lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-6296/6

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 23.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-6296/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
743
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-6296

Tsiviilasi

N.C hagi Y.I vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: N.C (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21. mai 2025

Kostja: Y.I (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

Rahuldada N.C hagi Y.I vastu abielu lahutamiseks.

2.Lahutada N.C ja Y.I abielu, mis on sõlmitud 10. juulil 2020, Rakvere Linnavalitsuses.
3.Taastada N.C varem kantud perekonnanimi „L “. Kohtuotsuse jõustumisel jääb N.C nimeks N.C L .

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

ASJAOLUD

1.N.C (hageja) esitas 24. aprillil 2025 Viru Maakohtule hagi Y.I (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi. Hageja on teinud korduvalt ettepaneku kokkuleppeliselt abielu lahutamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud. Kostja abielu lahutada ei taha. Sellest tulenevalt on hageja sunnitud kohtu poole pöörduma. Kostja käitumine on olnud korduvalt agressiivne tarvitades alkoholi koos psühhotroopsete ainetega. Hageja oli sunnitud 20. aprillil 2025 kostja käitumise pärast kodust koos väikeste lastega põgenema Naiste Tugikeskuse turvalisele majutusele. Asjade kättesaamiseks ühisest elukohast oli hageja sunnitud kutsuma turvalisuse tagamiseks politsei. Kostja on ähvardanud hagejale nuga anda ja hagejal on olnud reaalne kartus ähvarduste toimepanemiseks. Kostja hävitas hageja isiklikke esemeid. Hageja kardab kostjat ja soovib abielu lahutada. Abielulist kooselu ei ole võimalik taastada. Hageja ei soovi leppimisaega.
2.Kostja vaidles hagile kohtuistungil vastu. Kostja armastab hagejat ja soovib oma pere tagasi. Probleemid on võimalik lahendada. Laste huvides on pere säilitada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4.Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 10. juulil 2020, Rakvere Linnavalitsuses (dtl 7).
5.Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
6.Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidleb abielu lahutamise nõudele vastu, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks. Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ning nad kinnitasid seda ka istungil.
7.Samuti on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada. Kohus selgitas hagejale 21. mai 2025 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise ja leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kostja soovib hagejaga ära leppida. Kostja tunnistas ärakuulamisel alkoholitarbimist, kuid pidas selle põhjuseks

hageja põhjustatud stressi. Samuti oli kostjal mitmeid etteheiteid hageja käitumisele abielusuhte ajal. Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Kohus veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Ükski inimene ei saa vastu tahtmist abielus olla, abielu saab põhineda vabatahtlikkusel. Olukorras, kus kostjal on ühepoolne soov abielu jätkata, kuid hageja tahe lahutamiseks on kindel, on leppimisaja andmine ebamõistlik. Kohtul ei ole võimalik sundida abikaasasid lepitust otsima või perenõustaja juures käima. Abikaasasid on võimalik leppimisele suunata ainult nende mõlema soovil ja nõusolekul, ja kui hageja kategooriliselt keeldub kostjaga leppimast, ei ole võimalik suunata pooli nõustamisele. Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada.

8.Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on avaldanud soovi taastada enda perekonnanimena varem kantud perekonnanimi „L “. Seetõttu taastab kohus abielu lahutamise järel hageja perekonnanime.
9.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja