Kostja: Y.G (isikukood XXX), lepinguline esindaja Peeter Malve Asja läbivaatamine
28.08.2025 ja 04.11.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y.G vastuhagi rahuldamata.
2.Jätta kõik vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X.V (hageja) esitas 14.12.2023 Harju Maakohtule hagi Y.G (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palus lõplike nõuetena lõpetada poolte ühisomand ning jagada ühisvara selliselt, et kinnisasi asukohaga XXX ja korteriomand asukohaga XXX jääksid hüvitise vastu hageja ainuomandisse ning kostjalt mõistetaks hageja kasuks välja ühisvara kasutamise eest kasutuseelis. Samuti palus hageja lõpetada poolte kaasomandi kinnisasjale asukohaga XXX selle jätmisega hüvitise vastu hageja ainuomandisse või alternatiivselt reaalosadeks jagamisega.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt abiellusid pooled XXX ning lahutasid XXX. Varaühisus lõppes lahutusega, kuid pooled ei ole jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamises. Poolte ühisvara hulka kuuluva vallasvara jagamist hageja ei taotlenud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 09.02.2024 vastuhagi, mida täiendas 11.02.2025 ning 11.03.2025. Kostja palus lõplike nõuetena jagada poolte ühisvara selliselt, et p-s 1 nimetatud XXX kinnisasi ja korteriomand jääksid hageja ainuomandisse hageja taotletavast suurema hüvitise vastu või alternatiivselt müügiga avalikul enampakkumisel; XXX kinnisasja kaasomand lõpetataks müügiga avalikul enampakkumisel. Samuti palus kostja lugeda poolte ühisvarasse kuuluva korteriomandi üüritulu alates XXX ühisvara hulka ja jagada poolte vahel võrdsetes osades. Lisaks palus kostja jagada ühisvaraks olevad vallasasjad.
3.28.08.2025 kohtuistungil jõudsid pooled kokkuleppele ühisvara osaliselt jagamiseks. 24.09.2025 määrusega kinnitas kohus poolte vahel sõlmitud kohtuliku kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse X.V hagis Y.G vastu ühisvara ja kaasomandi jagamiseks. Samuti lõppes asja menetlus osaliselt Y.G vastuhagis ühisvara ja kaasomandi jagamiseks, v.a vallasvara jagamise nõudes, mida kohtulik kompromiss ei hõlmanud.
4.Pärast kompromissi kinnitamist jätkus menetlus ühisvaraks oleva vallasvara jagamise nõudes lähtuvalt kostja vastuhagi 11.03.2025 nõudest nr (7) (dtl 446, 456–465) järgmisel kujul:
Jagada Y.G’i ja X.V’i ühisvaraks olevad vallasasjad (vastavalt lisatud EXCEL tabelile) järgnevalt: jätta Y.G’i ainuomandisse järgnevad poolte ühisvaraks olevad esemed väärtuses 13 868 eurot: muusikakeskus, 2 kaltsuvaipa, 2 tooli, jõuluehted, lai voodi, 2 madratsit, voodipesu, punutud korvid, föön, krepptangid, lokitangid, näorätikud, 2 öökappi, elektriline kell, küünlaalus, elutoa suur teler, nõudekomplektserviis, laualinad, lauanõud (noad, kahvlid, lusikad, kulbid, tassid, klaasid), õmblusmasin, overlokkmasin, 2 laualampi, õmblustarvikud, pesumasin, pesukuivati, plaadilõikur, prožektor, külmik, mikrolaineahi, roster, mikser, blender, sõiduk FORD MUSTANG, välibatuut, mootorratas BMW, sõiduauto AUDI TT, Audi TT vahetusrehvid- veljed, Audi TT supakas (helivõimendi), Lapsetoast (XXX) voodi, Lapsetoast (XXX) teler, lapsetoast 2 puidust riiulit ning kohustada kohtuotsuse täitmise viisina hagejat tema valduses olevad asjade valdus Y.G-le üle andma või vastavalt tabelis toodud väärtusele rahas hüvitama.
5.Hageja vaidles kostja vallasvara jagamise nõudele vastu. Kostja ei ole tõendanud esemete olemasolu, nende kuulumist ühisvarasse ega esemete väärtust. Hageja kostja poolt pakutud esemeid enda omandisse ei soovi ning need ei ole hageja valduses (v.a sõiduk FORD MUSTANG, külmik, mootorratas BMW, 2 tooli, punutud korv, 1 laualamp, prožektor, välibatuut, voodi, teler, 2 riiulit). Nõue on ebaselge ega ole täidetav. Nõue ei sisalda hagejale hüvitist kostjale jääva vallasvara eest. 2 (4)
2-23-17634
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et veel kohtu menetluses olevas osas tuleb kostja vastuhagi jätta rahuldamata. Menetluskulud jäävad tervikuna poolte endi kanda.
7.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja millised kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
Poolte abielu sõlmiti XXX ning lahutati XXX.
Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut ja poolte varasuhteks oli varaühisuse varasuhe. Pooled ei ole peale abielu lahutamist vallasvara ühisvarana jaganud.
8.Nii praegu kehtiva kui ka varem kehtinud perekonnaseaduse (PKS) kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Pooled ei vaidle, et abielu kestel omandatud vallasasjad kuuluvad nende ühisvarasse ning selle jagamises pole pooled suutnud kokku leppida.
9.Poolte kui endiste abikaasade ühisvara jagamise nõude aluseks on PKS § 37 lg 1, kusjuures vara koosseis tuleb PKS § 37 lg 11 järgi määrata kindlaks varasuhte ehk abielu lõppemise seisuga. Ühisvara jagamisele kohalduvad kaasomandis oleva asja jagamise sätted kaasomandi lõpetamisel (PKS § 37 lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2).
10.AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus ühis-/kaasomandi lõpetamise viiside vahel valida üksnes sellekohase nõude, st hagi või vastuhagi alusel. Kostja esitas nõudes nimetatud vallasasjade ühisomandi lõpetamise viisina nende jätmise kostja ainuomandisse. Hageja vaidleb sellele vastu, kuna sellist jagamise viisi seadus ei võimalda. Kohus nõustub hagejaga. Ühis- ja/või kaasomandi lõpetamise viisina oleks võimalik anda asi üle ühele omanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele omanikule välja tema osa rahas (PKS § 37 lg 3, AÕS § 77 lg 2). Hüvitist kostjale jäävate esemete eest nõue ei sisalda. Seega ei ole seda võimalik rahuldada.
11.Kohus ei nõustu väitega, et ühisvara jagamisel kostja ainuomandisse jäävate esemete eest teisele ühisomanikule hüvitise maksmine ei ole vajalik, kuivõrd ülejäänud ühisvaraks olevad vallasvara esemed jääksid hagejale (04.11.2025 istungi protokoll, ajamärge 00:26:54). Sellist nõuet kohtu menetluses ei ole. Ülal p-s 4 märgitud vastuhagi nõude sõnastus ei võimalda järeldada, et selle rahuldamisel kuuluks jagamisele ka nõudes nimetamata vallasvara või et nõudes nimetamata varaesemed jääksid hageja ainuomandisse. Isegi kui kostja käsitlusega nõustuda, on hageja vaielnud vastu ka sellele, et poolte ühisvaraks olev vallasvara jagataks selliselt, et kostja ainuomandisse jääksid nõudes nimetatud esemed ning hagejale muu vallasvara. Hageja on menetluses õigesti viidanud, et ühisvara jagamisel ei saa jätta n-ö sunniviisiliselt poole omandusse eset, mida pool ise enda omandusse ei soovi. Kohus on sellele korduvalt kostja tähelepanu juhtinud. Seega ei oleks nõude rahuldamine igal juhul võimalik.
12.08.07.2025 määruses selgitas kohus, et vallasvara jagamise ja valduse saamise nõude puhul tuleb kostjal tõendada eseme kuulumine abikaasade ühisvara hulka, esemete valdus ja väärtus, ning et täiendavate tõendite esitamata jätmisel võib nõue jääda rahuldamata (dtl 512). 04.11.2025 istungil möönis kostja, et ei ole menetluses selliseid tõendeid esitanud. Hageja on võtnud omaks, et tema valduses on nõudes nimetatud esemetest: sõiduk FORD MUSTANG, külmik, mootorratas BMW, 2 tooli, punutud korv, 1 laualamp, prožektor, välibatuut, voodi, 3 (4)
2-23-17634 teler, 2 riiulit. Ülejäänud esemete osas on poolte vahel vaidlus, kelle valduses need on ja kas need üldse olemas on (04.11.2025 istungi protokoll, ajamärge 00:14:34). Tõendamata on ka esemete väärtus (ajamärge 00:15:27). Nõustuda tuleb väitega, et poolte arvamused esemete väärtusest kohtueelsete läbirääkimiste käigus ei tõenda nende väärtust. Niisiis pole ka sel põhjusel võimalik vastuhagis esitatud vallasvara jagamise nõuet rahuldada.
13.Vastuhagi rahuldamise välistaks veel ka see, et nõue on ebaselge ega ole sundkorras täidetav. Kohus ei tohi teha lahendit, mis ei ole selgelt arusaadav ega täidetav (TlnRnKm 12.08.2025, 2-24-15814, p 26). Mõistliku kõrvalseisja ega kohtutäituri jaoks pole nõudes märgitud esemed (nt „õmblustarvikud“, „2 tooli“, „jõuluehted“, „lai voodi“, „voodipesu“, „näorätikud“ jne) üheselt identifitseeritavad, mis välistaks kohtulahendi sundkorras täitmise (vrd RKTKo 06.08.2025, 2-22-7750, p 11). Ehkki sellele on kostja tähelepanu juhitud, ei ole kostja menetluse käigus esitanud haginõuet kujul, mis vastaks piisava määratletuse nõudele.
14.Kohus selgitab, et pooltel on TsMS § 430 lg 1 järgi kuni otsuse jõustumiseni endiselt võimalik ja mõistlik sõlmida ka vastuhagi osas kompromiss. Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse esitamist, lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib kompromissi kinnitamisel oma lahendi ise tühistada (TsMS § 431 lg 2). Sellisel juhul on veel võimalik tagastada pool vastuhagilt tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 3). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.24.09.2025 kompromissi kinnitava määrusega on kohus jaotanud põhihagiga seonduvad menetluskulud. TsMS § 164 lg 1 üldreegli kohaselt tuleb poolte endi kanda jätta ka vastuhagiga seonduvad menetluskulud. Kuna valdav osa vaidlusest (sh vastuhagist) on lahenenud kompromissiga, viiks samale tulemusele TsMS § 168 lg 3 kohaldamine. Kohus kaalus TsMS § 163 lg 2 ja (04.11.2025 kohtuistungi osas) TsMS § 169 kohaldamist, kuid leiab, et vastavad eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. TsMS § 164 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda ka siis, kui hagi jääb rahuldamata (vt TlnRnKo 01.12.2023, 2-22-4148, p 51.1). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.