Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.07.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-7657 V.T hagi W.R-i vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasi Harju Maakohtu 28.02.2025 kohtuotsus Vaidlustatud kohtulahend W.R-i apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 542,97 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Hageja V.T (isikukood XXX), seaduslik esindaja U.J Menetlusosalised ja nende Kostja W.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaat Madis Piirla Kirjalikus menetluses Asja läbivaatamine
1(6)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.02.2025 otsus muutmata ja W.R-i apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.V.T (hageja) esitas 25.05.2023 Harju Maakohtule hagi W.R-i (kostja) vastu elatise suurendamiseks.
1.2.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - kostja on hageja isa; - kostja elab emaga; - kostjalt on tsiviilasjas 2-16-103384 tehtud lahendiga (maksekäsk) välja mõistetud hageja kasuks elatis 200 eurot kuus; - hageja vajadused on suurenenud seoses elukalliduse tõusu, diagnoositud ATH ja depressiooniga, samuti vanemaks saamisega; - hageja igakuised vajadused on 835 eurot kuus, millest eluasemele 200 eurot, toidule 230 eurot, sideteenustele 30 eurot, riietele ja jalanõudele 80 eurot, transpordile 40 eurot, tervishoiule 80 eurot, hügieenile 40 eurot, koolile 50 eurot, huvitegevusele 35 eurot, meelelahutusele ja vabale ajale 50 eurot kuus. Hageja palub suurendada kostjalt välja mõistetud elatist alates 25.05.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 326 euroni kuus. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
2.1.Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - suurenenud vajadused ei ole tõendatud;
2(6)
- patsiendiportaalist nähtuvalt tarvitab hageja retseptiravimeid, millele kulub ca 9,75 eurot kuus; - põhjendatud tervishoiukulud kokku ei ületa 30 eurot kuus; - hageja tegeleb judo ja rattasõiduga, kuid ei ole ujumist regulaarse huvitegevusena maininud; - hageja ei vaja eritoitu ja saab tasuta koolitoitu; - hageja sõidab ühistranspordiga, mille kulud talle vähemalt osaliselt hüvitatakse. Kostja on nõus maksma elatist 249,78 eurot kuus, mis on elatiskalkulaatori kohaselt elatise baassumma. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning suurendas Pärnu Maakohtu 27.04.2016 määrusega nr 216-103384 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust järgnevalt: alates 25.05.2023 kuni 31.03.2024 260,33 euroni kuus ja alates 01.04.2024 PKS § 101-järgse muutuva summani, mis kohtuotsuse tegemise ajal on 287,72 eurot kuus, kuid, lähtudes esitatud nõudest, mitte rohkem kui 326 eurot kuus. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohus viitas nõude alusena perekonnaseaduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-le 1.
(PKS)
§
lg-tele
1–5
ja
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - Pärnu Maakohtu 27.04.2016 tsiviilasjas 2-16-103384 tehtud määruse (maksekäsk) kohaselt on kostjal kohustus tasuda hagejale elatist 200 eurot kuus alates 19.02.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni; - hageja ei viibi kostja juures seitse ööpäeva kuus või enam.
3.2.Maakohus viitas Riigikohtu praktikale elatise muutmisel eelnevalt kompromissiga lõppenud asjades, kus seda kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud. Sellisel juhul tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 11). Nimetatud praktika on asjakohane ka siinses maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäsu kohta, kuna ka maksekäsu menetluses ei toodud asjaolusid tervikuna välja.
3.3.Hoolimata kohtu selgitustest ei tõendanud hageja oma väiteid. Seetõttu ei ole hageja tõendanud, et tema vajaduste rahuldamiseks ei piisa PKS § 101 alusel arvestatud summadest. Maakohus arvestas kostja poolt saadavate peretoetusega 80 eurot kuus ja arvutas PKS § 101 lg 1 alusel ülalpidamiskohustuse ulatuseks alates 25.05.2023–31.03.2024 260,33 eurot kuus ja alates 01.04.2024 287,72 eurot kuus. Kostja ei toonud välja asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse. Selliseks põhjuseks ei ole ainuüksi kostja hinnang, et hageja väidetud vajadused on ülemäärased. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega on kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses. Eeltoodud põhjustel kuulus hagi osalisele rahuldamisele. Menetluskulud jäid TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda ja maakohus neid kindlaks ei määranud. Kostja apellatsioonkaebus
3(6)
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja ja tema seadusliku esindaja kanda. Kuna hageja piiritles oma nõude elatise suurendamisel sellega, et võrreldes varasema kohtulahendi tegemisega on faktilised asjaolud (tema igakuised vajadused) muutunud, ei tohtinud maakohus nõuet rahuldada TsMS § 459 lg 1 p 1 esimese alternatiivi alusel põhjusel, et elatise suurus ja arvestusmeetodid on muutunud. Nõude esitamisena või muutmisena ei saa käsitada hageja 17.01.2025 seisukohas (kohtuteesides) esitatut, mille kohaselt peaks kohus hagi vähemalt elatise miinimummääras rahuldama. Kuna hageja ei tõendanud faktilisi asjaolusid, tuli hagi jätta tervikuna rahuldamata (TsMS § 7) ja asjas ei kohaldu ka TsMS § 436 lg-st 6 tulenev erisus. Viimane põhjusel, et kohus ei ole menetlusosalistele selgitanud, mis tagajärjed toob endaga kaasa olukord, kus hageja seaduslik esindaja jätab tõendid esitamata. Kui kohus seda teeb, on tegemist poolte võrdse kohtlemise põhimõtte olulise rikkumisega, mis tähendab ühtlasi ka menetlusõiguse olulist rikkumist. Apellant leiab, et eeltoodud põhjendustel on maakohus rikkunud TsMS § 436 lõiget 1 ning käitunud vastuolus poolte võrdsuse põhimõttega. Toodud põhjendustel tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud tulnuks TsMS § 162 lg 1 ja 4, § 163 lg 2 ja § 164 lg 1 2 alusel jätta hageja ema kanda, kelle arvukad tõendid kohus tagastas ning kes esitas taotlusi ja tõendeid maakohtu määratud tähtaegasid eirates. Kokkuvõttes ei kasutanud hageja ema menetlusõigusi heauskselt ja menetluskulud tuleb sõltumata menetluse tulemustest jätta hageja kanda. Kostja esitas menetluses mitmel korral kompromissiettepaneku, mille sisuks oli hagejale elatise tasumine PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Kokkulepet pooled ei saavutanud, kuna hageja esitas korduvalt erinevaid nõudeid, mille täitmist puudutavad väljavaates oleksid olnud edutud. Vastus apellatsioonkaebustele
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus.
7.Hageja nõude rahuldamise aluseks saab olla PKS § 101 lg 1–5 ja TsMS § 459 lg 1.
8.Põhjendamatu on kostja seisukoht, et maakohus ei tohtinud siinsel juhul lähtuda TsMS § 459 lg 1 p 1 esimesest alternatiivist, kuna hageja ei tuginenud asjaolule, et elatise suurus ja arvestusmeetodid on muutunud.
8.1.Elatise suurendamise materiaalõiguslikeks eeldusteks selle normi järgi võivad olla nii muutunud asjaolud kui ka muutunud seadus. Hageja tugines asjaolule, et tema igakuised vältimatud ülalpidamiskulud on võrreldes varsema kohtuotsuse tegemise ajaga suurenenud, kuid ei tõendanud oma väiteid.
4(6)
8.2.Maakohus ei ületanud hagi piire ega kohelnud poole ebavõrdselt, kui muutis elatise suurust seetõttu, et maksekäsuga väljamõistetud elatis ei vasta elatise piirmäärale (PKS § 101 lg-te 1, 3 ja 4 mõttes).
8.3.Siinses asjas ei olnud võimalik kindlaks teha, millised olid varasemad asjas tehtud maksekäsu alusel kostjalt väljamõistetud maksete suurust mõjutavad asjaolud. Sellisel juhul pidi kohus kas hageja ülalpidamisvajaduse tuvastama või kui selle kohta tõendeid ei esitatud, rahuldama elatisnõude miinimummääras.
9.Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme menetluskulude TsMS § 164 lg 1 alusel poolte kanda jätmisel.
9.1.Siinses asjas ei esine TsMS § 164 lg 1 2 ega § 162 lg 4 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja seadusliku esindaja poolt tõendite esitamata jätmist või asjakohatute tõendite esitamist ei saa vaadelda menetlusõiguse kuritarvitamisena. Kostja õigusi ei saa rikkuda olukord, kui hageja seadusliku esindaja tõendite mitteesitamise tõttu tehakse hageja suhtes ebasoodsam lahend.
9.2.Samuti ei pidanud maakohus jätma menetluskulusid täielikult või suuremas osas hageja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel. Tegemist on kohtu diskretsiooniga, mitte kohustusega.
9.3.Asja materjalidest nähtub, et kompromiss jäi saavutamata põhjusel, et kostja ei olnud nõus tasuma elatist alates hagi esitamisest ja seadis kahtluse alla hageja põlvnemise temast. Enne kompromissi sõlmimist nõudis kostja DNA ekspertiisi tegemist (dtl 447-448). Hageja ja tema ema olid nõus DNA-ekspertiisi tegemisega, kuid hageja ei olnud nõus loobuma elatise saamisest alates hagi esitamisest. Arvestades, et elatise hagi menetleti ligi kaks aastat ja sellel ajal oli elatise miinimummäär maksekäsuga väljamõistetust kõrgem, ei oleks see kostja seatud tingimus olnud õiglane alaealise lapse suhtes. Lisaks lähtub kostja ilmselt valest arusaamast, et DNA-testi tegemine võiks mõjutada hageja õigust saada elatist alates hagi esitamisest. Põlvnemise tekkimine ega lõppemine ei ole aga seotud testi tegemisega ja kui põlvnemine on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, siis on põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi nende olemuse tõttu võimalik teostada üldjuhul edasiulatuvalt (RKTKo 15.06.2023, 2-22-7773/22, p-d 9 ja 10). Sel põhjusel ei ole hageja seaduslikule esindajale etteheidetav see, et ta alaealise lapse huvides kostja kompromissipakkumise tagasi lükkas, kui ta lahendiga soodsama olukorra saavutas.
10.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda, sest alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud asjaolud.
11.TsMS § 178 lg 1 I lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulud jaotati. (allkirjastatud digitaalselt)
5(6)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.