Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
21. aprill 2025, Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja 2-25-1474 J. T. ja K. T. hagi T. K. ja T. T. vastu lapsele elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetluse liik Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad
2949,48 eurot ja 2949,48 eurot Kirjalik menetlus Leanika Tamm Hageja I: J. T. (alaealine laps), isikukood XXX; viibimiskoht: XXX Hageja II: K. T. (alaealine laps), isikukood XXX, viibimiskoht: XXX Hagejate seaduslik esindaja: XXX (linnavalitsuse kaudu) (alaealiste laste eestkostja), registrikood XXX; telefon: 444 8200; e-post XXX Kostja I: T. K. (alaealiste laste ema), isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX Kostja II: T. T. (alaealiste laste isa), isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX
Edasikaebamise kord
TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja.
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega täielikult. Mõista kostjalt 1 T. K.-lt välja muutuvas suuruses elatis hageja 1 J. T. kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 28.01.2025 kuni J. T. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) perioodi eest 28.01.2025 kuni 31.03.2025 igakuuliselt 287,72 eurot (elatis koosneb baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest) ning alates 01.04.2025 igakuuliselt 301,74 eurot (elatis koosneb baassummast 282,31 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest. 1/7
2-25-1474
Mõista kostjalt 2 T. T.-lt välja muutuvas suuruses elatis hageja 1 J. T. kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 28.01.2025 kuni J. T. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) perioodi eest 28.01.2025 kuni 31.03.2025 igakuuliselt 287,72 eurot (elatis koosneb baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest) ning alates 01.04.2025 igakuuliselt 301,74 eurot (elatis koosneb baassummast 282,31 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest.
Mõista kostjalt 1 T. K.-lt välja muutuvas suuruses elatis hageja 2 K. T. kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 28.01.2025 kuni K. T. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) perioodi eest 28.01.2025 kuni 31.03.2025 igakuuliselt 244,56 eurot (elatis koosneb baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest ning 15% esimese lapse elatise summast) ning alates 01.04.2025 igakuuliselt 256,48 eurot (elatis koosneb baassummast 282,31 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest ning 15% esimese lapse elatise summast).
Mõista kostjalt 2 T. T.-lt välja muutuvas suuruses elatis hageja 2 K. T. kasuks alates hagiavalduse esitamisest, s.o 28.01.2025 kuni K. T. täisealiseks saamiseni (s.o kuni XXX) perioodi eest 28.01.2025 kuni 31.03.2025 igakuuliselt 244,56 eurot (elatis koosneb baassummast 272,76 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest ning 15% esimese lapse elatise summast) ning alates 01.04.2025 igakuuliselt 256,48 eurot (elatis koosneb baassummast 282,31 eurot, millele lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ning sellest on maha arvatud 40 eurot, st pool Eesti Vabariigis tasutavast lapsetoetusest ning 15% esimese lapse elatise summast).
Resolutsiooni punktides 2 kuni 5 märgitud elatis muutub igal aastal (esimest korda 01.04.2026) ning seda tuleb korrigeerida igal aastal 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohustada T. K.-d kandma elatisraha iga kuu 10. kuupäevaks lapse J. T.
arveldusarvele XXX SEB Pank, näidates makse selgituses ära periood, mille eest elatist makstakse. Kohustada T. T. kandma elatisraha iga kuu kuu 10. kuupäevaks lapse J. T. arveldusarvele XXX SEB Pank, näidates makse selgituses ära periood, mille eest elatist makstakse.
2/7
2-25-1474
Kohustada T. K.-d kandma elatisraha iga kuu 10. kuupäevaks lapse K. T. arveldusarvele XXX SEB Pank, näidates makse selgituses ära periood, mille eest elatist makstakse.
10.Kohustada T. T. kandma elatisraha iga kuu 10. kuupäevaks lapse K. T. arveldusarvele XXX SEB Pank, näidates makse selgituses ära periood, mille eest elatist makstakse.
11.Juhul, kui T. K. ja T. T. on käesoleva kohtumenetluse J. T.-le ja K. T.-le elatist maksnud, kuuluvad kostjate poolt tasutud summad tasaarvestamisele välja mõistetud elatisega.
12.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Käesolevas kohtumenetluses ei ole menetlusosalistel menetluskulusid tekkinud. Seega ei tule menetluskulusid kindlaks määrata.
HAGEJATE NÕUE
1.J. T. ja K. T. esitasid 28.01.2025 hagiavalduse T. K. ja T. T. vastu elatise nõudes.
2.Pärnu Maakohus piiras 29.08.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-7105 laste vanemate T. K. ja T. T. hooldusõigust ja võttis vanemalt ära täielikult isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse alaealiste laste J. T. ja K. T. suhtes. J. T. ja K. T. eestkostjaks määrati Y.M.U, kuni eestkostetavate täisealiseks saamiseni, J. T. puhul kuni XXX, K. T. puhul kuni XXX, kui kohus varem hooldusõigust ei taasta.
3.Alaealine J. T. viibib asutuspõhisel asendushooldusteenusel ning on suuantud alates november 2023 Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskusesse. Hetkel J. T. alaliselt peremajas ei viibi, kuna avaldas soovi elada koos enda tüdruksõbra ja tema perega. Alates detsember 2024 saab alaealine tugikeskuse poolt isemajandamise toetust igapäeva kulude katteks. Alaealine K. T. viibib alates jaanuar 2020 asutuspõhisel asendushooldusteenusel Pärnu Laste ja Noorte Tugikeskuses. Alaealisele on määratud keskmine puue, kehtivusega kuni 18.08.2025. J. T.-l on regulaarne kontakt oma bioloogilise emaga, kuid isaga pigem puudulik. K. T.-l on suhtlus oma mõlema vanemaga ning on ise aktiivne pool suhtluse algatamisel. Alaealiste igapäeva ülalpidamine on tagatud läbi asendushooldusteenuse, lapsevanemad T. T. ja T. K. ei osale regulaarselt laste ülalpidamises. Lastevanemad on aeg ajalt toetanud lapsi taskuraha andmisega lastele, kuid regulaarne igakuine ülalpidamine on puudulik. Lapsevanemad pole täitnud oma ülalpidamise kohtustust laste osas, mida on lastevanematele korduvalt selgitatud.
4.Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad J. T. ja K. T. mõista välja kostjatelt T. T.-lt ja T. K.-lt elatis alaealiste kasuks alates hagi esitamisest, kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas määras.
5.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.02.2025 määrusega.
KOSTJATE SEISUKOHT
6.Kostja 1 T. K. sai hagiavalduse kätte 11.02.2025 KÄPO kaudu ning kostja 2 hagile vastamise tähtajaks oli 25.02.2025. Kostja 1 ei ole hagiavaldusele kirjalikult vastanud. 3/7
2-25-1474
7.Kostja 2 T. T. sai hagiavalduse kätte 15.02.2025 (kättetoimetatud edasiandmiseks isa Margus K. T. kaudu) ning kostja 2 hagile vastamise tähtajaks oli 03.03.2025. Kostja 2 ei ole hagiavaldusele kirjalikult vastanud.
8.Kuna kostjale 1 ja kostjale 2 on hagi kaudu kätte toimetatud ja neile on määratud hagile vastamise tähtaeg, kuid kostja 1 ja kostja 2 ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest lausest hageja poolt esitatud faktilised väited kostja 1 ja kostja 2 poolt omaks võetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Tulenevalt TsMS § 407, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt avastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostjad on hagiavalduse kätte saanud, kuid ei ole kohtule vastanud, loeb kohus tulenevalt TsMS § 407 lg 1 viimasest lausest kõik hagejate poolt esitatud faktilised väited kostjate poolt omaks võetuks. Elatise tasumise õiguslikud alused ja seadusjärgse elatise iga-aastaselt muutuva miinimumsumma arvestamise kord
11.Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Käesolevas menetluses on tulenevalt TsMS § 407 lg 1 kostja kõik hagiavalduses toodud kulutused õigeks võtnud.
12.Hagejad taotlevad elatise tasumist miinimumelatisena. Hagejatel on õigus nõuda mõlemalt vanemalt elatise tasumist. Vanemad ei ela hagejatega koos, ei osale hagejate kasvatamises ning ei pea hagejaid vahetult üleval. Seetõttu on kostjad kohustatud hagejatele ülalpidamist (elatist) andma. Miinimumelatist reguleerib PKS § 101 lg 1. PKS § 101 lg 2 4/7
2-25-1474 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad taotlevad elatise kindlaksmääramist miinimumelatisena muutuvas suuruses. Muutuvas suuruses miinimumelatis muutub iga aasta 1. aprillil. Kohus võtab alates hagi esitamisest arvesse varasemat elatise korrigeerimist vastavalt 01.04.2025 toimunud korrigeerimisele. Edasiulatuvalt peavad pooled ise iga-aastaselt arvestama elatise muutumist (esimest korda muutub elatise suurus 1. aprillil 2026).
13.PKS § 101 lg 3-6 määravad kindlaks muutuvsuurusega elatise arvutamise alused: Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta perioodil 28.01.2025 kuni 31.03.2025 on 272,76 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Alates 01.04.2025 on baassumma 282,31 eurot. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4) ning sellest arvatakse maha pool Eesti Vabariigis makstavast lapsetoetusest. Lapsetoetus määratakse kindlaks perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause järgi. PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes.
14.Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg 4).
15.Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul nõuavad hagejad kostjatelt elatist miinimummääras, puudub neil kohustus kulude suurust tõendada. Kohus tugineb siinkohal nii seadusandja mõttelt PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 koostoimes kui ka kehtivale kohtupraktikale. Kehtiv kohtupraktika tugineb järgmistele seisukohtadele:
15.1.Riigikohus on lahendis RKL 3-2-1-118-12 p 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.
15.2.Vabariigi Valitsuses sätestatud miinimummääras elatise nõuet ei pea tõendama, ning see nähtub ka RKL 2-15-15909 p 12. “Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 35/7
2-25-1474 2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. A otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega on kostja väide ekslik. Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.“
16.Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimumsummas on õiglane, mõistlik ja põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hagi, lähtudes hagejate 28.01.2025 esitatud hagiavaldusest. Kohus mõistab kostjatelt alaealiste laste kasuks välja alates hagi esitamisest elatise edasiulatuvalt, juhindudes PKS § 101 sätestatust. Elatise tasumise tähtaja ja viisi kindlaksmääramine
17.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hagejad on palunud määrata, et elatis kantaks üle iga kuu 10ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Kohus määrab kindlaks otsuse täitmise tähtaja ja kohustab T. K. ’d ja T. T. kandma elatisraha iga kuu
10.kuupäevaks J. T. arveldusarvele XXX ja K. T. arveldusarvele XXX. Juhul, kui kostjad on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, tuleb kostja poolt tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulude jaotus
18.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Käesolevas asjas ei ole menetlusosalistel menetluskulusid tekkinud. Seega kohus ei määra menetluskulude jaotust kindlaks.
Kaja esitamine
19.Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 6/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.