Hageja: M. T. (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: G. T. (isikukood XXX) Hageja lepingulised esindajad: A. V. ja O. V.-K. Kostja: M. A. (isikukood XXX) 28.08.2025 toimunud kohtuistungil
Ärakuulamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista M. A.alt (isikukood XXX) elatis M. T. (isikukood XXX) kasuks 200,00 (kakssada) eurot kuus alates 11.02.2025 kuni M. T. täisealiseks saamiseni, so XXX. Elatis tasuda iga kuu 10. kuupäevaks G. T. pangakontole.
3.Jätta rahuldamata elatise võla nõue perioodi eest 12.07.2024 kuni 10.02.2025 kogusummas 1400,46 eurot.
4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi asjaolud ja nõue
1.Harju Maakohtusse esitas M. T. hagi M. A. vastu elatise nõudes. Hageja seadusliku esindajal ja kostjal on ühine laps, M. T.. Hageja elab alates 12.07.2023 oma isaga ja on isa ülalpidamisel. Kostja ei osale lapse ülalpidamises. Hageja soovib nõuda kostjalt elatist kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist perioodi eest 12.07.2024 kuni 10.02.2025 kokku 1400,46 eurot (arvestusega 200 eurot kuus).
2.Hageja kulud ühes kalendrikuus on järgmised: Toitlustamine – 300 eurot, Kommunaalkulud elekter ja vesi kokku – 25 eurot, Eluasemekulud, korteri üür 190 eurot; Kommunaalid: igakuine makse summas suvel - 35 eurot, talvel 75 eurot. keskmine summa 55 eurot, TV ja internet – 40 eurot, Riideid – 100 eurot, Jalatsid – 50 eurot, Hügieen – 190 eurot, Ravi ja vitamiinid – 50 eurot, Meelelahutus/vaba aeg – 50 eurot. Kokku 1050 eurot.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista jooksva elatise 287,72 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil. Elatis tuleb tasuda G. T. arveldusarvele iga kuu 10-ndaks kuupäevaks. Kostja vastus
4.Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. G. T. pani toime lapse varguse koos oma ema M. T. 08.07.2024, see on ühtlasi viimane kuupäev kui oma last nägin. Vägivaldse abikaasa juurest põgenesin 10.07.2024. G. T. on saanud endale nii perehüvitise kui ka vanemahüvitise. G. T.l ei tohiks olla rahalisi nõuded minu suhtes vähemalt vanemahüvitise lõppemiseni, so kuni aprill 2027. G. T. majanduslik järg ei ole halb. Minu majanduslik seisukord aga on tugevalt kannatada saanud nii lahutuse, G. T. vägivallatsemisega kui töövõime puudumisega. Kostja on liikumispuudega invaliid ning elab vaid riigi poolt saadavatest toetustest. Aastal 2024 paaritas G. T. salaja minule kuuluva koera, kes sai selle tulemusena pesakonna kutsikaid. Tegu on alla 2kg kaaluva teetassi Yorkshire Terjer tõugu koeraga, kes pole paaritamiseks mõeldud, ja kellel tekkis selle tagajärjel pankreatiit. Suurte veterinaararvete tasumine käib kostjale üle jõu, lisaks vajab koer palju eritoitu ja hoolitust. Tagasiulatuvalt nõutav summa 1400 eur kattub G. T. poolt mulle 2023a detsembris jõuludeks kingitud iPhone 15 Pro telefoni maksumusega, mille G. T. soetas Elisa esindusest järelmaksuga. Elisa erakliendi esindaja selgitas vestluses, et telefoni ostuhind oli sel ajal tõesti vahemikus 1300-1400 eur. Olen suurima heameelega nõus antud telefoni tagastama. Lisaks on G. T. juba omandanud omavoliliselt ka muid minule kuuluvaid asju, siis ei tohiks nõuetel nii suurt alust olla. G. T. ei ole siiani näidanud üles adekvaatset algatust koostööks või omavaheliste kokkulepete saavutamiseks. Palun tutvuda manuses ‘edutuse tõend’ kausta sisuga. G. T. on väljendanud oma sõpradele, siinkohal tema parimale sõbrale, et võitlus oma lapse eest muudab minu elu ainult raskemaks. Mis puudutab kompromissi, siis meil on 50/50
lapse hooldusõigus, ent ometi on G. T. omavoliliselt selle kuulutanud täielikult tema omaks. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Hagile lisatud sünnitõend tõendab, et hageja isa on G. T. ja ema on M. T. (praeguse nimega M. A., dtl 8). Selles osas pooltel vaidlus puudub.
