Hageja: J. L. S. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: K. K. (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Monika Sulg Kostja: L. S. (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus
Kohtuistungi toimumise aeg
XXX, kirjalik menetlus
S.i
vastu
elatise
nõudes
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista L. S.ilt J. L. S. kasuks asenduskohustusena elatis hagiavalduse esitamisest kuni 28.02.2025 eest 1485,58 eurot.
3.Välja mõista L. S.ilt J. L. S. kasuks asenduskohustusena elatis 100 eurot kuus alates 01.03.2025 kuni J. L. S. täisealiseks saamiseni (s.o XXX).
4.Igakuine elatis tuleb tasuda J. L. S. arveldusarvele nr XXX iga kuu esimeseks kuupäevaks. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
2-23-13381 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o 21.09.2023, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX, 260,33 eurot kuus, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ema K. K. ja hageja isa Kristjan J. L. S.-i vahelisest kooselust sündinud 17.04.2018 hageja. Hageja on XXX laps ja on täielikult hageja ema ja tema vanemate ülalpidamisel. Hageja isa materiaalselt hagejat ei toeta. Hagejal praktiliselt puudub kontakt oma isaga. Hageja pöördus elatise nõudega oma isa vastu Pärnu Maakohtusse 2019. aastal ning Pärnu Maakohus kinnitas 07.11.2019 hageja ja hageja isa vahelise kompromissi järgnevatel tingimustel: - Hageja isa kohustub tasuma alates 01.11.2019 hagejale elatiseks igakuiselt 350 eurot. Tasumine toimub hiljemalt iga jooksva kuu 10. kuupäevaks; - Hageja isa kohustub hageja elatise võlgnevuse summas 1500 eurot hüvitama 10 kalendrikuu jooksul, tasudes alates 01.11.2019 elatise võlgnevuse katteks mitte vähem kui 150 eurot; - Hageja isa kohustub alates 2020. aastast tasuma elatist hagejale mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, milline summa korrutatakse igal järgneval aastal koefitsiendiga 1,3; - Hageja isa kohustub tasuma 50 % hageja vajalike ja arstide poolt ettenähtud abivahendite ostuks kulunud rahasummast kooskõlas hageja ema poolt hageja isale esitatud ja hagejale vajalike abivahendite ostudokumentidega; - Hageja isa teeb kõik eelpoolloetletud maksed hageja pangakontole; - Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3.Hageja isa ei ole elatise tasumise kohustust täitnud pika aja jooksul enne tsiviilasjas 2-1912144 sõlmitud kompromissi jõustumist, samuti ei ole hageja isa täitnud elatise tasumise kohustust vastavalt kohtumääruse resolutsioonis kohtu poolt kinnitatud kompromissi tingimustel. Hageja isa ei ole hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud mingilgi viisil. Hageja elab koos emaga ning hageja ema ja hageja ema perekond (hageja ema vanemad) tagavad lapse vajaduste rahuldamise vahetult. Hageja ema on lapsega olnud kodune, kuna lapse sügav puue ei ole võimaldanud tööl käia. Septembrist 2023 on hagejal lasteaia koht. Hageja on diagnoositud XXX. Digiloo haigusjuhtum nr XXX kohaselt esineb lapsel XXX. Hageja ema esitas 03.03.2023 Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale taotluse oma XXX lapsele tugiisikuteenuse saamiseks. Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakond otsustas XXX otsusega suunata hageja tugiisikuteenusele perioodil 23.03-30.09.2023 XXX. Hageja ema esitas elatise sissenõudmise avalduse kohtutäiturile, kes algatas elatise sissenõudmiseks 12.04.2021 täiteasja nr XXX elatisraha võlgnevuse sissenõudmiseks 2400 euro suuruses summas perioodil 07.11.2019-10.03.2021. 03.08.2023 väljastas kohtutäitur hageja emale teate täitemenetluse kohta ja informeeris hageja ema täitemenetluses tehtud toimingutest. Täitemenetluse algatamise hetkest kuni täitemenetluse teate esitamiseni on kohtutäitur kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning kohtutäiturile teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht ning registrijärgne vallas- ja kinnisvara. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud alates 28.04.2021. Hageja ja hagejal emal ei ole hageja
2-23-13381 isaga pikka aega kontakti ja hageja isa ei tunne huvi lapse arengu ja igapäevaelu vastu. Hageja leiab, et tema igapäeva vajaduste rahuldamiseks on vajalik ülalpidamise saamine, hageja on XXX ning vajab seetõttu erihooldust. Hageja igakuised kulud on: XXX. Kokku 1144,54 eurot. Arvestades, et hageja isalt ei ole õnnestunud täitemenetluse abil lapsele välja mõistetud ülalpidamist vajalikus ulatuses saada, sest hageja isal ei ole vara, mille arvelt saaks kohtuotsust täita, on kostjal tekkinud PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda lapselapsele lapse isa asemel ülalpidamist. Kostja on hageja isapoolne vanaema.
4.Kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna lapsevanemal puudub sissetulek ja vara, mille arvel kohustust täita. Ainuüksi kriminaalmenetluse algatamiseks avalduse esitamata jätmine ei saa olla põhjuseks kostja asenduskohustuse täitmise vabastamiseks. Lapse isa suhtes kriminaalaja algatamine ja/või kriminaalasjas süüdimõistmine ei taga hagejale ülalpidamist kuna kriminaalasjas süüdimõistmine ei taga lapse isale töökohta ega ka vara. Lapse isa varaline seisund ei sõltu sellest kas lapse isa on kriminaalkorras süüdi mõistetud või mitte. Hageja leiab, et ta on teinud piisavalt jõupingutusi, et isalt elatist saada ja temalt ei saa asjaolusid arvestades enamat nõuda. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja varaline seisund ei võimaldaks hagejale ülalpidamist anda. Hageja hinnangul ei anna kostja poolt hagiavalduse vastuses väljatoodud asjaolud alust järelduseks, et kostjal ei ole võimalik hagejale ülalpidamist anda. Kostja ei ole esitanud tõendeid mis võimaldaksid kostja varalist seisundit hinnata. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul võimaldab kostja varaline seisund elatist hageja kasuks välja mõista.
5.Hageja on algatanud lapse isa vastu kriminaalasja elatise maksmise kohustusest kõrvalehoidmise tõttu 01.05.2022. Kriminaalmenetlus nr XXX algatati XXX KarS § 169 tunnustel, selles et alates 01.05.2022 hoiab lapse isa vanemana teadvalt kõrvale oma erivajadustega lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest. Hageja haiguslugu on XXX. Hageja on viimastel aastatel vajanud XXX, mis võimaldaksid tema hooldajal (lapse ema) hagejat hooldada. Hageja vajab igapäeva hooldamisel erinevaid abivahendeid, hetkel on kodus XXX. Hageja ülalpidamises on oluline roll hageja ema vanematel, kellega koos hageja ja tema ema elavad ühises majapidamises. Üksnes lapsetoetusest ja lapsehooldusrahadest ei ole võimalik lapse kõiki vajadusi kanda (hooldus 150, elatisabi, XXXtoetus 234). Hageja on saanud elatisalbi alates 06.10.2023. Hageja taotleb alates hagiavalduse esitamises 06.10.2023 kuni 28.02.2025 elatisabi ja PKS § 101 sätestatud elatise vahe väljamõistmist. Elatisabi ja PKS § 101 sätestatud elatise vahe on 1726,90 eurot. Hageja taotleb alates 01.03.2025 kostjale igakuise elatise väljamõistmist PKS § 101 sätestatud suuruses. Kostja vastuväited
6.Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud nõude ja väidetega ning leiab, et tema vastu esitatud nõue on põhjendamatu. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et lapse isa vastu ei ole võimalik nõuet esitada või temalt elatise väljamõistmist oleks üleliia raske saavutada. Kostja ei ole võimeline täitma hageja suhtes elatise tasumise asenduskohustust põhjusel, et kostjal puudub piisav sissetulek elatise tasumiseks hageja poolt nõutud summas. Kostja sissetulek on keskmiselt 1170,83 eurot kuus, kuid kostjal on ka endal kohustused (renoveerimislaen laenumaksega 600 eurot kuus) ning kostja peab ka ennast ja oma koduloomi üleval pidama. Kostja kulud enda ülalpidamiseks on keskmiselt 918,65 eurot kuus, sh kulud toidule 360 eurot, koduloomadele 80 eurot, küttele 60 eurot, transpordile (tööle ja tagasi) 220 eurot. Samuti vajab kostja riideid, jalanõusid ja ravimeid ning peab tasuma sidekulude, elektri ja prügi eest. Kostja leiab, et käesoleval juhul puuduvad igasugused põhjendused, miks ei oleks pidanud hageja kuriteoteate alusel isa vastu alustatama kriminaalmenetlust. Isa saab survestada hagejale elatist tasuma läbi kriminaalmenetluse. Hageja ei ole kuriteoteadet esitanud. Samuti saab ka läbi täitemenetluses tehtavate taotluste ja selle tagajärjel isal õiguste ja lubade kehtivuse peatamise survestada isa hagejale elatist
2-23-13381 tasuma Hageja ei ole sellekohast taotlust aga teinud. Eeltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja ei ole teinud mõistlikke pingutusi, et isalt elatist saada. Järelikult on täitmata PKS § 106 lg-s 2 toodud tingimused. Kuna hageja on õigustatud saama elatisabi, siis tuleb elatisabi elatise väljamõistmisel arvesse võtta. Arvestades eeltoodut on kostja seisukohal, et hageja on ennatlikult pöördunud kostja vastu kohtumenetlusse ega ole kasutanud kõiki viise oma vanemalt elatise saamiseks. Seega on kostja seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja asja menetluskulud tuleb jätta hageja seadusliku esindaja kanda.
7.Hageja ei ole tõendanud hageja ema majanduslikku seisundit. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttes kajastub üksnes Sotsiaalameti poolt tasutud toetus, kuid hageja seaduslik esindaja on erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel kogunud toetusi ning saab igakuist rahalist toetust ka kohalikult omavalitsuselt. Kostjal kulub keskmiselt enda toidule, kütusele, küttepuudele ja elektrile kuus 484,80 eurot. Lisaks on kostjal kohustus tasuda pangalaenu TF Bank AB-ga sõlmitud laenulepingute alusel kokku 319,72 eurot kuus ning eraisikuga sõlmitud laenulepingu alusel 280 eurot kuus. Kostja neto sissetulek on keskmiselt 1 170,83 eurot kuus, millest kostja peab tasuma laenumakseid, kommunaale, toidu, prügi telefoni ja interneti ning kütuse eest, samuti kaasnevad kulud koduloomade ülalpidamisega (ca 80 eurot kuus). Lisaks on ka kostjal vaja ravimeid (15 eurot kuus), riideid ja jalanõusid. Kohtuotsuse põhjendused
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja esitatud tõenditega, kuulanud ära pooled kohtuistungil ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 96 lg 2 järgi teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. Kohus tuvastab sünnitõendilt (dtl 9), et hageja isa on Kristjan J. L. S., kes nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja poeg.
11.PKS § 106 lg 1 kohaselt kui isik on PKS § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena, PKS § 106 lg 2 kohaselt ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on selgitanud, et vanavanemal on PKS § 106 lg 2 alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (3-2-1-75-11, p 18).
12.Kohus tuvastab, et hageja vanemad on 07.11.2019 Pärnu Maakohtu poolt kinnitatu kompromissiga tsiviilasjas 2-19-12144 leppinud kokku, et hageja isa kohustub hagejale tasuma alates 01.11.2019 elatist igakuiselt 350 eurot. Alates 2020 aastast kohustub hageja isa tasuma hagejale elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, milline summa korrutatakse ka igal järgneval aastal koefitsiendiga 1,3. Samuti
2-23-13381 kohustub hageja isa tasuma 50% hagejale vajalike ja arstide poolt ettenähtud abivahendite ostuks kulunud rahasummast kooskõlas hageja ema poolt hageja isale esitatud ja hagejale vajalike abivahendite ostudokumentidega (dtl 10-12). Kohtule on esitatud kohtutäituri 03.08.2023 tõend (dtl 13), mille kohaselt on eelnimetatud kohtulahendi sundtäitmiseks algatatud täitemenetlus nr XXX. Täiteasjas on sundtäitmisele pööratud nõude jääk tõendi väljastamise hetkel kokku 2269,41 eurot. Hageja isa suhtes on algatatud kriminaalasi nr XXX, kuivõrd hageja isa hoiab vanemana teadvalt kõrvale oma erivajadustega lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatisraha maksmisest (dtl 82). Kohtutäitur on kontrollinud hageja isa vara olemasolu ning kohtutäiturile teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht ning registrijärgne vallas- ja kinnisvara. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud alates 28.04.2021.
13.Kohus leiab, et kuivõrd hageja isalt on küll elatis välja mõistetud, kuid vastavat kohtulahendit ei ole õnnestunud juba mitme aasta jooksul täita, on vanavanema asenduskohustuse tekkimise eeldused täidetud. Kostja väide, et hageja isa on kostjale väitnud, et on valmis elatist tasuma, ei ole kohtu hinnangul asjakohane, kuivõrd kui hageja isa oleks reaalselt valmis asuma elatist tasuma, siis ta seda ka teeks ning hageja ei oleks pidanud pöörduma kohtu poole vanavanemalt asenduskohustuse väljamõistmiseks. Kohus asub seisukohale, et hageja isalt on ülalpidamiskohustuse saamist ülemäära raske saavutada, mistõttu on hagejal tekkinud PKS § 106 lg 2 alusel nõudeõigus isapoolsete vanavanemate vastu.
14.Vastavalt 07.11.2019 tsiviilasjas nr 2-19-12144 sõlmitud kompromissile kohustus hageja isa tasuma hagejale elatist 2019. aastal 350 eurot, 2021. aastal 379,60 eurot, 2022. aastal 425,10 eurot, 2023. aastal 471,25 eurot, 2024. aastal 533 eurot ning 2025. aastal 575,90 eurot. Hageja on välja toonud ning tõendanud, et hageja näol on tegemist XXX lapsega, kellel tulenevalt oma erivajadustest on suuremad igakuised väljaminekud.
15.PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on hageja isal kaks elusolevat vanemat. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude üksnes hageja isapoolse vanaema vastu.
16.PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja väitel on tema igakuised sissetulekud keskmiselt 1170,83 eurot kuus. Väljaminekutena on kostja nimetanud renoveerimislaenu tagasimakseid 600 eurot kuus. Kostja kulud enda ülalpidamiseks on keskmiselt 918,65 eurot kuus, sh kulutused toidule 360 eurot, koduloomadele 80 eurot, küttele 60 eurot, transpordile 220 eurot. Samuti vajab kostja riideid, jalanõusid ja ravimeid ning peab tasuma sidekulude, elektri ja prügi eest.
17.Kostja esitas oma konto väljavõtte (dtl 156-218), millest nähtuvalt on tema sissetulekuteks töötasu kostja poolt kostja vastuses märgitud suuruses. Kostja selgitustest ning pangakonto väljavõttest nähtuvalt toetab kostjat ka tema elukaaslane. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub kostjale üks kinnisasi (elamumaa aadressil :).
18.Kohus leiab käesoleval juhul, et kostja on võimeline andma oma lapselapsele ülalpidamist asenduskohustusena, kuid seda ilmselt mitte hageja nõutud suuruses. Kostja on põhistanud, et tema kulud on seotud eelkõige tema enese ning koduloomade ülalpidamisega ning võetud laenude tagasimaksmisega. Kohtu hinnangul on kostja välja toodud kulud mõistlikud. Arvestades kostja sissetulekute suurust (keskmiselt 1170 eurot kuus) ning kostja poolt märgitud kulusid enda ülalpidamiseks (918,65 eurot kuus) ja võetud laenukohtusi ning asjaolu, et osasid kulutusi aitab katta kostja elukaaslane, on kostja kohtu hinnangul võimeline andma asenduskohustusena hagejale elatist 100 eurot kuus. Kohus möönab, et arvestades
2-23-13381 kostja sissetulekuid ja igakuised kulutusi, on tegemist arvestatava summaga kostja kuueelarvest, kuid märgib, et kostjal on võimalik elatise asenduskohustusena tasumisest vabaneda, kui kostja poeg hakkab oma lapsele elatist tasuma nagu ta on kostjale lubanud.
19.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks asenduskohustusena elatise perioodi alates hagiavalduse esitamisest kuni 28.02.2025 eest summas 1485,58 eurot ning 100 eurot kuus alates märtsist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Kohus märgib, et perioodi alates hagiavalduse esitamisest kuni 28.02.2025 elatise summa arvestamisel on kohus võtnud aluseks hageja 17.02.2025 menetlusdokumendis toodud arvutuskäigu, arvestusega, et kostjalt väljamõistetava elatise tasu ei ületa 100 eurot kuus – st oktoober 2023 – jaanuar 2024 elatis 100 eurot kuus, veebruar – märts 2024 elatis 60,33 eurot kuus ning aprill 2024 – veebruar 2025 elatis 87,72 eurot kuus.
20.Kohus selgitab, et elatis makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täimise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda hageja arvelduskontole iga kuu esimeseks kuupäevaks.
21.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
23.Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2026 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Keelduda J. L. S.i apellatsioonkaebuse vastusega esitatud tõendite vastuvõtmisest.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 21.10.2025 otsus L. S.ilt elatise väljamõistmise osas J. L. S.i kasuks. Teha uus otsus, millega jätta J. L. S.i hagi L. S. vastu elatise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotuse osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Rahuldada L. S.i apellatsioonkaebus.
4.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1.Jätta rahuldamata J. L. S.i hagi L. S.ilt asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks.
2.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.