(Tagaseljaotsus) Viru Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Kohtujurist
Deniss Iškin
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. november 2025, Jõhvi
Kohtuasja number
2-25-15982
Kohtuasi
D. T. hagi D. T. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
2715,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
D. T. (ik XXX)
Hageja seaduslik esindaja:
Kohtla-Järve Linnavalitsus (rk 75001017), volitatud esindaja I. G.
Kostja:
D. T. (ik XXX; elukoht: teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-25-15982 pool hagejale makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 40 eurot; PKS § 101 lg 5 ja PHS § 17 lg 3).
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa
2-25-15982 D. T. (hageja) esitas 24. septembril 2025 Viru Maakohtule hagi D. T. (kostja) vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab Kohtla-Järve Linnavalitsus hageja seadusliku esindajana (eestkostja) lapse nimel kostjalt elatise väljamõistmist lapse ülalpidamiseks miinimumsummas alates 1. oktoobrist 2025 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid (hagi koos lisadega ja hagile kirjalikult vastamise nõude 20 päeva jooksul arvates menetlusdokumentide avalikult kättetoimetatuks lugemist) avalikult kätte 30. oktoobril 2025. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 19. novembriks 2025 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud avalikult, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). Kohus selgitab, et alates 1. aprillist 2025 on PKS § 101 alusel hageja suhtes arvutatud elatis 301,74 eurot. Selle summa arvutamisel on arvestatud lapsetoetusega. Hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimumsummas. Seega hageja edasiulatuv elatis alates 1. oktoobrist 2025 on 301,74 eurot kuus. Elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. aastal), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.