8.Kostja vaidleb vastu elatise nõudele ja hagi rahuldamisega ei nõustu.
9.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
11.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult.
12.Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12). PKS § 100 lg-s 2 on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
13.Kõigepealt kontrollib kohus, kas hageja nõutav elatise suurus on põhjendatud ja tõendatud. Riigikohus on oma otsuses 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär.
14.Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13, p 15). Kuigi hageja ülalpidamiskulud ühes kalendrikuus on 1050 eurot, siis hageja on vähendanud elatist miinimumsuurusele (alates 01.04.2024 on 287,72 eurot ) ning võttes arvesse Riigikohtu eespoolviidatud seisukohta, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik.
15.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks
põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
16.Kostja leiab, et temalt välja mõistetavat elatist tuleks vähendada tulenevalt tema osalisest töövõimetusest ja sellest tingitud raskustest suurema sissetuleku teenimiseks, samuti tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast, sh väljaminekutest igakuiste eluasemekulude ja ravimite katmisele ning koera ülalpidamisele.
17.TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Osaline töövõime tähendab, et isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 2 ja lg 3 p 2).
18.Kostja on palunud võtta arvesse asjaolu, et kostja on osaliselt töövõimetu ning tal puudub võimalus suurema sissetuleku teenimiseks. Vaidlust ei ole selles, et kostjale on määratud keskmine puue, seda tõendab Sotsiaalkindlustusameti otsus 11.10.2022 (liikumise ja käelise tegevuse kõrvalekalle) kestusega kuni 15.10.2025 (dtl 159). Kostja sissetulekuks on igakuine sotsiaaltoetus 42 eurot ja töötutoetus 575,96 eurot (dtl 266, 133). Äriregistri andmetel kuuluvad kostjale äriühingud X OÜ (xxx) ja X OÜ (xxx), majandusaasta aruanded on esitamata. Kostja sõnul äritegevust neis ei toimu. Lisaks kuulub kostjale äriühing X OÜ-s (xxx) tegevusalaks on juuksuri ja muu iluteenindus. Lapse isa ütluste kohaselt teenib kostja sissetulekut nimetatud äriühingust. Kostja sõnul äriühingu tuludkulud on nullis, väga harva kui on maksev klient, enamasti teeb kostja pro bono projekte või juhendab-koolitab uut generatsiooni jumestajaid ja grimmeerijaid, sedagi pro bono vormis. Kohus leiab tuvastatud asjaolude alusel, et kostja osaline tegutsemispiirang liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas võivad olla mõjutanud töövõimet PKS § 102 tähenduses. Kostja tegutsemine ilma tasu saamata või seda väikse tasu eest ei ole eluliselt usutavad. Kohus märgib, et isegi kui kostja väide tasuta tegevuse kohta vastaks tõele, oleks töötamine ilma tasu saamata kostja enda valik, mille tõttu ei pea laps kannatama.
22.Kostjale kuulub kolmetoaline korter aadressil XXX, mis on kostja elukoht. Kostja igakuised väljaminekud on XXX elektritarbimine, mida tõendab Alexela arve 51,05 eurot (dtl 92), KÜ VABRIKU X majandamiskulud 159,72 eurot (dtl 94 arve), Elisa teenuste arve 70, 32 eurot (dtl 95), Go 3 teenuste arve 13,11 eurot (dtl 97). Muud igakuised kulutused (dtl 53) on toit, rõivad, jalanõud, hügieenitarbed, majapidamistarbed, millised summad varieeruvad sõltuvalt olukorrast. Igakuiste ravimite maksumus on 121,38 eur (dtl 203). Kohus leiab, et põhjendatud ei ole koerale tehtavad kulutused. Inimesel on õigus pidada lemmiklooma isegi kui tema sissetulekuks on riigi toetus. Lapsele elatis on seadusest tulenev, kuid koerapidamine on vabatahtlik otsus. Vanemal ei ole keelatud pidada koera kui lapse vajadused on kaetud. Praegusel juhul on kostja kohustus tagada lapsele esmavajadused. Elatisraha on mõeldud lapse vajaduste katmiseks mitte vanema isiklikuks kasutuseks. Samuti ei ole põhjendatud taksoteenuse Bolti kasutamine, sest Tallinnas on transport tasuta. Kui kostja sissetulekutest 678,17 eurot maha arvata tõendatud kulud 415,58 eurot, jääb rahalisi vahendeid 262, 89 eurot.
23.Kohtu hinnangul on õige kohaldada praeguses asjas PKS § 105 lg 3, kuna hagejat kohtus seadusjärgselt esindava isa ja kostjast ema varaline seisund on oluliselt erinev: isa varaline seisund on oluliselt parem.
24.PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3517, p 22 ja seal viidatud varasemaid lahendeid). Riigikohus märgib 07.12.2009.a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma.
25.Kohus on seisukohal, et lapse isa varaline seisund on oluliselt parem kui ema oma. Kostja toob esile, et G. T. on edukas kinnisvaramaakler, kinnisvara hindaja, investor ja ärimees. Kostja esitab ülevaate lapse isa varadest (dtl 57). Avalikult kätte saadava info kohaselt on G. T. Wiru Vara Kinnisvarabüroo asutaja ja tegevjuht (https://XXX/). Kinnistusraamatu andmetel kuulub G. T.le x kinnistut üle Eesti. Lapse isa avaldas 28.08.2025 ärakuulamisel, et ta saab deklareeritud sissetulekut kinnisvarast (üüritulu) 1200 eurot kuus, isapalka x eurot (lõppeb oktoobris 2025.a) ja lapsetoetust 80 eurot. Isa omab kahte äriühingut, mille kummagi käive on 40 000 eurot. Maakleritulu 1500 - 2000 eurot, käive sõltub sellest, et mõni kuu läheb paremini ja mõni kuu halvemini. Kostja märgib, et lapse isale kuulub sõiduauto Mercedes Benz ML, numbrimärgiga xxx, lisaks veel üks Mercedes Benz, üks Ford kaubik, haagiselamu, mis asub aadressil xxx.
26.Kuna PKS § 105 lg 3 järgi täidavad vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga vanema kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, ning vanemate varaline seisund ei ole siinsel juhul võrdväärne (vt ülal p-d 12.2 ja 12.3), ei saa lapse kulusid jagada siin vanemate vahel võrdselt.
27.Kohus peab põhjendatuks jagada lapse kulud vanemate vahel viisil, et kostja osa on 240 eurot, millest 40 eurot on kaetud riikliku lapsetoetusega. Kostja tõi esile, et lapse isale kantakse üle lapsetoetus, siis saab kohus selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kuna peretoetused on otseselt suunatud lapse vajaduste katmiseks, peaksid need olema ka miinimumelatisest maha arvestatud. Seda mõtet toetab ka perehüvitiste seaduses sõnastatud eesmärk (PHS § 15): „peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.“ PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot.
28.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis alates 11.02.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi eest alates 12.07.2024 kuni 10.02.2025 kogusummas 1400,46 eurot (arvestusega 200 eurot kuus).
30.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, kas ja kui tihti on ta pöördunud enne hagiavalduse esitamist kostja poole elatise saamiseks. Kuigi iseenesest ei ole see tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmise aluseks, siis kohtul tuleb arvestada sellega, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine oleks kostjat käesoleval juhul ülemäära kahjustav ja võib põhjustada kostjale majanduslikke raskuseid. Kohus arvestab sellega, et kostja on osaliselt töövõimetu. Seega ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt käesoleval juhul põhjendatud.
31.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra. PKS § 100 lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et kostja kohustub tasuma hagejale väljamõistetud elatise G. T. pangakontole nr EEXXX Swedbank AS. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda igakuiselt 10. kuupäevaks.
32.Kohus selgitab, et asjaolude muutmisel on nii elatist saama õigustatud isikul kui ka elatist maksma kohustatud isikul õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kohtupraktika järgi on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või
vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
33.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 1800 eurot (9 x 200 eur).
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
36.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.