Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-106022

Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtu põhjendused Olles tutvunud väikelaenu tingimustega, taotles kostja 17.04.2008 hagejalt eralaenu summas 20 000 krooni, allkirjastades vastavasisulise taotluse. 16.12.2008 taotles kostja täiendavalt laenu 5000 krooni ning 20.09.2011 laenu suurendamist ning allkirjastas eralaenu laenulepingu, mille alusel maksti kostjale välja täiendavalt 321 eurot. 07.10.2013 moodustas kostja laenujääk 1 999,05 eurot ning kostja allkirjastas täiendava laenu saamiseks väikelaenulepingu summale 823 eurot. 19.01.2015 seisuga moodustas kostja kohustuse jääk 2 000,27 eurot ning väikelaenu laenulepingu alusel väljastati kostjale täiendav laen summas 223 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. Eralaenu tingimuste järgi oli hagejal õigus laenuleping üles ölda, mida hageja 22.11.2015 tegi, nõudes kogu võlgnevuse tagastamist. Hageja nõuab hagi esitamise seisuga eralaenu tasumata võlgnevust 2 013,16 eurot, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel viivist 354,32 eurot ja võla sissenõudmisega tekkinud kahju 50 eurot. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 20 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastust ei esitanud ning ei ole teatanud vastamist takistavatest mõjuvatest põhjustest ega taotlenud tähtaja pikendamist. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama summa. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised, mida ei ole vaidlustatud. Arvutuse selgitus on arusaadav. Ka on põhjendatud VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 kohaselt võla sissenõudmisega tekkinud lisakulutustest tekkinud hageja kahju nõue. Kohus tunnistab kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb maksekäsu avalduse ja hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 250 eurot ja kulust õigusabile summas 270 eurot. Vajadus nimetatud kulude kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.