Viru Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Kohtujurist
Deniss Iškin
Määruse tegemise aeg ja koht
25. september 2025, Jõhvi
Kohtuasja number
2-25-10174
Kohtuasi
A. D. hagi S. D. vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
A. D. (ik XXX)
Hageja seaduslik esindaja:
T. J. (ik XXX; elukoht: XXX)
Kostja:
S. D. (ik XXX; elukoht: XXX)
Asja läbivaatamine
24.09.2025 kohtuistung
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 kalendripäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
2-25-10174
Viru Maakohtu menetluses on A. D. hagi S. D. vastu elatise suurendamise nõudes. Viru Maakohtu 10. märtsi 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-14485 on poolte vahel kinnitatud kompromiss, mille kohaselt kostja tasub hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks elatist 150 eurot kuus alates 1. märtsist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Pooled saavutasid 24. septembril 20025 toimunud kohtuistungil kompromissi, mille paluvad kinnitada. Pooled paluvad ka lühendada kompromissi kinnitava määruse vaidlustamise tähtaega kolme kalendripäevani ning otsustasid poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi ja palusid kohtul kompromiss kinnitada. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Pooled palusid lühendada kompromissi kinnitava määruse vaidlustamise tähtaega kolme kalendripäevani. Kohus leiab, et poolte taotlus menetlustähtaja lühendamiseks kolme kalendripäevale on kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 2 ja § 661 lg-ga 4 ja tuleb rahuldada.
2(3)
2-25-10174
(allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.