lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-8894/26

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas · 18.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohtuasja number
2-23-8894/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
878
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2025, Kärdla

Tsiviilasja number

2-23-8894

Tsiviilasi

M.Z-i hagiavaldus vaidlustamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M.Z (isikukood XXX)

A.J-i

vastu

isaduse

Kostja A.J (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja eestkostja XXX (XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

29. august 2025

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata M.Z hagi A.J vastu isaduse vaidlustamise nõudes.
2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
19.06.2023 esitas M.Z Pärnu maakohtule hagi A.J vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hagi kohaselt tekkis probleem, kuna kostja ema lahkus Eestist ja hageja peab nüüd hakkama kostja eest hoolt kandma ning teda üleval pidama. Hageja seda teha ei soovi. Hageja ja lapse ema vahel oli kokku lepitud, et hageja ei maksa

elatist, kuna kostja ema teadis, et tegelikult ei ole hageja lapse isa. Hageja palub ennast kustutada kostja sünniaktist, kuna kostja ei põlvne hagejast.

2.23.05.2024 kohtuistungil selgitas hageja, et oleks pidanud hagi varem esitama. Ta tegi DNA testi, siis kui ta Y.C-st lahku läks ja siis oli selge, et ta ei ole lapse isa. Y.C ütles hagejale ise ka, et hageja ei ole lapse isa. DNA testi tegi umbes 8 aastat tagasi. Hagejal oli kostja emaga suuline kokkulepe, et ei pea elatist maksma. Laps, st kostja, oli umbes poolteist aastat vana, kui nad DNA testi tegid. Hageja sai aru, et iseenesest vanema kanne kostja sünniaktis ei muutu, aga kuna oli lapse emaga kokkulepe, et ta ei pea midagi maksma, siis sinnapaika see jäi. Kohtusse pöördus nüüd seetõttu, et ta pidi hakkama lapse osas kohustusi kandma. Hagejal on oma elu, lapsed ja ta ei soovi kohustusi kostja ees kanda. Kostja seisukohad
3.15.04.2024 vastuses hagile märgib kostja, et laps kasvas ema Y.C juures kuni 2023 märtsini, kuni ema Eestist lahkus. Kui DNA test välistab hageja isaduse kostja suhtes, siis on kostja nõus hagi õigeks võtma. 29.08.2025 kohtuistungil oli kostja seisukohal, et lähtuda tuleb perekonnaseaduses sätestatud isaduse vaidlustamise tähtaegadest. Kohtuotsuse põhjendused
4.Hageja M.Z on kohtule esitanud hagi isaduse vaidlustamise nõudes, mis on kvalifitseeritav Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg-s 1 sätestatud nõudena. PKS § 92 lg 1 ja § 95 kohaselt saab hagi esitada isiklikult ja isaduse saab vaidlustada mees, kes on esitanud hagi lapse vastu.
5.A.J-i sünniakti kohaselt on alates 14.09.2013 lapse ema Y.C ja lapse isa M.Z /dtl 74/. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 28 lg 1, mis kehtis kostja sünni registreerimise ajal, sätestas, et kui isaduse omaksvõtt toimub koos sünni registreerimisega, siis eraldi kannet isaduse omaksvõtuks ei tehta. Kostja sünniaktist nähtub, et isaduse omaksvõtt on toimunud koos kostja sünni registreerimisega.
6.Hageja on selgitanud, et tal tekkis kahtlus, et kostja ei põlvne temast. Laps oli siis natuke üle aasta vana. Hageja ja kostja ema tegid DNA testi, millest selgus, et hageja ei ole lapse isa. Ka kostja ema kinnitas, et hageja ei ole lapse isa. DNA test tehti umbes 8 aastat tagasi /dtl 49-50/.
7.Eeltoodud faktilistest asjaoludest nähtub, et hageja oli hiljemalt lapse pooleteise aastaseks saamisel teadlik, et kostja temast ei põlvne. Kostja on sündinud XXX. Seega oli hageja hiljemalt 2015 aasta kevadel teadlik, et kostja temast ei põlvne. Hageja ei pöördunud isaduse vaidlustamise nõudega kohtu poole, kuna lapse emaga lepiti kokku, et hageja ei pea lapsele ülalpidamist maksma.
8.PKS § 93 lg 1 kohaselt isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Eeltoodust tuleneb, et hageja oli õigustatud hagi esitama alates 2015 aasta kevadest ühe aasta jooksul. Kohtu hinnangul oli hagejale vaieldamatult teada, et ta ei ole lapse isa, kui ta sai teada DNA testi tulemustest ja kui kostja ema Y.C hagejale kinnitas, et kostja hagejast ei põlvne. Hageja väidetel sai ta nii DNA testi tulemused kui ka Y.C kinnituse teada enam-vähem ühel ajal.
9.Riigikohus lahendis 3-2-1-111-12 punktis 19 selgitab, et PKS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on nõuet lõpetav tähtaeg (vt Riigikohtu 23. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-12, p 14). Seega tulnuks hagejal kohtule hagi esitada hiljemalt 2016 aasta kevadel. Hagi on kohtule esitatud 19.06.2023. Hageja ei ole oma õigusi kaitsnud seaduses sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
10.Käesolevas tsiviilasjas on hageja taotlusel määratud bioloogilise suguluse hindamise ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei saa hageja olla kostja bioloogiline vanem /dtl 62-64/. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendil ei ole vaidluse seisukohalt sisulist tähtsust, kuna hageja on pöördunud kohtusse pärast õigust lõpetavat tähtaega. Nimetatud asjaolusid selgitas kohus hagejale ka kohtuistungil /dtl 51/. Kohus jätab hagi rahuldamata.
11.Tsiviilasja hinnaks on TsMS § 132 lg 1 kohaselt 3 500 eurot.
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kuna käesoleva vaidluse puhul on tegemist hagilise perekonnaasjaga.

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-12706/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium