Hageja: O. M. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post XXX ), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev, e-post XXX Kostja: A. K. (isikukood XXX, registrijärgne lisa-aadress alates 28.08.2024 XXX ; telefon XXX; XXX; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O. M. hagi abielu lahutamise nõudes.
2.Lahutada O. M. (isikukood XXX) ja A. K. (isikukood XXX) vahel 27.02.214 Ukraina Vabariigi Luhanski oblasti Svatove rajooni justiitsvalitsuse registreerimisteenistuse perekonnaseisuaktide riiklikus registreerimise osakonnas sõlmitud abielu (tunnistus, Seeria I-ED nr XXX).
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele abielulahutuse registreerimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.O. M. esindaja esitas 19.04.2024 Viru Maakohtule hagi A. K. vastu abielulahutuse nõudes. Hageja ja kostja abielu on sõlmitud 27.02.2014.a, abielust on 07.05.2014.a sündinud tütar D. K.. Pooled on Ukraina kodanikud. Nad saabusid Eestisse 10.10.2022.a. Neil on ajutine rahvusvaheline kaitse ja tähtajaline elamisluba kehtivusega kuni 12.09.2024. Poolte abielusuhted lõppesid poolteist aastat tagasi. Sellest ajast elavad pooled eraldi. Edasist kooselu ei pea hageja võimalikuks. Hageja soovis abielu lahutada Perekonnaseisuameti kaudu. Kostja alguses nõustus sellega, oli määratud kuupäev, millal oli vaja tulla Perekonnaseisuametisse, kuid päeva enne helistas kostja hagejale ja ütles, et ei ilmu. Hageja pöördus korduvalt kostja poole palvega lahutada abielu kohtuväliselt, kuid kostja keeldus, pakkudes hagejale pöörduda lahutamise nõudega kohtu poole. Hageja palub lahutada poolte abielu, menetluskulud jätta poolte endi kanda.
2.22.04.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks. Kostja vastust hagile ei esitanud. Kohtuistung
3.14.08.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja varasemalt esitatu juurde. Hageja kinnitas, et elab juba 2 aastat kostjast lahus. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kostja kinnitas, et alates 2021.a. augustist puudub hageja ja kostja vahel abieluline kooselu. Kostja kinnitas, et esitas 20.06.2024 taotluse elamisloa pikendamiseks, taotlus on vastu võetud ja seda käsitletakse. Kohtuistungil kohus kohustas hageja esindajat pöörduma Ukraina saatkonna poole selgituse saamiseks, kas Ukraina kohus tunnistab Eesti kohtu poolt tehtud kohtuotsust abielu lahutamise kohta juhul, kui ühel abikaasal on Eestis elukoht, teisel aga ei ole.
4.Hageja esindaja esitas 26.02.2025 taotluse kohtuotsuse tegemiseks. Taotlusest nähtub, et: „Hageja esindaja saatis Ukraina saatkonnale 16.08.2024.a selgituse palve, kuid käesoleva ajani on vastus saamata. Samas on hageja esindaja seisukohal, et Ukraina kohus peab tulenevalt Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi Leping) artikli 40 punktist 1 tunnistama enda territooriumil Eestis tehtavat kohtuotsust poolte abielu lahutamise kohta. Hageja esindaja hinnangul ei esine asjas Lepingu artiklist 43 sätestatud kohtuotsuse tunnustamise keeldumise alused.“
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
7.PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele
võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
8.TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).
9.Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Abielutunnistuse Seeria I-ED nr XXX andmetel sõlmiti poolte abielu 27.02.214 Ukraina Vabariigi Luhanski oblasti Svatove rajooni justiitsvalitsuse registreerimisteenistuse perekonnaseisuaktide riiklikus registreerimise osakonnas.
10.Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik.. Pooled elavad lahus alates 2021.a. augustist, Eestis elavad pooled praegu elamislubade alusel. Pooled on Ukraina kodanikud. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.
11.Vastavalt Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades, artikkel 27 lõiked 1 ja 2, abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Lepingu artikli 40 kohaselt, lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas. Lepingupoolte territooriumil tunnustatakse erimenetluseta ka eestkoste-, hooldus- ja perekonnaseisuorganite ning teiste asutuste otsuseid tsiviilasjades, mis oma iseloomu poolest ei nõua täitmist.
12.O. M.le on 19.03.2025 väljastatud elamisluba nr. XXX/TEP, tähtajaga kuni 04.03.2026. A. K. on 05.03.2025 väljastatud elamisluba nr. XXX/TEP, tähtajaga kuni 04.03.2026. Kuigi hageja ja kostja on Ukraina Vabariigi kodanikud, omavad nad Eestis kehtivat elamisluba, seega on Eesti kohus pädev poolte abielu lahutama.
13.Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 27.02.2014 sõlmitud abielu.
14.Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks. Menetluskulude jaotus
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
16.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.