Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.Z (hageja) esitas 6. augustil 2025 Viru Maakohtule hagi C.K (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt nõuab B.J hageja seadusliku esindajana lapse nimel kostjalt igakuise elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamise päevast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Nimelt palutakse välja mõista C.K-lt elatis M.Z-i kasuks alates hagiavalduse esitamisest igakuise elatusrahana 301 eurot 74 senti [s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates muutumisele järgnevast kuust kuni M.Z-i täisealiseks saamiseni 05.02.2035. a, millist summat indekseeritakse ja korrigeeritakse alates 1. aprillist 2026 vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3–5. Määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu viiendaks kuupäevaks B.J arvelduskontole nr XXX selgitusega „M.Z-i elatis“. Hagiavalduses on selgitatud, et B.J ja C.K abielust sündis XXX.a. poeg M.Z . Lapse vanemad ei ela koos üle aasta. Lapsevanemate ühine majapidamine on lõppenud. Hageja elab koos emaga üüritud korteris, on ema ülalpidamisel ning kostja lapse ülalpidamisel osaleb ebapiisavalt. Lapse isa ei ole üle kolme kuu last ülalpidamisel aidanud ning elatisemakseid teinud. Pooltel puudub ka kokkulepe elatise suuruse osas. Lapse ema on tööga hõivatud ja saab tulu töötasu näol. Ema töökohaks on XXX-s ning töötasuks keskmiselt 900 eurot kalendrikuus (neto). Lapse ema

tegeleb lapse kasvatamisega, hoolitsemisega ja arendamisega. Sealhulgas lapse ema lahendab kõik lapse eluga seotud igapäevased küsimused iseseisvalt. Lapse isa kohtub lapsega harva (sh mitte igakuiselt) ning igapäevases elus ei osale. Arvestatud on ka asjaoluga, et lastetoetuse saab täies ulatuses hageja seaduslik esindaja. Hageja ja kostja koos viibitav aeg ei kuulu arvestamisele, kuna see on oluliselt väiksem kui keskmiselt 7 päeva kalendrikuus. Hageja leiab, et hageja menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt ning kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda. Hageja menetluskuludeks on käesoleval ajal: - õigusabikulud 150 eurot (hagiavalduse koostamine, 1 h x 150 EUR/h (s.o koos käibemaksuga)); Kokku: 150 eurot. So hagiavalduse koostamine, 1 h, JeweLex Advokaadibüroo, vandeadvokaat Margus Kiir. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus võttis 8. augusti määrusega hageja 6. augusti 2025 hagi menetlusse. Kohus kohustas kostjat esitama 20 kalendripäeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtule kirjaliku vastuse hagile. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 8. augustil 2025 kättetoimetamisportaali kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 alusel tagaseljaotsuse põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1; RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). TsMS § 164 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud asjaolud. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Kõrgmaa kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.