lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-4195/4

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 23.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-4195/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1252
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Viru Maakohus

Kohus Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-4195

Kohtuasi

A. A. hagi J. A. vastu elatise nõudes.

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: A. A. (isikukood XXX, elukoht: XXX), hageja seaduslik esindaja: A. M. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post XXX ) Kostja: J. A. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

23. aprill 2025/ kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hageja tagaseljaotsusega.

taotlus

tagaseljaotsuse

tegemiseks

ning

rahuldada

hagi

2.Välja mõista kostjalt J. A.lt (isikukood XXX) elatis A. A. (isikukood XXX) kasuks alates 17.03.2025 kuni 31.03.2025 summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
3.Välja mõista kostjalt J. A.lt (isikukood XXX) igakuine elatis A. A. (isikukood XXX) kasuks alates 01.04.2025 kuni A. A. täisealiseks saamiseni XXX summas 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot), mis muutub iga aasta

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.aprillil (järgmisel korral 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
4.Elatis kuulub kandmisele hageja A. A. arveldusarvele nr. EEXXX AS-s Swedbank, iga kuu 1-ks kuupäevaks; selgitusega: „elatis“.
5.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette. 1(4)
6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid, sh hoiustamisega, ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.A. A. seaduslik esindaja A. M. esitas 17.03.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse J. A. vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt alates 17.03.2025 välja mõista elatise seadusega sätestatud miinimummääras. Hageja esindaja palub elatise tasuda lapse arveldusarvele nr. EEXXX AS-s Swedbank, selgitusega: „elatis“.

MENETLUSE KÄIK

2.Viru Maakohus võttis 21.03.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 03.04.2025 TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras (pereliikme, so ema kaudu). Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. 2(4)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Hagiavaldusele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi kohaselt ja rahvastikuregistri andmetel on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
4.Hageja palub mõista kostjalt elatise välja seadusega ettenähtud miinimummääras.
5.Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud elatise arvutamise kord muutus alates 01.01.2022. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
6.Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Baassumma 01.04.2024 seisuga moodustas 272,76 eurot. Keskmine brutokuupalk oli 2023. aastal 1832 eurot, millest 3% on 54,96 eurot ja seega on elatise miinimummäär 327,72 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lapsele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt moodustab hagejale makstava peretoetuse suurus 80 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on alates 17.03.2025 kuni 31.03.2025 kostjalt hageja A. A. kasuks väljamõistetava elatise suurus 287,72 eurot (327,72 – 40).
8.Baassumma on 01.04.2025 seisuga 282,31 eurot. Keskmine brutokuupalk oli 2024. aastal 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot ja seega on elatise miinimummäär 341,74 eurot. Eeltoodust tulenevalt on alates 01.04.2025 kostjalt hageja A. A. kasuks väljamõistetava elatise suurus 301,74 eurot (341,74 – 40). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.
9.TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette ning hageja on palunud tasuda elatis iga kuu 1-ks kuupäevaks. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist 1-ks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette, hageja arveldusarvele. 3(4)
10.Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 278,72 eurot (278,72*9), seega on hagi hind hagiavalduse esitamise ajal 2 589,48 eurot.

MENETLUSKULUD

11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
12.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja