Kohtuasja number 2-25-6132 Otsuse tegemise aeg ja koht 21.07.2025, Narva Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuasi D T hagi D T vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2715, 66 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja D T (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja M T (isikukood XXX) esindajad Kostja D T (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista D T (isikukood XXX) D T (isikukood XXX) kasuks alates 22.04.2025 kuni D T täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Elatis tuleb tasuda D T ema M T (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal XXX) selgitusega „elatis ”. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 12. kuupäevaks järgmise kuu eest ette.
4.Kui D T on pärast 22.04.2025 vabatahtlikult tasunud elatist hagejale, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada Viru Maakohtu 30.04.2025 hagi tagamise määruse alusel tehtud makseid.
6.Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 30.04.2025 hagi tagamise määrus, millega kohustati D T tasuma D T igakuist elatist 200 eurot kuni tsiviilasja nr 2-25-6132 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
8.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
9.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt TsMS § 317 lõikele 1.
10.Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on D T hagi D T vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt D T alaealise hageja D T kasuks elatisraha igakuiselt summas 287,72 eurot, alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni. Elatis välja mõista muutva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Elatis kanda üle iga kuu 12. kuupäevaks M T panagakontole, selgitusega „elatis“. Hagi tagamise korras reguleerida kohtumenetluse ajaks esialgset ülalpidamiskohustuse täitmist ning kohustada kostjat D T, tasuma hagejale D T, igakuist elatist summas 200 eurot, alates hagi tagamise taotluse esitamisest kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni, kandes see iga kuu 12. kuupäevaks M T pangakontole selgitusega „elatis“. Samuti palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui peaks esinema TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolu(d) ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2.Viru Maakohtu 23.04.2025 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas D T esitama kirjaliku vastuse hagile koos lisadega 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Viru Maakohtu 30.04.2025 määrusega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning kohustas D T tasuma D T igakuist elatist 200 eurot kuni tsiviilasja nr 2-25-6132 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Elatis tuli tasuda iga kuu eest selle kuu 12. kuupäevaks M T Swedbank AS pangakontole XXX selgitusega „elatis“.
3.Kohus on 23.04.2025 menetlusse võtmise määruse edastanud kostjale e-posti aadressile XXX, puudub vastus. Samuti postiaadressile: XXX, mis tagastati märkega, et kostjat ei olnud kohal. 30.04.2025 hagi tagamise määrus on edastatud kostjale postiaadressile: XXX, mis tagastati märkega, et kostjat ei olnud kohal. Samuti edastati kostjale e-posti aadressile XXX, puudub vastus.
4.Kohus edastas 22.05.2025 Politsei- ja Piirivalveametile kohtunõude, milles palus kaasabi kohtudokumentide isiklikult kätte toimetamiseks D T. 17.06.2025 saabus kohtusse PPA vastus, millest nähtuvalt dokumentide kättetoimetamine on ebaõnnestunud. 2(5)
5.Vastusena kohtunõudele tsiviilasjas nr 2-25-6132 teatas 17.06.2025 E AS-i esindaja, et D T ik XXX elukoha- ja muud kontaktandmed on E AS-l seisuga august 2023 järgmised: XXX, Telefon: XXX, e-post: XXX
6.Viru Maakohtu 17.06.2025 määrusega teatati avalikult D T (isikukood XXX, elu- ja viibimiskoht teadmata) vastavalt TsMS § 317 lõikele 3 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, et Viru Maakohtu menetluses on D T hagi D T vastu elatise väljamõistmiseks. Määrati, et tuleb lugeda menetlusdokumendid (hagiavaldus koos lisadega ning 23.04.2025 menetlusse võtmise kohtumäärus ja 30.04.2025 hagi tagamise kohtumäärus) kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Samuti kohustati kostjat esitama kohtule vastus hagiavaldusele hiljemalt 14 päeva jooksul arvates menetlusdokumendi avalikult kättetoimetatuks lugemist.
7.07.07.2025 saabus kohtusse hageja vastus kohtunõudele, milles ta täpsustab, et nõustub elatise suurusega 301,94 eurot. 14.07.2025 saabus kohtusse vastuse täpsustus, millest nähtub, et õigeks nõude summaks on 301,74 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
8.Hagiavaldus koos lisadega ja vastamiskohustusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 03.07.2025. Kostjal tuli hagile vastata 14 päeva jooksul kättesaamisest. Kostja hagile vastamise tähtaeg saabus seega 17.07.2025. Kostjat hoiatati, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tema suhtes tagaseljaotsuse. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
9.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu
17.detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
10.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-35- 17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19).
12.Hageja on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 282, 31 3(5)
eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.
13.PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine: alates 01.04.2025 on elatise summa arvutamisel aluseks baassumma 282, 31 eurot kuus. Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel, milleks on käesoleval ajal 1981 eurot, seega 3% on 59,43 eurot. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust (80 eurot), mida arvestatakse omakorda mõlema lapsevanema kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada toetuse arvel (40 eurot). Seega vastab PKS § 101 sätestatud miinimumelatise määrale elatis summas 301,74 eurot kuus (282, 31eurot + 59, 43 eurot – 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust.
14.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
15.Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
16.Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 pdes 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
17.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.