Võlaõigus › Võõrandamislepingud

seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Kohus on kutsunud pooled kohtuistungile, kuna kostja ei ole vastuses hagile teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Tulenevalt TsMS § 403 lg 3 eeldatakse sel juhul, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostjale on kohtukutse 1.augustil 2016.a. toimunud kohtuistungile kätte toimetatud hagiavalduses märgitud aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 31.mail 2016.a., selle on vastu võtnud kostja ema xxxxxxxxxx.xx). Vastavalt TsMS §-le 322 lg 1 saab lugeda kohtukutse kostjale sellega kätte toimetatuks, kuna 3 (6)

kutse vastu võtnud isik ei ole avaldanud, et kostja nimetatud aadressil ei ela. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud kohtule istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on kohtuistungil taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus vastavalt TsMS § 413 lg 1 sätestatule hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha TsMS § 413 lg 1 alusel hageja kasuks tagaseljaotsus, kuna hageja on esitanud kohtuistungil sellekohase taotluse ning hagi on õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda täitemenetluses ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandis. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 vastutab kumbki abikaasa muude kohustuste eest, kui osundatud paragrahvi 1. lõikes märgitud kohustused , oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. Ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

4 (6)

Seega on hageja nõue kostjale kuuluva abikaasade ühisvara jagamiseks õiguslikult põhjendatud ning hagi on võimalik rahuldada. Sissenõude pööramine võlgniku osale ühisomandis toimub vastavalt täitemenetluse seadustiku sätetele täitemenetluse raames. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavad määruses, menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Riigilõivu tasumist tõendab maksekorraldus (tl.1), tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 300 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5 (6)

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.