Kohtuasja number 2-25-6207 Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2025, Narva Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuasi P.M hagi Q.Z-i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2715, 66 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja P.M (isikukood XXX, elukoht: XXX ), seaduslik esindajad esindaja U.C Kostja Q.Z (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Q.Z-ilt (isikukood XXX) P.M (isikukood XXX) kasuks alates 23.04.2025 kuni P.M täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Mõista P.M-ina P.M kasuks välja tagasiulatuvalt sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus perioodi 1.04.2025-22.04.2025 eest summas 21,28 eurot.
4.Elatis tuleb tasuda P.M ema U.C (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (otsuse tegemise ajal XXX) selgitusega „Alimendid”. Igakuine elatis tuleb tasuda eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15. päevaks järgmise kuu eest ette.
5.Kui Q.Z on pärast 11.04.2025 vabatahtlikult tasunud elatist hagejale, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
7.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
2-25-6207
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.23.04.2025 registreeris Viru Maakohus P.M hagi Q.Z-i vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et U.C (XXX) on alaealise lapse P.M (XXX), seaduslik esindaja. Lapse isa on Q.Z (XXX). Hageja palub kohustada kostjat maksma elatist miinimumsummas.
2.26.04.2025 vastusena kohtunõudele saabus kohtusse hagiavalduse täpsustus, millest nähtub, et hageja palub välja mõista kostjalt elatise PKS §-s 101 sätestatud miinimumsummas koos iga-aastase indekseerimisega alates 01.04.2025.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei arva, et ta rikub oma kohustust hagejale elatist tagada. Kostja maksab hagejale elatusraha 200 eurot igakuiselt, see on poolte vahel suuliselt kokku lepitud. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Kostja on arvamusel, et antud asjas on võimalik sõlmida kompromisskokkulepe järgmistel tingimustel: Kostja maksab hageja ülalpidamiseks elatusraha 280 eurot kuus alates 01.05.2025.a. Elatusraha arvestuses 2025.a mai kuu eest võetakse arvesse juba tehtud makse summas 220 eurot. Kostja vaidles hagiavalduses toodud lapsekuludele vastu leides, et nende suurus ei ole põhjendatud. Kostja omandis vara ei ole. Kostja kuu keskmine sissetulek on, lähtudes arvelduskonto väljavõttest, 1281,45 eurot (7688,73 : 6). Maakohtul tuleb elatusraha välja mõistmisel arvesse võtta, et kostja maksis 10.04.2025.a elatusraha 200 eurot 2025.a aprilli kuu eest (lisa 1, kostja arvelduskonto väljavõtte lk 13, makse nr 353) ja 12.05.2025.a maksis kostja 2025.a mai kuu elatusraha summas 220 eurot (lisa 1, kostja arvelduskonto väljavõtte lk 17, maksed nr 454, 455). Kostja leiab, et antud juhul on alust taganeda vanemate võrdsete osade põhimõttest hagejale elatise tagamisel ja vähendada kostja osa hageja ülalpidamisel 40%-ni.
4.05.06.2025 vastusena kohtunõudele saabus kohtusse hageja avaldus kompromisskokkuleppest keeldumise kohta. Avaldusest nähtuvalt palub hageja mitte kinnitada kompromisskokkulepet ja jätkata kohtumenetlust seaduslikus korras, arvestades lapse parimaid huve.
5.11.06.2025 saabus kohtusse kostja vastus, mille kohaselt kostja on nõus sõlmima kompromisskokkuleppe selle projektis esitatud tingimustel. Kostja on nõus asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungi kokku kutsumiseta.
2(6)
2-25-6207
6.11.06.2025 Viru Maakohus määras lahendada tsiviilasi nr 2-25-6207 kirjalikus menetluses, andes pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks. Mh selgitas kohus, et vastavalt PKS § 102 lg-le 1 isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
7.11.06.2025 saabus kohtusse hageja seisukoht kostja vastuses märgitud taotluste osas, millest nähtuvad mh ka lapse kulutused ning seadusliku esindaja selgitused kulude kohta. Hageja esindaja leiab, et puudub põhjus kalduda kõrvale vanemate võrdsete osade põhimõttest hageja ülalpidamise tagamisel. Vastustajal ei ole teisi alaealisi lapsi ülalpidamisel, samas kui hageja esindaja sissetulek jaguneb kahe lapse vahel. Lähtudes eeltoodust, palub hageja seaduslik esindaja kohtul arvesse võtta kõiki asjaolusid, arvestada, et ta kasvatab kahte alaealist last, ja määrata elatis P.M-i ülalpidamiseks summas 301 eurot kuus, võttes arvesse iga-aastast indekseerimist.
8.19.06.2025 saabus kohtusse kostja seisukoht, millest nähtub, et kostja jääb hagi vastuses esitatud seisukoha juurde. Kostja jääb enda esitatud kompromissettepaneku juurde. Kostja arvab, et otsust tehes tuleb arvestada ka kostja poolt 13.06.2025.a tehtud 280 eurose maksega.
9.19.06.2025 saabus kohtusse hageja lõplik seisukoht, millest nähtub, et eelnevalt esitatud hagiavalduse (23.04.2025) ja hageja seisukoha (11.06.2025) alusel, arvestades kõiki asjaolusid ja seda, et hageja seaduslik esindaja kasvatab kahte alaealist last, juhindudes perekonnaseaduse § 101 lg-dest 1, 3, 4, palub hageja välja mõista kostjalt elatis P.M-i ülalpidamiseks summas 301 eurot kuus koos iga-aastase indekseerimisega alates 01.04.2025 kuni lapse täisealisteks saamiseni. Muid tõendeid, taotlusi ei ole. TsMS § 164 lg1 alusel palutakse jätta menetluskulud nende poolte kanda, kes need kandsid.
10.20.06.2025 saabus kohtusse hageja avaldus, millest nähtub, et õige minimaalne elatise summa on 301,74 eurot kuus.
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hagejate ning kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on aga põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 403 lg 1 järgi võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja 3(6)
2-25-6207
seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
13.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.
14.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12; RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13; RKTKo nr 3-2-1-35- 17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 19).
15.Kohus tuvastab järgnevad asjaolud, mis tulenevad kohtule esitatud tõenditest ja kohtute infosüsteemi (KIS) või rahvastikuregistri andmetest: - U.C on alaealise lapse P.M (hageja), seaduslik esindaja. Lapse isa on Q.Z (kostja). - hageja on esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks miinimumsummas 301,74 eurot koos iga-aastase indekseerimisega. - tsiviilasjas puudub vaidlus nõude olemasolu ja eelduste üle. Kostja on tunnistanud, et ta ei ela hagejaga igapäevaselt koos ja tal tuleb seega tasuda igakuiselt elatist (st puudub vaidlus ülalpidamiskohustuse osas). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud hageja esindajaga kokkuleppe alusel summas 200 eurot (viimane tasumine toimus 10.04.2025).
16.PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on hetkel 282, 31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.
17.PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine: alates 01.04.2025 on elatise summa arvutamisel aluseks baassumma 282, 31 eurot kuus. Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel, milleks on käesoleval ajal 1981 eurot, seega 3% on 59,43 eurot. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust (80 eurot), mida arvestatakse omakorda mõlema lapsevanema 4(6)
2-25-6207
kasuks ja jagatakse võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada toetuse arvel (40 eurot). Seega vastab PKS § 101 sätestatud miinimumelatise määrale elatis summas 301,74 eurot kuus (282, 31eurot + 59, 43 eurot – 40 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprill 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutmisele järgnevast kuust.
18.Hagiavaldus oli esitatud 23.04.2025. 01.04.2025 toimus iga-aastane elatise summa indekseerimine ning enne seda tasus kostja kokkuleppeliselt elatist summas 200 eurot (viimati kuni hagiavalduse esitamiseni toimus tasumine 10.04.2025). PKS § 108 võimaldab ülalpidamiskohustuse täitmist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Üldjuhul eeldab tagasiulatuva elatise väljamõistmine, et õigustatud isikud on kohustatud isikult järjepidevalt ülalpidamist nõudnud. Järjepidevalt elatise nõudmata jätmine ei välista siiski selle väljamõistmist. Küll saab sellega arvestada nõude ulatuse määramisel vanemate varandusliku seisundi ja laste vajaduste kõrval (vt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13; 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja tagasiulatuva elatise nõude. Kohus mõistab kostjalt välja perioodil aprill 2025 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse P.M kasuks summas 21,28 eurot (301,74:30x22 miinus 10.04.2025 tasutud 200 eurot). Tagasiulatuv elatis tuleb kostjal tasuda lisaks esimesele igakuisele elatise maksele ühekordse maksena, kui hageja esindaja ja kostja ei lepi kokku teisiti.
19.PKS § 102 lg 2 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-118651 tehtud otsuse p 12 leidnud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.
20.Kohus, olles tutvunud kostja poolt esitatud tõenditega, leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101 sätestatud ulatuse. Hagiavalduse kohaselt viitas kostja erinevusele hageja seadusliku esindaja ning kostja sissetulekute vahel. Kohus leiab, et arvestades seda, et hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimumsummas, ei ole põhjendatud koguda tõendeid hageja seadusliku esindaja varalise seisundi kohta ning lähtuda nende alusel kohtuotsuse tegemisel erinevusest hageja ning kostja sissetulekute vahel.
21.Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu see, et tema materiaalne olukord on selline, et esineb seaduslik alus elatise vähendamiseks tulenevalt PKS § 102 lg-st 2. Nii on kostja töövõimeline ja käesoleval ajal töötab L W OÜ-s. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostaja igakuine sissetulek on oluliselt suurem kui miinimumpalk, mis nähtub kostja Swedbank AS-i kontoväljavõttest XXX perioodi 01.12.2024 - 20.05.2025 kohta (vt dtl 43-59). Nii on tema sissetulekuks L W OÜ-s 5(6)
2-25-6207
detsembri eest 914, 60 eurot, jaanuari eest 987.02 eurot, veebruari eest 997.52 eurot, märtsi eest 1 073.67 eurot, aprilli eest 1 103.39 eurot. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
22.Kostja on seega võimeline oma majanduslikust seisundist tulenevalt tasuma lapsele elatist miinimummääras. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega on kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist hageja poolt taotletud ulatuses. Riigikohus on 7.02.2018 tsiviilasjas 2-16-118651 tehtud otsuse p 13 selgitanud, et: „ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.“ Arvestades hageja kulusid, on põhjendatud asuda seisukohale, et hageja ema peab hagejat üleval sama suures ulatuses, kui mitte enamas, sest riigipoolne lapsetoetus summas 80 eurot ei pruugi ära katta kõiki vajalikke täiendavaid kulutusi. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest (vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13 koos selles viidatud praktikaga). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (RKTKo 3-21-118-12, p 14).
23.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Q.Z-ilt tuleb mõista P.M kasuks alates 23.04.2025 kuni P.M täisealiseks saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 301,74 eurot (282,31 (baassumma) + 59,43 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
24.PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette hageja ema pangakontole hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Elatise tasumisel tuleb makse selgituses märkida „Alimendid“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
25.Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist.
26.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
27.Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, puuduvad pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.