Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetute isikute huvidega osas, milles nõuetest on loobutud kuni loobumisavalduse esitamiseni. Vastavas osas võtab kohus loobumisavalduse vastu ja lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Alaealise hageja huvides ei ole aga loobuda elatise muutmise nõudest ka kogu tulevase perioodi eest kuni täisealiseks saamiseni. Vastavas osas peab hagejale jääma õigus uuesti kohtusse pöördumiseks, kui esinevad oluliselt muutunud asjaolud TsMS § 459 mõttes. Kuivõrd hagejate esitatust on arusaadav, et nad esitatud hagi menetlemist enam ei soovi, saab hagejate tahe seoses tulevase perioodiga olla suunatud üksnes hagi tagasivõtmisele. Vastavalt TsMS § 424 lg 1 hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuivõrd eelmenetlus lõppenud ei ole, ei ole hagi tagasi võtmiseks kostja nõusolek vajalik. Kohus jätab TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata kummagi hageja nõude elatise suurendamiseks alates 14.09.2025 kuni vastavalt kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Tulenevalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Riigikohus on selgitanud, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid (3-2-1-142-10, p 9). Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuivõrd hagi sisulisel lahendamisel oleksid pooled pidanud oma menetluskulud ise kandma, ei ole menetluskulude teisiti jagamine põhjendatud ka hagi läbi vaatamata jätmisel. Kohus ei leia mh, et käesolevas asjas esineks selliseid ilmseid, menetlusõiguste kuritarvitamisele viitavaid asjaolusid, mis võiksid anda alust menetluskulude hagejate seadusliku esindaja kanda jätmist vastavalt TsMS § 164 lg 1 2. Kostja 06.05.2025 menetlusdokumendis toodud etteheide selle kohta, et hagejate ema põhjustas mahukate tõendite, so majandusaasta aruannete, esitamise vajaduse, mis olid avalikult niikuinii kättesaadavad, ei ole põhjendatud. Kostja esitas nimetatud majandusaasta aruanded vastusena kohtu 17.04.2025 ettepanekule aruanded ise esitada. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.