lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-4728/19

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-4728/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1903
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 3111 lg 1, 4, 5TsMS § 3401 lg 1, 2TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 11Maakohtu pädevusTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 200 lg 2Menetlusosalise kohustusedTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-4728/29Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja02.11.20162-16-4728/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium09.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-16-4728

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Tsiviilasja number

2-16-4728

Määruse tegemise aeg ja koht

24.08.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

AS hagi TP vastu põhivõlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.04.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse AS määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: AS (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Diana Rints Kostja: TP (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Jako Laanemägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 15.04.2016 määrus tühistada osas, milles maakohus keeldus hagiavalduse menetlemisest 3200 euro (s.o põhivõla) ulatuses. Tühistatud osas saata tsiviilasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 15.04.2016 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada kohtumääruse põhjendusi.
3.AS määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruskaebuse rahuldamata jätmist puudutavas osas (määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3) võib esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille 1(6)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14
TsMS § 9Pädevad kohtud

Tsiviilasi nr: 2-16-4728 tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Muus osas ei ole käesolev määrus vaidlustatav. Asjaolud

1.AS (hageja) esitas 23.03.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse TP (kostja) vastu. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 3734,40 eurot, intressi ja leppetrahvi. Hageja nimetas hagi hinnaks 3734,40 eurot ja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 325 eurot.
2.Harju Maakohus jättis hagiavalduse 31.03.2016 määrusega käiguta ning kohustas hagejat 7 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest sõnastama selge nõude, märkides kogu rahasumma, mille kostjalt väljamõistmist hageja taotleb hagi esitamise aja seisuga; täpsustada, kuidas tulevikus sissenõutavaks muutuv võlg kujuneb; tuua esile leppetrahvi nõude alus; nimetada täpsustatud nõudele vastav hagihind; tasuda vastavalt hagihinnale vajadusel täiendav riigilõiv; avaldada e-posti aadress, mille kaudu hageja saab vastu võtta menetlusdokumente.
3.Hageja kinnitas e-posti teel puuduste kõrvaldamise määruse kättesaamist 06.04.2016. 14.04.2016 edastas hageja maakohtu e-postile kirja, milles selgitas, et ta viibis töölähetuses, kinnitas puuduste kõrvaldamise määruse kättesaamist 14.04.2016 ja lubas kõrvaldada hagiavalduse puudused hiljemalt 7 päeva jooksul. Maakohtu määrus
4.15.04.2016 kohtumäärusega keeldus Harju Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning määras, et kostjal menetluskulud puuduvad.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt pole hageja talle antud täiendava tähtaja jooksul hagiavalduse puudusi kõrvaldanud. Hageja nõue pole selge. Nõude ebaselgus avaldub eelkõige intressi ja leppetrahvi nõudes, mille rahalist summat ega arvutamise alust ei ole hageja esitanud. Lisaks ei ole kohtule arusaadav nõudesumma 3734,40 eurot kujunemine, sest hageja väitel laenas ta kostjale 3200 eurot, aga mingit arvutust selle summa suurendamise kohta hagiavaldus ei sisalda. Leppetrahvi nõude puhul ei ole hageja toonud esile hagi alust. Hagiavalduses ei ole märgitud asjaolusid, mis viitaksid leppetrahvi tasumise kohustusele. Määruskaebus
6.Hageja esitas maakohtu määrusele 02.05.2016 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning võtta hagiavaldus menetlusse.
7.Hageja sai määruskaebuse kätte 14.04.2016 ja teavitas sellest kohut viivitamatult. Maakohus rikkus enda poolt puuduste kõrvaldamise määrusega nimetatud tähtaega. Vaidlustatud määrus ei sisalda ühtegi viidet puuduste kõrvaldamise määrusele ning kohtumäärusel puuduvad viited ka TsMS §-le 371. Seega on kohus jätnud täpsustamata, millisel alusel keeldus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Menetluse edasine käik
8.Maakohus edastas määruskaebuse kostjale seisukoha võtmiseks. Kostja esitas 13.05.2016 seisukoha, milles vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

2(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-4728

9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
10.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus haginõude summas 3200 eurot (s.o põhinõude) menetlusse võtmisest (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2). Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21).
11.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest põhjendustel, et hageja pole kõrvaldanud puudusi, millele maakohus hageja tähelepanu juhtis ning andis tähtaja nende kõrvaldamiseks. Hageja nõue polnud maakohtu hinnangul selge ja ebaselgus väljendus eelkõige intressi ja leppetrahvi nõude suuruses. Nõudesumma 3734,40 eurot kujunemine polnud arusaadav, sest hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 3200 eurot ning arvutust nõude suurenemise kohta polnud hageja maakohtule esitanud. Hageja polnud esile toonud ka leppetrahvi nõude alust. Keeldumise võimaliku alusnormina on maakohus viidanud TsMS § 3401 lg-le 2 ja § 371 lg 2 p-dele 1 ja 2 (tl 16 pöördel, Harju Maakohtu 15.04.2016 kohtumääruse põhjendava osa punkt 2).
12.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagiavaldus peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele ning kooskõlas TsMS §-ga 371 võib avalduse menetlusse võtmisest seaduses nimetatud juhtudel keelduda. Sellegipoolest on kolleegiumi hinnangul maakohus põhjendamatult keeldunud hagiavalduse menetlemisest 3200 euro (s.o nõue tagastamata laenusumma väljamõistmiseks) osas.
13.Maakohus on vaidlustatud kohtumääruse põhjendustes märkinud, et hagi nõude ebaselgus väljendus eelkõige intressi ja leppetrahvi nõude suuruses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja pole hagiavalduses välja toonud nõudesumma 3734,40 eurot täpset kujunemist. Siiski nähtub hagiavaldusest üheselt, et hageja poolt kostjale väljamakstud laenu suuruseks oli 3200 eurot ja hageja nõuab (muu hulgas) selle summa tagastamist. Vastavas osas on ringkonnakohtu hinnangul hageja nõue selge ning maakohtu poolt viidatud nõude menetlemist takistavad asjaolud puuduvad. Seega oli maakohtu keeldumine kogu hagiavalduse menetlusse võtmisest praegusel juhul põhjendamatu. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus nõude summas 3200 eurot menetlemisest.
14.Kolleegium nõustub maakohtuga, et 3200 eurot ületavas osas, sh lisanduva intressi ja leppetrahvi summa osas, oli hagiavaldus ebaselge ning maakohtu määratud tähtaja jooksul hageja puudusi ei kõrvaldanud.
15.Kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta (TsMS § 3401 lg 1). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus on jätnud avaldaja kaebuse 31.03.2015 kohtumäärusega käiguta ning andnud avaldajale täiendava 7-päevase tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus on lugenud 31.03.2015 puuduste kõrvaldamise määruse hagejale kättetoimetatuks TsMS § 3111 lg-te 4 ja 5 alusel

3(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-4728 06.04.2016. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli maakohtu hinnangul sellest tulenevalt 13.04.2016.

16.Määruskaebuses ning 13.06.2016 ja 16.06.2016 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumentides väidab hageja, et sai maakohtu 31.03.2015 puuduste kõrvaldamise määruse kätte 13.04.2016 või 14.04.2016 ning arvab, et sellest tulenevalt on maakohus teinud 15.04.2016 kohtumääruse vastuolus 31.03.2015 puuduste kõrvaldamise määruses märgitud tähtajaga (s.o enne 7 päeva möödumist määruse kättetoimetamisest hagejale). Ringkonnakohus hageja sellise seisukohaga ei nõustu. Hageja määruskaebuse väited ning 13.06.2016 ja 16.06.2016 menetlusdokumentides esitatud selgitused on kolleegiumi hinnangul vastuolus tsiviilasja materjalidest nähtuvaga.
17.TsMS § 3111 lg-te 4 ja 5 kohaselt võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektronposti teel juhul, kui saajal pole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik ja täidetud on § 3111 lg-s 1 sätestatud nõuded. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus kooskõlas TsMS § 3111 lg-s 1 sätestatuga edastanud hagejale 31.03.2016 e-postile XXX teavituse puuduste kõrvaldamise määruse tegemise kohta (tl 12). E-post XXX on rahvastikuregistrist nähtavate andmete kohaselt hageja kehtivaks elektrooniliseks kontaktaadressiks. Sellele teavitusele reageeris hageja 06.04.2016 kell 10.17 ja 13.36 e-kirjadega, milles märkis, et tal pole võimalik menetlusdokumenti avada ja palus saata menetlusdokument e-postile XXX PDF-failina (tl 11). Kooskõlas TsMS § 3111 lg-s 4 sätestatuga saatis maakohus hageja palvel maakohtu 31.03.2015 puuduste kõrvaldamise määruse hageja e-postile 06.04.2016 kell 16.50 PDF-failina (tl 13). Hageja saatis maakohtule 06.04.2016 kell 16.53 e-postilt XXX kinnituse, et on kohtumääruse kätte saanud (tl 14).
18.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õiguspäraselt lugenud puuduste kõrvaldamise määruse kätte saaduks 06.04.2016 hageja poolt 06.04.2016 kell 16.53 elektronposti teel saadetud kinnituse alusel. TsMS § 3111 lg 5 neljanda lause eeldused on täidetud, sest tegemist on elektronposti aadressiga, mille hageja on ise kohtule avaldanud. Hageja pole määruskaebuses ka väitnud, et e-posti aadress XXX ei kuulu temale. TsMS § 3401 lg 1 eesmärk ei ole võimaldada menetlusosalisel menetlust venitada. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega tohi menetlust venitada ja kohut eksitusse viia (TsMS § 200 lg 2).
19.Kolleegium lisab, et hageja vastuväited on ka vastuolulised. Määruskaebuses väitis hageja, et sai maakohtu 31.03.2016 kohtumääruse kätte 14.04.2016. Ringkonnakohtu päringule vastates kinnitas hageja, et sai kohtumääruse kätte 13.04.2016.
20.Välislähetuses viibimist alates 31.03.2016 ja internetiühenduse puudumist lähetuse ajal pole hageja põhistanud. Isegi kui eeldada, et hageja viibis alates 31.03.2016 välislähetuses, nagu hageja 13.06.2016 menetlusdokumendis väidab, ei tõenda see iseenesest, et avaldajal puudus võimalus menetlusdokumentide elektroonilisel teel kättesaamiseks. Seda muuhulgas põhjusel, et e-kirjad, milles hageja palus saata puuduste kõrvaldamise kohtumäärus talle e-postile PDF-failina ja millede saatmist hageja kinnitab, on saadetud 06.04.2016 kell 10.17 ja 13.36 ehk juba väidetava

4(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-4728 välislähetuse ajal ning puuduste kõrvaldamise määruse kättesaamisega samal kuupäeval.

21.Olukorras, kus hageja on edastanud maakohtule oma kehtivalt e-posti aadressilt kinnituse kohtumääruse kättesaamise kohta 06.04.2016 ning arvestades, et kõikide muude sellelt e-postilt saadetud e-kirjade saatmist maakohtule hageja kinnitab, pole kolleegiumi hinnangul tõenäoline, et 06.04.2016 kell 16.53 elektroonilise kinnituse saatjaks polnud hageja. Seda hageja oma määruskaebuses ka ei väida. Hageja selgitus, et ta saatis maakohtule e-kirja kättesaamise kinnituse 14.04.2016, sest ta polnud kinnituse saatmise kohustusest teadlik, pole ringkonnakohtu hinnangul veenev. Maakohus on oma 06.04.2016 e-kirjas selgelt palunud kinnitada kirja kättesaamist viivitamatult.
22.Eespool märgitut arvestades, pole kolleegiumi hinnangul põhjendatud määruskaebuse etteheited maakohtu 31.03.2016 kohtumääruse kättetoimetatuks lugemisele 06.04.2016. Seega nõustub kolleegium esimese astme kohtuga, et hagiavalduse puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli 13.04.2016. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtu poolt TsMS § 3401 lg 1 alusel antud tähtaeg mõistliku pikkusega. Ka määruskaebus ei sisalda etteheited maakohtu poolt määratud tähtaja pikkuse osas.
23.Asja materjalidest nähtub, et maakohtu määratud tähtpäevaks (13.04.2016) hageja 31.03.2016 määruses osundatud puudusi ei kõrvaldanud. Määruskaebuses pole ka vastupidist väidetud. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata (TsMS § 3401 lg 2).
24.TsMS § 3401 lg 2 ei näe ette iseseisvat menetlusse võtmisest keeldumise alusnormi, kuivõrd hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-s 371. Kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagiga pole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Olukorras, kus nõude kujunemine pole järgitav, pole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (TsMS § 2). Ka vastaspoolel pole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt nõude kujunemine ja nõude suurus.
25.Praegusel juhul ei nähtu hagiavaldusest, kuidas on kujunenud hageja nõue summas 3734,40 eurot (st 3200 eurot ületavas osas). Samuti pole selge, millises summas nõuab hageja kostjalt intressi, kas ja millises summas nõuab hageja kostjalt viivist ning millisel alusel ja millises summas on hageja esitanud leppetrahvi nõude. Selles osas on maakohus kolleegiumi hinnangul õiguspäraselt keeldunud hagi menetlusse võtmisest, sest sellisel kujul pole hagiavalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik. Maakohus pole küll seejuures piisavalt selgelt viidanud, millise normi alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine toimub. Kolleegium peab võimalikuks maakohtu vaidlustatud määruse põhjendusi selles osas täiendada ja täpsustada, et hagiavalduse menetlemisest tuleb 3200 eurot ületavas osas keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
26.Rahuldamisele ei kuulu hageja taotlus hagiavalduse menetlusse võtmiseks. Vastavalt TsMS § 11 lg-le 1 vaatavad kõiki tsiviilasju esimese astme kohtuna läbi maakohtud ning hagi menetlusse võtmise üle otsustamine kuulub maakohtu pädevusse. TsMS § 9

5(6)

Tsiviilasi nr: 2-16-4728 lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

27.Kuivõrd ringkonnakohus osaliselt tühistab maakohtu määruse, toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (vt ka Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja