Kuigi on tuvastatud lapse põlvnemine hagejast, pole hageja kantud isana lapse sünnitunnistusele ning tehtud isa kannet rahvastikuregistrisse. Hageja palub tuvastada, et kostja põlvneb hagejast.
2.22.08.2025 teatas kostja seaduslik esindaja, et võtab hagi õigeks ja on nõus, et H.F sünnitunnistusele tehakse isakanne ja kantakse isana sünnitunnistusele H.Y.
3.Samas menetlusdokumendis esitas kostja vastuhagi PKS § 101 määras elatise väljamõistmiseks alates isakande tegemisest lapse sünnitunnistusele kuni lapse täisealiseks saamiseni.
4.01.10.2025 teatas hageja, et on nõus maksma H.F-le elatist seadusega kehtestatud miinimumi ulatuses alates isakande tegemisest lapse sünnitunnistusele kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni 06.03.2042), summas 301,78 eurot, mis muutub iga aasta
1.aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutopalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse saaja või määra muutumisest. Samuti on H.Y nõus, et elatis tasutakse iga kalendrikuu eest ette hiljemalt jooksva kuu 3ndaks kuupäevaks H.P arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“.
5.Maakohus tegi hagi ja vastuhagi õigeksvõtule põhineva otsuse. Otsuse resolutsioon oli järgmine: -Rahuldada H.Y hagi H.F vastu põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega. -Tuvastada, et alaealine laps H.F (XXX) põlvneb H.Y-st (XXX) ja kanda H.Y (XXX) isana lapse H.F (XXX) sünniakti. -Kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks H.F perekonnaseisuandmetes. -Kohtuotsuse jõustumisel tekib H.Y-l alaealise lapse H.F suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus). -Rahuldada H.F vastuhagi H.Y vastu elatise väljamõistmiseks õigeksvõtul põhineva otsusega. -Välja mõista H.Y-lt H.F ülalpidamiseks alates isakande tegemisest lapse sünnitunnistusele kuni H.F täisealiseks saamiseni 06.03.2042 muutuvas suuruses igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis käesoleval hetkel on 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda muutus 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. -H.F-le välja mõistetud elatis (resolutsiooni punkt 6) tuleb H.Y-l kanda hiljemalt jooksva kuu 3-ndaks kuupäevaks H.P arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis ja kuu, mille eest elatis tasutakse“. -Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebus
6.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles leidis, et maakohtu otsuse resolutsioonis toodu, et kohtuotsuse jõustumisel tekib H.Y-l alaealise lapse H.F suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus) on ebaõige, kuna hooldusõiguse

2(3)

küsimust maakohtus ei arutatud. Kostja leiab, et tema hooldusõigus peab kuuluma tema emale ning palub selles osas otsust muuta. Määruse põhjendused

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
8.Ringkonnakohus selgitab, et maakohtus oli hagi põlvnemise tuvastamise nõudes ja vastuhagi elatise nõudes. Põlvnemise tuvastamise nõudes hagi rahuldati, seega tuvastati, et hageja on kostja vanem. Perekonnaseaduse § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti, lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
9.Käesolevas asjas ei vaieldud maakohtus vanemate hooldusõiguse küsimuses. Seega märkis maakohus põhjendatult otsuses, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tekib H.Y-l alaealise lapse H.F suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus). Täielik hooldusõigus on ka lapse H.F emal.
10.Ringkonnakohus selgitab, et perekonnaseaduse (PerekS) § 118 lg 1 järgi vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PerekS § 119 järgi kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale. Otsustusõiguse üleandmise korral võib kohus otsustusõiguse teostamist piirata või panna seda teostavale vanemale lisakohustusi. PerekS § 137 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Eeltoodust tulenevalt on lapse hooldusõigusega seotud vaidlus menetletav hagita menetluses ning vastava avalduse peab vaidluse korral kohtule esitama vanem, kes lapse hooldusõiguses muudatusi teha soovib. Seega ei ole esitatud apellatsioonkaebuse alusel võimalik taotletud hooldusõiguse muudatusi lapse suhtes teha.
11.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja