lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-12182/15

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.10.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-12182/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.10.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1224
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-25-12182/14Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja03.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Viru Maakohus

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-12182

Kohtuasi

A G hagi J N ja A T vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised esindajad

Kirjalik menetlus

ja

Hageja:

A G (isikukood xxx)

Hageja seaduslik esindaja:

Kohtla-Järve Linnavalitsus eestkosteasutusena (reg. nr. 75001017 Keskallee 19, Kohtla-Järve, e-post: xxx)

Kostja :

A T (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kohus otsustas

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A Tilt (isikukood xxx) igakuine elatis A G (isikukood xxx) kasuks alates 01.08.2025 kuni A G täisealiseks saamiseni xxx summas 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), mis muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
3.Igakuised elatise maksed tuleb tasuda jooksva kuu 1. kuupäevaks A G arveldusarvele xxx selgitusega „A G elatis“.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

1(4)

5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.A G seaduslik esindaja on eestkosteasutusena Kohtla-Järve Linnavalitsus, kes esitas 29.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse J N ja A T vastu elatise nõudes kummaltki vanemalt 301,74 eurot alates 01.08.2025. Hageja elab xxx. Praegusel hetkel lapse vanemad ei osale lapse ülalpidamises.

MENETLUSE KÄIK

2.Viru Maakohus võttis 30.07.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjatele menetlusdokumendid, kohustades kostjaid kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest.
3.Hagiavalduses on kostja elukohana märgitud xxx, mis on ka tema rahvastikuregistri järgne elukoht. Hagiavaldusele oli lisatud Viru Maakohtu 27.12.2024 määrus, millega toimetati puudutatud isikule A Tile avalikult kätte Viru Maakohtu 20. detsembri 2024.a. kohtumääruse resolutsioon, milles: võeti A Tilt hooldusõigus täies ulatuses (nii isiku- kui varahooldusõigus) alaealise lapse A G suhtes.

2(4)

Kohus helistas rahvastikuregistris oleval telefoni numbril xxx, millele vastas isiku õde ja selgitas, et A T elab xxx. Politsei- ja piirivalveameti 13.08.2025 vastuse kohaselt piirikontrolli andmekogus on fikseeritud A T viimase piiriületusena väljumine Eesti Vabariigist läbi Tallinna piiripunkti 19.11.2017. Teine kostja J N märkis oma 14.08.2025 vastuses, et lapse isa elab xxx. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatavad e-toimiku AET vahendusel alates 30.07.2025, kostja ei ole dokumentide kättesaamist kinnitanud. Seoses sellega, et kostja A Ti tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 02. septembril 2025.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Vastuse esitamise tähtaeg oli 02.10.2025. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

4.Viru Maakohtu 03.09.2025 osaotsusega rahuldati osaliselt hagi J N vastu. Kohus jätkas menetlust kostja A T suhtes.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Rahvastikuregistri andmetel on kostja hageja isa, kellelt on täielikult ära võetud hooldusõigus A G suhtes. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
6.Hageja on palunud mõista kostjalt elatise välja seaduslikus miinimummääras 301,74 eurot. Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud elatise arvutamise kord muutus alates 01.01.2022. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel.
7.Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada hagis palutud ulatuses alates 01.08.2025.
8.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi nõutud miinimummääras. Baassumma on 01.04.2025 seisuga 282,31 eurot. Keskmine brutokuupalk oli 2024. aastal 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot ja seega on elatise miinimummäär 341,74 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata pool lapsele makstavast toetusest. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvelt. Esitatud asjaolude kohaselt moodustab hagejale makstava lastetoetuse suurus 80 eurot kuus. Seega tuleb miinimumelatisest maha arvata 40 eurot.

3(4)

9.TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kalendrikuu eest ette hagejale hiljemalt jooksva kuu 1. kuupäevaks.
10.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2715,66 eurot (9x301,74).

MENETLUSKULUD

11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada.
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digiTselt/ Larissa Prokopenko Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja