Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (lapse isa) F.F (isikukood XXX) Puudutatud isik I (laps) endise nimega P.Y, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mirjam Frey Puudutatud isik II (lapse ema) P.T (isikukood XXX) Eestkosteasutus Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada F.F-i 14.04.2025 määruskaebus ning tühistada Harju Maakohtu 10.04.2025 määrus, millega maakohus keeldus F.F-i 06.02.2025 määruskaebuse menetlusse võtmisest.
2.F.F-i 06.02.2025 määruskaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Harju Maakohtu 06.02.2025 määrus osas, millega maakohus lõpetas menetluse F.F-i avalduses vanema hooldusõiguse taastamiseks. Teha uus määrus, millega jätta F.F-i avaldus vanema hooldusõiguse taastamiseks läbi vaatamata.
3.Määruskaebuste läbivaatamise menetluskulud jätta F.F-i, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-25-51 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.F.F (avaldaja) esitas 02.01.2025 Harju Maakohtule avalduse hooldusõiguse taastamiseks. Avalduse kohaselt määrati tsiviilasjas nr 2-24-4506 lapse P.Y eestkostjaks XXX (LääneHarju Vallavalitsuse kaudu, eestkosteasutus). Avaldaja soovib lapse suhtes hooldusõiguse taastamist, et ise lapse eest hoolitseda.
2.Maakohus võttis avalduse 22.01.2025 määrusega menetlusse, määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja ja küsis eestkosteasutuselt avaldusele seisukoha. Maakohtu määrus I
3.Maakohus lõpetas 06.02.2025 määrusega asjas menetluse. Menetluse lõpetamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
3.1.Määruse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus e-toimiku alusel, et 20.09.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-4506 võeti avaldajalt ja P.T-lt (lapse ema) lapse isiku- ja varahooldusõigus ära ning kohus määras lapse eestkostjaks kuni lapse täisealiseks saamiseni Lääne-Harju valla. Pärast avalduse menetlusse võtmist sai kohtule teatavaks, et laps on lapsendatud, lapsel on uus isikukood ja nimi. Lapsendamist menetles teine kohtukoosseis teises tsiviilasjas.
3.2.Maakohus selgitas, et lapse ja lapsendaja vahel tekib vanema ja lapse suhe (perekonnaseadus (PKS) § 147 lg 1)). Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused nagu bioloogilises peres. Kuna laps on lapsendatud, tuleb menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 2 alusel lõpetada. Määruskaebus I
4.Avaldaja esitas 06.02.2025 määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 06.02.2025 määruse tühistamist. Menetluse vahepealne käik
5.Maakohus keeldus 12.02.2025 määrusega avaldaja 06.02.2025 määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuna määruskaebus oli maakohtu hinnangul perspektiivitu.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18.03.2025 määrusega maakohtu 12.02.2025 määruse ja saatis määruskaebuse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, kuna seadus ei näe ette
2-25-51 maakohtule võimalust hinnata määruskaebuse õiguslikku perspektiivi ning selle puudumisel keelduda määruskaebuse menetlemisest. Maakohtu määrus II
7.Maakohus keeldus 10.04.2025 määrusega menetlusse võtmast avaldaja 06.02.2025 määruskaebust maakohtu 06.02.2025 määruse peale, kuna avaldajal puudus maakohtu hinnangul kaebeõigus. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
7.1.Maakohus tuvastas, et P.Y nimelist last isikukoodiga XXX ei ole enam olemas. Rahvastikuregistri andmetel puudub avaldajal P.Y-ga suhe. Laps (endise nimega P.Y) on lapsendatud, lapsel on uus isikukood ja nimi. Kohus ei saa taastada vanema hooldusõigust, kui vanemal puudub seos lapsega. Avaldaja hooldusõiguse taastamine ei ole võimalik, kuna sellist last täna enam ei ole.
7.2.Maakohus tuvastas menetluse käigus, et lapsendamist menetleti kohtus teises tsiviilasjas ja teises kohtu koosseisus. Eestis kehtib lapsendamissaladus (perekonnaseaduse (PKS) § 164). Riigikohus on 19.05.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-7200 leidnud, et üldjuhul on lapsendamine nii lapse kui ka lapsendaja jaoks lõplik ja pöördumatu toiming. Lapsendamise tulemusel tekib lapsel lapsendajaga vanema ja lapse õigussuhe, millega kaasnevad samad õiguslikud tagajärjed nagu lapse ja bioloogilise vanema vahelise õigussuhtega. Kohus võib lapsendamise kehtetuks tunnistada avalduse alusel või omal algatusel (PKS §-d 166, 168 ja 169). Selliseid asjaolusid ei ole kohus käesolevas menetluses tuvastanud. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise asja lahendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 113 lg 3 kohaselt lapsendamise otsustanud kohus. Käesolev kohtu koosseis ei ole lapsendamist menetlenud, ka seetõttu tuleb määruskaebus jätta menetlusse võtmata.
7.3.Riigikohus on asunud seisukohale, et lapse huvides on säilitada stabiilsus ja avalduse menetlemiseks ei piisa ainuüksi sellest, et lapse bioloogiline vanem on valmis lapse eest hoolitsemise üle võtma ja vanema hooldusõiguse teostamine ei ole vastuolus lapse huvidega (RKTKm 19.05.2023, 2-21-7200 p 21.2).
7.4.Avaldaja ei ole lapsendamise asjas menetlusosaliseks, kellel oleks õigus asjas tehtud kohtulahendite peale edasi kaevata. Lapsendamise määrus jõustub TsMS § 568 lg 2 kohaselt kättetoimetamisega lapsendajale. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust ega seda muuta. Lapsendamise avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse (TsMS § 568 lg 4). Seega TsMS § 660 lg 1 kohaselt on kaebeõigus lapsendajal. Kohtu hinnangul ei ole avaldajal kaebeõigust, kuna ta pole lapsendaja. Määruskaebus II
8.Avaldaja esitas 14.04.2025 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja ei nõustu, et tal puudub kaebeõigus. Menetluse edasine käik
9.Maakohus ei küsinud teiste menetlusosaliste seisukohti, jättis avaldaja 14.04.2025 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
10.Ringkonnakohus andis 06.05.2025 kirjaga menetlusosalistele võimaluse esitada seisukoht nii avaldaja 06.02.2025 määruskaebuse kui ka 14.04.2025 määruskaebuse osas.
2-25-51
11.Avaldaja ja puudutatud isik II avaldavad 11.05.2025 seisukohas soovi lapse eest ise hoolitseda.
12.Puudutatud isiku I riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis 12.05.2025 seisukohas, et tal ei ole juurdepääsu teistele kohtumenetlustele, kuid tema hinnangul on hooldusõiguse äravõtmise ja lapsendamise kohtumenetlused läbi viidud ebatavaliselt kiiresti. Lapse esindaja leiab, et avaldajal oli kaebeõigus menetluse lõpetamise määruse peale.
13.Eestkosteasutuse hinnangul ei ole avaldaja määruskaebustes toodud väited asjakohased, ei vasta tegelikule olukorrale ega tõenda vanemate suutlikust lapse eest igapäevaselt hoolitseda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 10.04.2025 määrus, millega maakohus keeldus avaldaja 06.02.2025 määruskaebust menetlusse võtmast kaebeõiguse puudumise tõttu, tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Avaldaja 14.04.2025 määruskaebus kuulub rahuldamisele.
14.1.Maakohus keeldus avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest seoses kaebeõiguse puudumisega. Määruse põhjendustest nähtuvalt leidis maakohus, et avaldajal ei ole kaebeõigust TsMS § 660 lg 1 koosmõjus TsMS § 568 lg 4 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult tuginenud avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 568 lg-tele 2 ja 4, kuna avaldaja ei olnud menetlusosaline lapsendamisasjas.
14.2.Avaldaja esitas 06.02.2025 määruskaebuse maakohtu 06.02.2025 määruse peale, millega maakohus lõpetas menetluse TsMS § 428 lg 2 alusel. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1). Seega ei saanud maakohus avaldaja 06.02.2025 määruskaebuse menetluse võtmisest keelduda kaebeõiguse puudumise tõttu. Avaldaja õigust vaidlustada menetluse lõpetamise määrus ei välista asjaolu, et last ei ole endise nime ja isikukoodiga enam rahvastikuregistrisse kantud. Samuti ei välista kaebeõigust menetluse lõpetamise määrusele see, et siinse menetluse lõpetanud kohtukoosseis ei ole sama, kes otsustas lapsendamise.
14.3.Arvestades menetlusökonoomia põhimõtet (TsMS § 2), ei pea ringkonnakohus siinsel juhul põhjendatuks saata avaldaja 06.02.2025 määruskaebust tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise ja rahuldamise või rahuldamata jätmise üle otsustamiseks, vaid peab võimalikuks määruskaebuse ise lahendada. TsMS § 663 lg 1 järgi ei pea määruskaebuse menetlusse võtmist eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Ringkonnakohus on küsinud puudutatud isikutelt ja eestkosteasutuselt seisukohad ka 06.02.2025 määruskaebusele.
15.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 06.02.2025 menetluse lõpetamise määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avaldaja avalduse läbi vaatamata. Avaldaja 06.02.2025 määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
15.1.TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
2-25-51
15.2.Puudub vaidlus, et vanematelt on lapse isiku- ja varahooldusõigus ära võetud. Ringkonnakohus möönab, et PKS § 1231 lg 1 alusel on vanemal võimalik taotleda hooldusõiguse taastamist, kuid siinsel juhul on laps juba lapsendatud. PKS § 162 tulenevalt lõpeb lapsendamisega lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe endiste sugulastega ning lõpevad ka sugulusest tulenevad õigused ja kohustused. Seega puudub võimalus, et hooldusõiguse kaotanud vanem saaks taotleda hooldusõiguse taastamist. Kuna avaldajal ei ole võimalik esitatud avaldusega taotletavat eesmärki saavutada, tuleb avaldus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
15.3.Lapsendamise kehtetuks tunnistamise nõuet ei ole siinses asjas esitatud, mistõttu asus maakohus nii 06.02.2025 määruses kui ka 10.04.2025 määruses ennatlikult hindama, kas esineb asjaolusid lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks. Sellised asjaolud saab vajadusel tuvastada lapsendamise kehtetuks tunnistamise avalduse sisulise lahendamise käigus, mitte määruskaebuse menetlusse võtmisel hooldusõiguse taastamise asjas. Seejuures ei saa kohus hinnata õiguslikku perspektiivi nõude osas, mida ei ole kohtule esitatud. Siinses asjas on avaldaja esitanud avalduse hooldusõiguse taastamiseks, tema avalduse käsitlemist lapsendamise kehtetuks tunnistamise nõudena ei ole menetlusosalistega arutatud ja seda nõuet ei saanud maakohus lahendada avaldaja 06.02.2025 määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Menetlusosalistega ei ole arutatud ka seda, kas esineb alus lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks kohtu algatusel PKS § 169 alusel ega võimaldatud esitada selle kohta seisukohti.
15.4.Vanematel on õigus esitada kohtule taotlus lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks. Taotluse esitamisel tuleb aga vanematel arvestada, et lapsendamise kehtetuks tunnistamine on võimalik vaid mõnel üksikul seaduses loetletud ja kindlal alusel. PKS § 166 lg 1 järgi võib kohus tunnistada lapsendamise kehtetuks, kui see on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või lapse või ühe vanema nõusolekuta. Vanema nõusoleku puudumine ei ole lapsendamise kehtetuks tunnistamise aluseks siis, kui lapsendamiseks ei olnud vanemate nõusolek PKS § 152 lg 5 tulenevalt vajalik. Siinsel juhul ei olnud lapse lapsendamiseks vanemate nõusolek eelviidatud sättest tulenevalt vajalik. Lapsendamise kehtetuks tunnistamise aluseks ei saa olla üksnes hooldusõiguseta lapsevanema soov saada hooldusõigus lapse suhtes tagasi. Vanemal tuleb taotluses esile tuua asjaolud, mis nende annavad aluse lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks.
16.Määruskaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda, v.a menetluskulud, mis on seotud alaealise lapse esindamisega riigi õigusabi korras, mis jäävad riigi kanda TsMS § 172 lg 3 alusel. Puudutatud isikul II puuduvad kindlaks määratavad menetluskulud.
17.Ringkonnakohus selgitab, et avaldajal on võimalik määruse jõustumisel esitada taotlus avalduselt (TsMS § 150 lg 4) ja määruskaebustelt (TsMS § 172 lg 2) tasutud riigilõivu tagastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.