Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Jaanika Kõrgmaa
Määruse tegemise aeg ja koht
1. oktoober 2025, Narva
Kohtuasja number
2-25-13256
Kohtuasi
P.I ja F.Q hagi O.L-i vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I:
P.I (ik XXX; elukoht XXX )
Hageja II:
F.Q (ik XXX; elukoht XXX )
Hagejate seaduslik esindaja:
H.S (ik XXX; elukoht XXX ; epost XXX)
Hagejate Vandeadvokaadi abi Irina esindaja riigi Gromtsev(Ida-Viru Advokaadibüroo; õigusabi korras: telefonXXX, e-post XXX ) Kostja:
O.L (ik XXX; elukoht XXX ; e-post XXX)
Swedbank, selgitusega "elatisraha", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
Pooltevahelise kompromisslepingu ja TsMS § 661 lg 4 alusel saab kohtumääruse peale määruskaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
Hagejad esitasid Viru Maakohtule hagiavalduse O.L-i vastu elatise nõudes. Viru Maakohtu 22.08.2025 määrusega jäeti hagi käiguta ja määrati hagejatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hagejate seaduslik esindaja esitas 02.09.2025 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Viru Maakohtu 03.09.2025 määrusega loeti õigeks õigusabi taotlejateks hagejad P.I ja F.Q ning rahuldati alaealiste P.I ja F.Q riigi õigusabi taotlus. Hagejatele P.I-le ja F.Q-le anti riigi õigusabi tsiviilasja nr 2-5-13256 kohtumenetluses esindamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. P.I-le ja F.Q-le määratud esindajal määrati kõrvaldada hagiavalduse puudused vastavalt Viru Maakohtu 22.08.2025 määrusele 10 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtule esitada hagiavalduse uus terviktekst. Viru Maakohtu 03.09.2025 määruse võttis täitmisele vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev. Hagejate esindaja RÕA korras taotlusel pikendati tähtaega puuduste kõrvaldamiseks kuni 22.09.2025. 22.09.2025 esitas hagejate esindaja riigi õigusabi korras hagiavalduse täiendatud tervikteksti.
Pooled esitasid 30. septembril 2025 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest ning otsustasid poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda ja hagejate riigi õigusabi kulud riigi kanda.
Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus tsiviilasjas nr 2-25-11206 lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Viru Maakohus 03. septembri 2025 määrusega määras kohus alaealistele hagejatele esindaja riigi õigusabi korras kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määruse alusel esindab hagejaid vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev. Kuna hagejatele on antud riigi õigusabi kohustuseta see riigile hüvitada, jäävad need kulud riigi kanda. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole muude menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab muud menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
(allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Kõrgmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.