Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 03.11.2025 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-24-146963 X hagi Y (endine perekonnanimi) I) vastu elatise väljamõistmiseks 2589.48 eurot Hageja: X (isikukood: XXX, elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: C (isikukood: XXX, elukoht: xxx, epost: xxx) Kostja: Y (endine perekonnanimi I, isikukood: XXX, elukoht: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Sofja Pevzner-Belošitski (e-post: xxx)
Menetluse viis kirjalik menetlus Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluskäik 21.12.2024 esitas X Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 290.00 euro elatise saamiseks Ylt. 04.01.2025 esitas Y avaldusele vastuväite. 20.01.2025 määrusega andis Pärnu Maakohus nõude menetluse jätkamiseks üle Harju Maakohtule. 02.02.2025 esitas X Harju Maakohtule hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks. 05.02.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 15.08.2025 esitas X tagasiulatuva elatise nõude, sh viivise nõude Y vastu. 26.09.2025 määrusega võttis kohus täiendava nõude menetlusse. 10.10.2025 määras kohus pooltele tähtajad ning lubas esitada kirjaliku lõppseisukoha (teesid) kuni 24.10.2025. Samaks ajaks oli poolel õigus esitada detailne menetluskulude nimekiri, kui pool taotles menetluskulude teise poole kanda jätmist. Vastaspoole menetluskulude nimekirjale oli õigus esitada seisukoht kuni 29.10.2025. 17.10.2025 esitas hageja kirjaliku lõppseisukoha (teesid) koos lisadega, milles mh loobus viivise nõudest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga alates 01.09.2024. Kostja ei ole hagejale elatist piisavas määras tasunud Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt alates 01.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist iga kuu 15. kuupäevaks hageja kontole nr XXXXXXX AS-is LHV Pank selgitusega „elatise makse /kuu/ eest“. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista. Hageja on kostjaga u neli päeva kuus ning kokkuleppeliselt tasub kostja hagejale 150.00 eurot elatist. Tagasiulatuva elatise nõue on täielikult põhjendamatu.
Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 402 lg 2 alusel jätab kohus tähelepanuta hageja 17.10.2025 esitatud dokumendi lisad, kuna kohtukõnes (teesides) ei ole lubatud esitada uusi tõendeid, vaid ainult viidata varasemalt esitatutele. II Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et hageja taotlus menetluse osaliseks lõpetamiseks on seaduslik, ei riku kellegi seaduslikke õigusi ega huve ega avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel. Puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid hagist osalise loobumise vastuvõtmise. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab menetluse X hagis Y I vastu viivise nõudes. III Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot ja alates 01.04.2025 282.31 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xx-aastane tütar (dtl 63), kes elab isa juures ning vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Kostja nõuet ei tunnista. Sellest tulenevalt vaidlevad miinimumelatise suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
Kostja ei tugine asjaolule, et tal oleks lisaks hagejale ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi või tema töövõimet oleks piiratud või esineks muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks. Samuti ei ole pooled esile toonud, et hageja ja kostja suhtleksid määras, mis mõjutaks elatise suurust, s.o vähemalt seitse päeva kuus. Seega kohus leiab, et kostjal puuduvad mõjuvad põhjused elatise tasumiseks alla miinimummäära. Pooled on esitanud tõendeid elatise tasumise osas kohtumenetluse ajal 2360.00 euro ulatuses (dtl 106, dtl 108, dtl 207-211), siis nimetatuga tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. IV Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 01.09.2024-31.02.2025 eest miinimummääras. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vanemad leppisid kokku menetluse-eelselt igakuises elatises 150.00-250.00 eurot (vt nt dtl 73-79). Samuti on pooled esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on ajavahemikul 01.09-2024-31.01.2025 tasunud elatist 916.72 eurot (dtl 80-88, dtl 107). Seega on kostja tasunud elatist ajavahemikul 01.09.2024-31.01.2025 kokkulepitud suuruses (keskmiselt 183.34 eurot kuus). Seega ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine miinimummääras ajavahemiku 01.09.2024-31.01.2025 eest, kuna vanemad ei olnud varasemalt kokku leppinud miinimummääras ning tasutu vastab üldjoontes vanemate omavahelisele kokkuleppele (vt dtl 73-79). V Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Riigikohtu 22.06.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-dest 17 ja 18 tulenevalt ei pea kohus elatise suurust kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama, kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 mõttes. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 01.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 02.07.20239, miinimumelatise 287.72 eurot (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), ning millest on maha arvestatud alates 01.02.2025 tasutud 2360.00 eurot elatist. Elatise summat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kuu 15. kuupäevaks hageja nr XXXXXXX AS-is LHV Pank selgitusega „elatise makse /kuu/ eest“.
Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.