Võlaõigus › Alusetu rikastumine

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU SEISUKOHT

Artikkel 7 p 2 sätestab, et isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Maakohus märkis, et lepinguvälise kahju puhul allub kahjunõue tõepoolest liikmesriigi kohtule, kus kahju tekitanud juhtum toimus või võib toimuda. Käesolevalt ei ole hagi esitatud aga lepinguvälise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduses viidatud VÕS § 1027 puhul on tegemist alusetu rikastumise sättega. Mõlema nõude puhul on küll tegemist lepinguvälise võlasuhtega, kuid alusetu rikastumise nõue ja lepinguvälise kahju hüvitamise nõue on kaks sisult erinevat ja iseseisvat nõuet. Alusetu rikastumine nõue on oma olemuselt suunatud alusetult saadu tagastamisele, st et isik ise on teinud soorituse teisele poolele kohustuse täitmiseks, kuid alus kohustuse täitmiseks on mingil põhjusel ära langenud. Lepinguvälise kahju hüvitamise nõue baseerub aga ühe isiku õigusvastasel teol, mille tagajärjel tekib teisele isikule kahju. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka hageja poolt viidatud Riigikohtu lahend kohane, kuivõrd eelnimetatud lahend käsitleb õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet, peamiselt VÕS §-des 1047 ja 1055 sätestatu alusel ning mitte alusetu rikastumise nõuet. Maakohtu hinnangul on hageja esitanud nõude õigel alusel, s.o alusetult saadu tagastamiseks (VÕS 52 peatükk, sh § 1027). Maakohus kontrollis, kas hagile ei peaks kohaldama muid Brüssel I määruse II peatükis 2.–7. jaos sätestatud aluseid ning asus seisukohale, et ükski 2.–7. jaos esinev alus, mis annaks Eesti kohtule pädevuse käesoleva asja lahendamiseks, ei kohaldu. Hageja poolt esitatud hagi ei allu Eesti kohtule ning hageja peaks hagi esitama kostja elukoha järgi Soome kohtusse. Eeltoodust lähtuvalt tuleb hageja taotlus, määrata hagi alluvus Tartu Maakohtule, jätta rahuldamata. TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kuna esitatud hagi ei allu Eesti Vabariigi kohtule, keeldub kohus selle menetlusse võtmisest Tartu Maakohtus. Kohtul puudub võimalus edastada hagi TsMS § 75 lg 2 alusel mõnda teise Eesti Vabariigi kohtusse.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Hagiavaldusega pöördumine teise riigi kohtusse on 77-aastase kehva majandusliku seisuga hageja puhul välistatud. Hageja suunamine pöörduma hagiga Soome Vabariigi kohtusse on hageja diskrimineerimine PS § 12 järgi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Praegusel juhul ei selgu hageja poolt kohtule esitatust üheselt, missugune on hageja nõude õiguslik alus. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ja asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13). TsMS § 351 lg 1 järgi arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, ja sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha (vt Riigikohtu 13. aprill 2007. a 3-2-1-5-07 p. 32.).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kai Kullerkupp

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.